Haridusministeeriumis valminud ettevalmistava \u00f5ppe eeln\u00f5u, millega luuakse noortele, kellel ei \u00f5nnestu p\u00e4rast p\u00f5hikooli edasi \u00f5ppima p\u00e4\u00e4seda, individuaalsed \u00f5ppekavad ja tugis\u00fcsteem, on koolijuhtide \u00fchenduse esimehe, Tartu Erakooli juhi Urmo Uibolehe s\u00f5nul toores. K\u00fcsimusi tekitab nii \u00f5petajate leidmine kui ka rahastamine.<\/p>\n
Haridusministeeriumis valminud eeln\u00f5u kohaselt luuakse noortele, kes ei suuda koolikohta g\u00fcmnaasiumis v\u00f5i kutsekoolis saada, aga ka neile, kelle eesti keele oskus pole haridustee j\u00e4tkamiseks piisav, individuaalsed \u00f5ppekavad koos tugis\u00fcsteemiga, et nad suudaksid hiljem siiski kesk- v\u00f5i kutsekoolis edasi \u00f5ppida.<\/p>\n
Kolmap\u00e4eval arutas teemat ka Eesti koolijuhtide \u00fchendus, mille juht Urmo Uiboleht \u00fctles ERR-ile, et praegu on selle plaani juures palju lahtisi otsi.<\/p>\n
“H\u00e4id lahendusi ja selgeid tegevusplaane meie jaoks praegu veel ei ole. K\u00f5ik tundub toores,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Uibolehe s\u00f5nul on tuumprobleeme mitu. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et arvestatav hulk noori langeb v\u00e4lja p\u00f5hikooli kolmandas astmes ja tekib k\u00fcsimus, kuidas nad k\u00e4tte saada. Samuti on murekohaks rahastamine ehk kuidas finantsid, mida on niigi napilt, \u00f5pilasega kaasa liiguvad.<\/p>\n
Nimelt erinevalt p\u00f5hiharidusest, mis on k\u00f5igile tasuta, v\u00f5ib g\u00fcmnaasiumis v\u00f5i kutsekoolis \u00f5ppematerjalide eest \u00f5pilaselt v\u00f5i tema vanematelt raha juurde k\u00fcsida.<\/p>\n
“Kui koolikohustus on kuni 18-aastasteni, siis kuidas tagada, et riigi kohustus on j\u00e4lle tasuta?” k\u00fcsis Uiboleht.<\/p>\n
Koolijuhid arutasid kohtumisel ka \u00f5petajate puuduse \u00fcle. Ehkki haridusminister Kristina Kallas \u00fctles sel n\u00e4dalal, et ettevalmistavas \u00f5ppes hakkavad noori j\u00e4rele aitama needsamad \u00f5petajad, kes praegu kutsekoolides ja g\u00fcmnaasiumides lapsi harivad, t\u00f5des Uiboleht, et k\u00f5ik koolid \u00e4gavad niigi \u00f5petajate puuduse k\u00e4es.<\/p>\n
“See toob igal juhul nii koormuse kasvu kui ka sellest tulenevate kulude kasvu,” lausus koolijuht, kelle s\u00f5nul pole teada, kust sellele lahendus leida. “Ei ole neid inimesi.”<\/p>\n
Samuti teeb muret k\u00fcsimus, mida hakata peale noortega, kellele ettevalmistav \u00f5pe on ette n\u00e4htud, kuid kellel endal pole huvi sellest osa v\u00f5tta.<\/p>\n
“Nad on juba p\u00f5hikooliastmes v\u00e4lja v\u00f5i l\u00e4bi kukkunud, seal on kindlasti mingid sotsiaalmajanduslikud v\u00f5i ka muud probleemid. Kuidas see siis p\u00e4riselt aitab? On neid juhtumeid, kus noor ongi l\u00e4inud teadlikult t\u00f6\u00f6turule,” t\u00f5i Uiboleht v\u00e4lja.<\/p>\n
Praegu on olukord Uibolehe kinnitusel ebam\u00e4\u00e4rane ning koolijuhtide vaates on \u00e4revust ja segadust palju.<\/p>\n
Ministeerium: probleemseid noori seiratakse kogu \u00f5ppeaasta v\u00e4ltel<\/p>\n
ERR uuris haridusministeeriumilt, kas on m\u00f5istlik hakata probleemsete \u00f5pilaste individuaalse toetmisega tegelema hakata alles p\u00e4rast p\u00f5hikooli l\u00f5petamist, mitte juba varem, arvestades, et probleemid ei teki \u00fcle\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Ministeeriumi kommunikatsioonijuht Mari Annus \u00fctles, et p\u00f5hikoolid pakuvad kindlasti ka juba varasemates klassides tuge ja selleks on koolidel erinevad tugispetsialistid, vajadusel koostatakse individuaalne \u00f5ppekava, n\u00f5ustatakse kogu pere ja nii edasi.<\/p>\n
“\u00d5pimotivatsiooni aitab hoida ja luua \u00fcldhariduskoolides mitteformaal\u00f5ppe \u2013 huvihariduse ja huvitegevuse, noorsoot\u00f6\u00f6 ja t\u00e4iendus\u00f5ppe \u2013 arvestamine \u00f5ppekava l\u00e4bimisel,” lisas Annus. “Ettevalmistav \u00f5pe on m\u00f5eldud neile, kes aga on juba j\u00f5udnud \u00fcheksanda klassi l\u00f5ppu, kuid siiski on tarvis veel lisatuge enne edasi\u00f5ppimist.”<\/p>\n
Annuse s\u00f5nul hakkab \u00f5pe toimuma v\u00e4ikestes, kuni 15 \u00f5ppijaga r\u00fchmades, kus igale noorele koostatakse individuaalne \u00f5ppekava. Pakutakse juhendamist, karj\u00e4\u00e4rin\u00f5ustamist, tasandatakse tekkinud \u00f5pil\u00fcnki ning vajadusel toetatakse muu emakeelega noorte eesti keele \u00f5pet.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, mida tehakse noorega, kes pole ise huvitatud ettevalmistavas \u00f5ppes osalemisest, vastas Annus, et kehtiva \u00f5ppimiskohustuse kohaselt peab noor \u00f5ppima kuni 18-aastaseks saamiseni v\u00f5i kuni keskhariduse v\u00f5i kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.<\/p>\n
“Selle eesm\u00e4rk on, et k\u00f5ik noored omandaksid oskused ja teadmised, mis v\u00f5imaldavad neil \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6turul edukalt toime tulla,” lausus ta.<\/p>\n
Annus lisas, et kool ja kohalik omavalitsus seiravad kogu \u00f5ppeaasta v\u00e4ltel, millised \u00f5pilased on v\u00e4ljalangemisohus v\u00f5i ei t\u00e4ida \u00f5ppimiskohustust ning nende \u00f5pilastega ja peredega tegeletakse individuaalselt.<\/p>\n
“Selgitatakse v\u00e4lja \u00f5ppest eemale j\u00e4\u00e4mise p\u00f5hjused ning pakutakse noorele ja tema perele vajadusp\u00f5hist tuge,” kirjeldas Annus.<\/p>\n
Koolijuhtide \u00fchendus kavatseb oma mured ministeeriumile edasi anda detsembris toimuval kohtumisel, kus osalevad ka kutseharidusjuhid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridusministeeriumis valminud ettevalmistava \u00f5ppe eeln\u00f5u, millega luuakse noortele, kellel ei \u00f5nnestu p\u00e4rast p\u00f5hikooli edasi \u00f5ppima p\u00e4\u00e4seda, individuaalsed \u00f5ppekavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47153,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,23576,31,32,2507,21,23575,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-47152","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-ettevalmistav-ope","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridusministeerium","19":"tag-headlines","20":"tag-koolijuhtide-uhendus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115583900883812409","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}