\u00dcRO valimata regulaatorid ja b\u00fcrokraadid on planeedi p\u00e4\u00e4stmise nimel surunud peale maailmamajanduse purustamise.<\/p>\n
Oktoobris tegi \u00dcRO spetsialiseeritud asutus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ettepaneku kehtestada s\u00fcsinikumaks, et v\u00e4hendada laevade heitkoguseid. See toimus p\u00e4rast IMO 2025. aasta aprilli otsust v\u00f5tta vastu \u00fclemaailmse laevanduse netoheite nulltaseme standardid.<\/p>\n
Kui IMO oleks m\u00e4\u00e4rusega n\u00f5ustunud, oleks see olnud esimene \u00fclemaailmne kasvuhoonegaaside heitkoguste maks. \u00d5nneks suutis Ameerika \u00dchendriigid need ettepanekud t\u00f5husalt peatada; kuigi need m\u00e4\u00e4rused on ajutiselt peatatud, kasvavad nende taga olevad ekslikud ideed j\u00e4tkuvalt toetuse poolest. (SEOTUD: Trumpi administratsioon l\u00fckkab \u00dcRO \u201euue globaalse rohelise pettuse\u201d maksusurve k\u00f5rvale ja sunnib teda tagasi t\u00f5mbama)<\/p>\n
S\u00fcsinikumaksude pooldajad v\u00e4idavad \u00fcldiselt, et kuna kliimamuutused on inimkonnale eksistentsiaalne oht, tuleb prognoositavate kuludega toimetulekuks v\u00f5tta drastilisi meetmeid meie elu k\u00f5igis aspektides. Inimesed peaksid s\u00f6\u00f6ma v\u00e4hem liha ja kasutama sagedamini \u00fchistransporti. Poliitikas peaksid nad h\u00e4\u00e4letama maha nn kliimaeitajad. Majandussf\u00e4\u00e4ris pakutakse s\u00fcsinikumakse tehnokraatliku kiirlahendusena s\u00fcsinikdioksiidi heitkogustele.<\/p>\n
Kas see k\u00f5ik on seda v\u00e4\u00e4rt? V\u00f5i on kasu suurem kui kulud? Kliimamuutuste puhul on vastus eitav.<\/p>\n
S\u00fcsinikumaksud ei ole teaduslik fakt. Nagu k\u00f5igi mudelite puhul, juhivad anal\u00fc\u00fcsi eeldused. S\u00fcsinikumaksude puhul m\u00e4ngib tulemuses olulist rolli valitud ajahorisont. Sama kehtivad ka diskontom\u00e4\u00e4r ja konkreetsed integreeritud hindamismudelid.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu: \u201eKaks majandusteadlast v\u00f5ivad anda s\u00fcsiniku sotsiaalse maksumuse kohta v\u00e4ga erinevaid hinnanguid, isegi kui nad n\u00f5ustuvad anal\u00fc\u00fcsi aluseks olevate objektiivsete faktidega.\u201c Kui eeldused on subjektiivsed, nagu need on s\u00fcsinikumaksude puhul, siis ei ole need teaduslikud faktid. Nagu ma olen m\u00e4rkinud , \u201con s\u00fcsiniku hinnastamise mudelid sama palju poliitilised konstruktsioonid kui majanduslikud t\u00f6\u00f6riistad.\u201c<\/p>\n
Samuti tuleb k\u00fcsida, kas s\u00fcsinikumaksud j\u00e4\u00e4vad samaks v\u00f5i suurenevad aja jooksul j\u00e4rk-j\u00e4rgult, et edendada teisi poliitilisi eesm\u00e4rke. Selle ettepaneku puhul on vastus see, et need suurenevad aja jooksul.<\/p>\n
Lisaks, kuna need mudelid p\u00f5hinevad eeldustel, oleks \u00f5igustatud k\u00fcsida, kes saab neid makse kehtestada? Loomulikult oleksid need IMO valimata b\u00fcrokraadid. \u00dckski ameeriklane, keda nende maksudega maksustataks, pole kunagi h\u00e4\u00e4letanud inimeste poolt, kes \u00fcritavad luua \u201cmaailma esimest globaalset s\u00fcsinikumaksu \u201c. See toob meelde v\u00e4ljendi \u201emaksustamine ilma esindatuseta\u201c.<\/p>\n
Iroonilisel kombel v\u00f5ib \u00fclemaailmsele laevandusele s\u00fcsinikumaksude kehtestamine olla tegelikult \u00fcks halvimaid viise heitkoguste v\u00e4hendamiseks, arvestades kaubandusest saadavat tohutut kasu. Lihtsamalt \u00f6eldes teeb kaubandus maailma rikkaks. Mitte ainult rikkad riigid, nagu l\u00e4\u00e4neriigid, vaid iga riik, isegi k\u00f5ige vaesem, saab sellest rikkamaks.<\/p>\n
J\u00f5ukates riikides saab kaubandus aidata kliimamuutustega toime tulla, v\u00f5imaldades kohanemist ja innovatsiooni. Vaesemate riikide jaoks v\u00f5ib kaubandusest saadav materiaalne kasu aidata ennetada elanikkonna n\u00e4lgimist ja aidata neil liikuda m\u00f6\u00f6da keskkonnaalast Kuznetsi k\u00f5verat.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu, kaubanduse eelised v\u00f5ivad aja jooksul muuta riigi vaesest olekust, et elluj\u00e4\u00e4miseks on vajalik k\u00f5rge \u00f5husaaste tase, piisavalt rikkaks, et lubada saaste v\u00e4hendamist v\u00f5i k\u00f5rvaldamist. Piisavalt k\u00f5rged s\u00fcsinikumaksud v\u00f5ivad neid protsesse takistada v\u00f5i oluliselt edasi l\u00fckata, \u00f5\u00f5nestades seel\u00e4bi nende oletatavat eesm\u00e4rki. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et t\u00e4nase seisuga moodustab meretransport vaid umbes 3% kogu maailma heitkogustest.<\/p>\n
Sama leidlikkus, mis t\u00f5i meile t\u00e4nap\u00e4evase laevanduse, annab j\u00e4tkuvalt j\u00f5udu globaalsele majandusele ning rahastab kasvu ja innovatsiooni, kui me seda laseme. Maailm ei vaja vooruslikkuse m\u00e4rgiks globaalse b\u00fcrokraatia kihti. Vaja on nii majanduse kui ka inimkonna progressi m\u00f5istmist.<\/p>\n
Ajalugu n\u00e4itab, et heaolu, innovatsioon ja vaba kaubandus on need, mis muudavad \u00fchiskonnad puhtamaks, tervemaks ja rikkamaks. Meie valik ei ole planeedi p\u00e4\u00e4stmise ja majanduse p\u00e4\u00e4stmise vahel; see on vabade \u00fchiskondade ja vabade turgude vahel v\u00f5i vastutuse loovutamise vahel valimata rahvusvahelistele regulaatoritele ja pealet\u00fckkivatele isikutele. Esimene on aidanud miljardeid inimesi vaesusest v\u00e4lja ja teine \u00e4hvardab meid k\u00f5iki tagasi t\u00f5mmata.<\/p>\n
Samuel Peterson<\/p>\n