{"id":47004,"date":"2025-11-20T15:46:22","date_gmt":"2025-11-20T15:46:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47004\/"},"modified":"2025-11-20T15:46:22","modified_gmt":"2025-11-20T15:46:22","slug":"siseinfo-kallas-on-brusselis-korvale-lukatud-diplomaatiaga-tegeleb-uha-enam-von-der-leyen-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47004\/","title":{"rendered":"Siseinfo: Kallas on Br\u00fcsselis k\u00f5rvale l\u00fckatud, diplomaatiaga tegeleb \u00fcha enam von der Leyen"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Kuvat\u00f5mmis. <\/p>\n

\u201eLugu on \u201eTroonide m\u00e4ngu\u201d v\u00e4\u00e4riline,\u201d \u00fctles Euroopa vaatleja. Oktoobri l\u00f5pus jooksid Euroopa Komisjoni peakorteri koridorides k\u00fclmajudinad: levisid kuuldused, et \u201eBerlaymonti koletis\u201d naaseb Br\u00fcsselisse. <\/p>\n

Martin Selmayr on kandnud seda ebameeldivat h\u00fc\u00fcdnime alates oma ametiajast personali\u00fclemana aastatel 2014\u20132018, Jean-Claude Junckeri, toonase Komisjoni presidendi ajal ja seej\u00e4rel aasta aega Euroopa Liidu t\u00e4itevv\u00f5imu peasekret\u00e4rina. Tol ajal kirjeldati seda s\u00e4ravat, v\u00e4ga poliitilist Saksa juristi, keda tunti m\u00f5nede oma otsuste halastamatuse poolest kui Br\u00fcsseli v\u00f5imsaimat meest.<\/p>\n

2019.aastal, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja tema lojaalne personali\u00fclem Bj\u00f6rn Seibert asusid Komisjoni juhtima, otsustasid nad kohe saata oma kaasmaalase kaugele \u2013 esmalt Viini, et seal EL-i delegatsiooni juhtida, ja hiljem Rooma, P\u00fcha Tooli juurde. Kuid sel s\u00fcgisel otsustas EL-i v\u00e4lisminister Kaja Kallas palgata ta Euroopa v\u00e4listeenistuse (EEAS) geo\u00f6konoomika ja institutsiooniliste k\u00fcsimuste asesekret\u00e4riks, vahendab Le Monde<\/a>.<\/p>\n

P\u00e4rast \u00fche oma kogenuma diplomaadi, Simon Mordue kaotamist tahtis endine Eesti peaminister Kallas tuua ametisse raskekahurv\u00e4elase, kes oleks v\u00f5imeline taaselustama diplomaatilist teenistust, mis on viimastel kuudel suurtes raskustes olnud, ja muuseas ka Komisjoni presidendile vastu astuma.<\/p>\n

K\u00f5ik oli asjatu, sest von der Leyen ei suutnud tema tagasituleku m\u00f5tet taluda. Ta tegi Kallasele selgeks, et seda ametisse nimetamist peetakse s\u00f5jakuulutuseks. \u00dcsna pea pani volinike kolleegium h\u00e4\u00e4letusele Selmayri uue ametikoha loomise: usuvabaduse eriesindaja. \u201eSee tappis v\u00e4rbamise eos,\u201d r\u00e4\u00e4kis diplomaatiline allikas. Lisaks, nagu m\u00e4rkis Br\u00fcsseli allikas, \u201et\u00f5mbas Berliin talle vee peale\u201d. Kristlikul demokraadil Selmayril ei saanud lasta varjutada von der Leyenit, kes on samast parteist.<\/p>\n

Kuna Kallas polnud eelnevalt liikmesriikide toetust kindlustanud, ei tulnud keegi talle appi. Eestlanna jaoks oli see uus alandus, kuna ta on alates ametisse nimetamisest 2024. aasta l\u00f5pus vaeva n\u00e4inud, et p\u00e4\u00e4seda von der Leyeni varjust, kes on olnud hetke oluliste diplomaatiliste ja julgeolekuk\u00fcsimuste \u2013 Ukraina, L\u00e4his-Ida ja Euroopa kaitse arendamise \u2013 esirinnas.<\/p>\n

See viimane episood kinnitab vaid Komisjoni presidendi peaaegu obsessiivset otsustavust konsolideerida k\u00f5ik v\u00f5imud ja v\u00e4ltida seejuures igasugust konkureerivat v\u00f5imukeskust, olgu see kui tahes tagasihoidlik. Iroonilisel kombel juhtisid mitmed Euroopa ametnikud t\u00e4helepanu sellele, et Selmayr ise oli alates 2014. aastast v\u00f5imu ja teabe Komisjoni presidendi k\u00e4tte koondamise arhitekt.<\/p>\n

Lisaks sellele egode k\u00f5kkup\u00f5rkele tunnistas Kallas, p\u00fc\u00fcdes seda tippametnikku Br\u00fcsselisse tagasi tuua, nii omaenda ebakindlat positsiooni kui ka oma diplomaatilise teenistuse olukorda. Komisjoni asepresidendina, kes p\u00f5him\u00f5tteliselt vastutab k\u00f5igi v\u00e4lissuhete eest, ei ole endine Eesti peaminister suutnud tagada selle poliitika sidusust, sest tegelikkuses on ta piiratud oma diplomaatilise teenistusega. V\u00e4lissuhete eest vastutavad erinevad peadirektoraadid tegutsevad autonoomselt v\u00f5i Komisjoni presidendi kabineti korraldusel.<\/p>\n

\u201eTeoreetiliselt peaks diplomaatiline teenistus juhtima strateegilist ja poliitilist m\u00f5tlemist k\u00f5igis k\u00fcsimustes ning seej\u00e4rel tegema komisjoni osakondadega koost\u00f6\u00f6d erinevate rahastamisvahendite mobiliseerimiseks,\u201d r\u00e4\u00e4kis \u00fcks vaatleja. \u201eN\u00fc\u00fcd toimub see strateegiline m\u00f5tlemine otse Komisjonis.\u201d \u00dcks diplomaat kurtis aga, et v\u00e4lispoliitika \u201eei seisne ainult m\u00f5ne rahastamisvahendi haldamises. See seisneb strateegia etten\u00e4gemises, anal\u00fc\u00fcsimises, m\u00e4\u00e4ratlemises ja olukorra m\u00f5jutamises s\u00f5nade ja algatuste abil.\u201d<\/p>\n

2010.aasta detsembris loodud EL-i diplomaatiline teenistus on kaotanud osa oma k\u00f5rgematest t\u00f6\u00f6tajatest, kellest enamik on lahkunud Komisjoni, ning on silmitsi seisnud \u00fcha suureneva ekspertiisivaldkondade \u00fclev\u00f5tmisega EL-i t\u00e4idesaatva v\u00f5imu poolt. \u201eKomisjon dubleerib k\u00f5iki Euroopa v\u00e4listeenistuses juba olemasolevaid teenuseid, sest viimane kaotab oma eluj\u00f5udu,\u201d m\u00e4rkis \u00fcks Euroopa diplomaat. See on omamoodi vampirism. M\u00f5ned \u00fctlevad, et tunnevad end t\u00f6\u00f6tavat \u201euppuval laeval\u201d.<\/p>\n

Ukraina s\u00f5jaga seoses on kaitsek\u00fcsimuse \u2013 mis on ajalooliselt olnud ainult diplomaatilise teenistuse p\u00e4devuses \u2013 osaliselt \u00fcle v\u00f5tnud presidentuur; selle uus kaitsevolinik Andrius Kubilius; ja uus kaitset\u00f6\u00f6stuse eest vastutav osakond. Selle peadirektoraadi vaba ametikoha kuulutamine, kus otsitakse kaitsepoliitika direktorit, kes \u201epanustaks EL-i kaitsealgatuste sidususse\u201d, tekitas muret diplomaatilises teenistuses, kus on juba terve osakond sellele sektorile p\u00fchendatud.<\/p>\n

Kuid Komisjoni tegevus sellega ei piirdunud. Novembri alguses avalikustas Financial Times<\/a> luure\u00fcksuse loomise Komisjoni peasekretariaadi juures, kuigi EL-il on juba olemas luurekeskus ja s\u00f5jaluure direktoraat EL-i s\u00f5jalise staabi koosseisus, m\u00f5lemad Euroopa v\u00e4listeenistuse juures ja m\u00f5lemad peaksid tegema sama t\u00f6\u00f6d. Komisjon lubas, et see uus \u00fcksus \u201ekaitseb institutsiooni ohtude eest ja t\u00e4iendab olemasolevate organite t\u00f6\u00f6d\u201d. Kuid ennek\u00f5ike reedab see algatus soovi koondada v\u00f5im Komisjoni presidendi k\u00e4tte.<\/p>\n

\u201eEL-i v\u00e4listeenistus oli katse hoida Komisjoni diplomaatilisi algatusi liikmesriikide kontrolli all, kelle jaoks on see kaitstud valdkond,\u201d \u00fctles Jacques Delorsi Instituudi erin\u00f5unik S\u00e9bastien Maillard. \u201eKuid komisjon pole kunagi l\u00f5petanud p\u00fc\u00fcdlusi oma positsiooni suurendada.\u201d Praegu soovib Komisjon muuta v\u00e4listeenistuse lihtsalt j\u00e4rjekordseks peadirektoraadiks, kuid aluslepingud seda ei luba. Praegu lasevad liikmesriigid sel juhtuda. Mitmed diplomaadid leiavad, et Kallase ainus elluj\u00e4\u00e4misetee on liikuda liikmesriikidele l\u00e4hemale.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuvat\u00f5mmis. \u201eLugu on \u201eTroonide m\u00e4ngu\u201d v\u00e4\u00e4riline,\u201d \u00fctles Euroopa vaatleja. Oktoobri l\u00f5pus jooksid Euroopa Komisjoni peakorteri koridorides k\u00fclmajudinad: levisid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47005,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-47004","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115582807853372147","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47004","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47004"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47004\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47005"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47004"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47004"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47004"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}