{"id":47282,"date":"2025-11-21T05:22:08","date_gmt":"2025-11-21T05:22:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47282\/"},"modified":"2025-11-21T05:22:08","modified_gmt":"2025-11-21T05:22:08","slug":"kikepera-juhtum-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47282\/","title":{"rendered":"Kikepera juhtum – Sirp"},"content":{"rendered":"

Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi k\u00e4ies paistab Eestimaal metsa, p\u00f5ldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides n\u00e4eb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. N\u00e4iteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti l\u00e4heb ka teistel m\u00e4rjematel elupaikadel \u2013 soometsadel ja siirdesoodel. Neid oli omal ajal lihtsam kuivendada lootuses saada kvaliteetset puitu v\u00f5i lisap\u00f5llumaad.<\/p>\n

Sarnaselt muu Euroopaga on ka Eesti maastikud saja aastaga palju muutunud \u2013 liikide ja elupaikade vaates pigem halvemuse poole. Eestis on maastikud siiski tervemad kui n\u00e4iteks Suurbritannias. Seet\u00f5ttu on siin vaja vaid suhteliselt v\u00e4ikest n\u00fcket, et loodus saaks taastuma hakata. Taastamisalad ongi valitud nii, et sekkuda tuleks v\u00e4he ja m\u00f5ju oleks suur. Suurbritannias seevastu v\u00f5ib m\u00f5ne soo taastamise hektari hind ulatuda 100 000 euroni. Meie saame hakkama k\u00fcmneid, teinekord sadu kordi odavamalt.<\/p>\n

Eesti ongi m\u00e4rgade elupaikade parandamisel olnud juba praegu k\u00fcllalt edukas, nii teadlased kui ka kopamehed on saavutanud osavust ja t\u00f5husust. Tehniliselt ei ole meil looduse taastamisel lahendamatuid v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4ra kalliks minevaid probleeme. Pigem on kitsaskohad kultuurilist ja poliitilist laadi. Industriaalajastul hoo sisse saanud maaparanduse kultuur on 150 aastaga j\u00f5udnud juured s\u00fcgavale ajada. Ehkki taastamine on siiani piirdunud looduskaitsealadega, ei toimu see siiski t\u00fchjuses, vaid inimeste kodukohtades \u2013 m\u00e4lumaastikel, kus iga rajatud kraav v\u00f5ib olla m\u00e4lestus lodult k\u00e4ttev\u00f5idetud maast, taludevaheline piir v\u00f5i seenelise orientiir. Kuidas tehnilisemast \u00f6koloogia ja projekteerimise keelest \u00fcmber l\u00fclituda kodumaastike muutmise ja kohalike loodusv\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5testamise keelele, on omaette probleem.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Saarde vallas Kikepera looduskaitseala veere\u017eiimi taastamise plaanides p\u00f5rkusid teadlaste loodusvaade ja taastamise p\u00e4devus kohapealsete elanike elutunnetuse ja kogemustega.<\/p>\n

Anna Birgitta Erikson<\/p>\n

Kikepera h\u00e4\u00e4led<\/p>\n

Saarde vallas Kikepera looduskaitseala veere\u017eiimi taastamise plaanides p\u00f5rkusid teadlaste globaalne loodusvaade ja taastamise p\u00e4devus elanike elutunnetuse ja kogemusega. Kuivendus\u00adkraavide sulgemine toetaks kahjustatud elupaiku ja leevendaks tuleohtu. \u00dchtlasi v\u00e4hendaks see ka kuivendatud turvasmuldadelt l\u00e4htuvat kasvuhoonegaaside heidet, mis on Eestis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013 maakasutusest l\u00e4htuvad vood \u00fcletavad kogu transpordisektori heitme. Siiski ei leidnud looduse taastamise plaanid pika metsamajandamise ajalooga vallas poolehoidu. Paljud sealsed elanikud tajuvad taastamist j\u00f5ulise sekkumisena harjumusp\u00e4rastesse maastikesse ja kohalikku ellu. Kuivendamism\u00f5judega maastikud on neile kodused lapsep\u00f5lvemaad, mida teadlased soovivad muuta \u201ekasututeks sookaasikuteks\u201c. Arusaam n-\u00f6 m\u00e4rgade maastike teistsugusest esteetikast ei ole veel juurdunud ja paljudele seostub see kevadise m\u00e4rja maaga v\u00f5i loksuva lausveena. Sellest tunnetusest on ka avalikku ruumi sisse murdnud s\u00f5navara nagu uputamine, \u00fcleujutamine jms m\u00f5isted.<\/p>\n

Siiski selgus Tartu \u00fclikooli k\u00fcsitlusuuringust, et Saarde valla elanike arvates on taastamisel ka selliseid v\u00e4\u00e4rtusi, mille p\u00f5hjal v\u00f5iks dialoog looduse taastamise \u00fcle just alata, mitte l\u00f5ppeda. Uuringu otsene \u00fclesanne oli selgitada piirkonna elanike suhteid kaitset vajava piirkonnaga (mis on kaalul) ja suhtumist muutustesse (millised asjaolud h\u00e4irivad, millised mitte), p\u00fc\u00fcdes must-valgete arvamuste k\u00f5rval n\u00e4idata ka seda, milles ollakse teadlastega \u00fchel meelel. Telefonik\u00fcsitluse k\u00e4igus oli n\u00f5us oma arvamust avaldama 209 inimest.<\/p>\n

Kuigi protestih\u00e4\u00e4led olid valdavad, oleks ekslik maalida Saarde valla inimeste seisukohtadest \u00fchene pilt. Vastuseisu k\u00f5rval ja sageli ka selle sees peitus \u00fchisosa looduskaitse eesm\u00e4rkidega. Paljud, kes kartsid veere\u017eiimi muutmisel metsa hukkumist, muretsesid ka liigse metsaraie p\u00e4rast. Palve peale kirjeldada esimesi m\u00f5tteid, mis Kikeperaga seonduvad, k\u00f5lasid n\u00e4iteks \u201esuured, v\u00f5imsad, v\u00e4ga palju raiutud \/metsad\/\u201c, \u201eliigne raie\u201c, \u201elageraielangid\u201c jms. Metsade raiet ja veere\u017eiimi taastamist tajuti loodusele \u00fchteviisi ohtlikuna. Samal ajal arvasid paljud vastajad, et kindlasti tuleks puud taastamisalalt eemaldada (raiuda), seej\u00e4rel v\u00f5iks taastada v\u00f5i \u201etehke mis tahate\u201c. K\u00fcsitlus n\u00e4itas, et ehkki k\u00f5ige rohkem n\u00f5ustutakse m\u00f5tetega, mis on m\u00e4rjutamise plaanide kahjuks, on \u00fcldpilt arvamustest siiski mitmekesisem. M\u00e4rjutamise vastuargumentidest tugevaim on halvenev ligip\u00e4\u00e4s metsale ja seniste metsamajandust\u00f6\u00f6de t\u00fchistamine. Kuid peaaegu sama tugevalt olid esindatud pooltargumendid \u2013 tuleohu v\u00e4henemine ja elupaikade teke pisielukatele. Seega ei ole k\u00f5ik vastajad tingimata m\u00e4rjutamise vastu meelestatud, poolt ja vastu seisukohad esinevad k\u00f5rvuti. Suure vastaste r\u00fchma k\u00f5rval on v\u00e4iksemaid, kus on \u00fclekaalus taastamist\u00f6id toetavad seisukohad v\u00f5i poolt- ja vastuargumendid koos.<\/p>\n

Vastuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et kohati oli vastuseis taastamisele abstraktne ja v\u00e4ljendus \u00fcle\u00fcldises soovis hoida juba kujunenud maastikuilmet. Mitmedki vastajad leidsid, et k\u00fcll kuivenduskraavid vajuvad tasapisi ise kinni, andes alal elavatele liikidele pikema kohanemisaja kui kraave kopaga sulgedes. H\u00fcdroloogilised uuringud aga n\u00e4itavad, et m\u00f5nigi saja-aastane, pealtn\u00e4ha kinnikasvanud kraav juhib maastikust siiski veel vett v\u00e4lja. Samal ajal toodi k\u00fcsitluses v\u00e4lja ka v\u00e4ga konkreetseid muresid ja hirme: kas hakkab lirtsuma, kas seened-marjad j\u00e4\u00e4vad, kas teed s\u00e4ilivad. Kostis h\u00e4\u00e4li, mis peegeldasid kaotusvalu: \u201eVanasti oli Kikepera raba kuulus, n\u00fc\u00fcd ei ole teda v\u00f5imalik majandada, kui lastakse kraavid kinni, kohalikud inimesed on selle vastu\u201c. V\u00f5i ka [kraavide kinni ajamine] \u201e\u2026on esivanemate t\u00f6\u00f6 peale s\u00fclitamine [\u2014] metsad on kogukonnalt kaaperdatud\u201c. Need kommentaarid r\u00e4\u00e4givad k\u00fcll kujuteldavast majanduslikust kahjust, aga veelgi rohkem kaotatud identiteedist, kus paljude inimeste elut\u00f6\u00f6 ja unistused hinnatakse \u00fcmber. See n\u00e4itab, et debatt ei k\u00e4i enam ammu kraavide, vaid v\u00e4\u00e4rtuste ja \u00f5igluse \u00fcle.<\/p>\n

Samas kostis h\u00e4\u00e4li, mis n\u00f5udsid dialoogi: \u201eKindlasti peab kohalike inimestega r\u00e4\u00e4kima, metsaomanikega [\u2014]\u201c, \u201ehea teavitust\u00f6\u00f6 on oluline \u2013 tuleb rohkem ja sisukamat teavet jagada ning p\u00f5hjendada loogiliselt ja arusaadavalt, miks metsade m\u00e4rjutamine on vajalik\u201c. Seega ei pruugi vastuseis alati tulla niiv\u00f5rd taastamise eesm\u00e4rkide eitamisest, kuiv\u00f5rd hirmust muutuse enda ees \u2013 hirmust kaotada tuttav maastik ja kontroll oma elukeskkonna \u00fcle. Tuleb ka meeles pidada, et m\u00e4rgalade taastamine on \u00fchiskonnas k\u00f5neainena uus teema \u2013 see arutelu on alles lapsekingades ja on kahtlemata huvitav j\u00e4lgida, kuidas seisukohad ajas teisenevad ja arenevad.<\/p>\n

Millised on senised \u00f5ppetunnid?<\/p>\n

Kikepera juhtum ei s\u00fcndinud mingist konkreetsest kohalikust erip\u00e4rast, sedalaadi suhteid v\u00f5ib looduskaitse ja kohalike elanike vahel olla mujalgi. Siin on v\u00e4hemalt neli t\u00e4htsat \u00f5ppetundi.<\/p>\n

Esiteks, looduse taastamine ei saa olla pelgalt ekspertide ja ametnike projekt. See on sotsiaalne protsess, mille k\u00e4igus paljastuvad uskumused, v\u00e4\u00e4rtused, harjumused, ja mis seal salata, ka majandushuvid. Kaasamise n\u00f5iaring seisneb selles, et looduskaitse teema on rahvale kauge ja otseselt justkui mittepuutuv. Seet\u00f5ttu ei tule \u00fcritustele enamasti kuigi palju kohalikke inimesi. Kikepera looduskaitseala taastamistegevuste avakoosolekutele \u2013 kahele jalutusk\u00e4igule loodusv\u00e4\u00e4rtustega tutvuma ja plaane arutama elanikke ei tulnud. Neile j\u00e4rgnevatel kohtumistel tuli vastu v\u00f5tta kriitika, et inimestega pole r\u00e4\u00e4gitud, et kaasamine on n\u00f5rk. Arvamus, et otsustatakse kellegi selja taga, t\u00fchistab inimeste silmis teadusliku plaani head k\u00fcljed.<\/p>\n

Teiseks, omavalitsused on peat\u00e4htsusega sillaehitajad. Vallavalitsustes on t\u00f6\u00f6l spetsialistid, kes n\u00e4evad t\u00e4nu oma erialale kogu \u00fchiskondlikku pilti. Kuid selleks, et nad saaksid oma rolli kanda, tuleks neile anda selged suunised, arusaam ja andmestik taastamise ulatusest ja asukohtadest ning metoodika taastamisvajaduse l\u00fclitamiseks kohalikku planeerimisse. Nii muutuks kohalik omavalitsus v\u00f5rdsemaks partneriks riiklikus looduse taastamises.<\/p>\n

Kolmandaks, konflikte ei pea kartma. Kikepera looduskaitseala juhtum n\u00e4itab, et vastuseis v\u00f5ib k\u00e4ivitada dialoogi, mida varem ei toimunud. See sunnib osalisi m\u00e4rksa paremini oma seisukohti m\u00f5testama ja p\u00f5hjendama ning leidma \u00fcles nii \u00fchisosa kui ka need kohad, kus v\u00e4\u00e4rtused ei kattu.<\/p>\n

Neljandaks, \u00fcksikute projektide ja infop\u00e4evade asemel on vaja asutusi, kes m\u00f5testaksid looduses toimuvat koos kohalike elanikega. Keskkonnahariduse keskused v\u00f5iksid siin olla abimeesteks. Samuti on vaja taastatavaid alasid seirata pikka aega \u2013 kuidas muutuvad liigid, kui suur on kasvuhoonegaaside heide, missugune on inimeste kogemus. T\u00f5endusmaterjali kogumise k\u00f5rval on vaja otsida kasulikku ka kohalikele elanikele: katsetada m\u00e4rjutatud aladel uusi teistsugust tulu toovaid majandamise mudeleid, nt m\u00e4rgalaviljelus, p\u00fcsimetsandus, v\u00f5imalus m\u00fc\u00fca elurikkuse krediite. See annaks selge signaali, et looduse taastamine on riiklikult juhitud ja terviklik protsess, mille eesm\u00e4rk on kestlik ja s\u00fcsteemne muutus.<\/p>\n

Mari Palolill on Tartu \u00fclikooli geograafia osakonna planeeringute spetsialist ja Eestimaa Looduse Fondi kaasamise ekspert.<\/p>\n

Maie Kiisel on Tartu \u00fclikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n

Piret Pungas-Kohv on Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse ekspert, projekti WaterLANDS kaasprojekti\u00adjuht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi k\u00e4ies paistab Eestimaal metsa, p\u00f5ldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47283,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,23636,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-47282","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-looduskultuur","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586016618091814","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47282"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47282\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}