![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/film-1024x576.jpg\")
N\u00e4ha saab hundikutsikaid ja metsseakarja, karusid, rebaseid, ilveseid, kaarnaid, kulle ja kotkaid, m\u00e4kra\u2026 Foto: pressimaterjalid<\/p>\nN\u00e4ha saab hundikutsikaid ja metsseakarja, karusid, rebaseid, ilveseid, kaarnaid, kulle ja kotkaid, m\u00e4kra\u2026 Foto: pressimaterjalid<\/p>\n
Sel n\u00e4dalavahetusel j\u00f5uab kinolevisse Eesti autori Riho V\u00e4striku loodusfilm \u201eKriimsilm, karuott ja rebane\u201c.<\/p>\n
Margit Adorf<\/p>\n
Oled sa kunagi m\u00f5elnud, mis tunne on olla loodusfilmide autor v\u00f5i loodusfotograaf, kelle t\u00f6\u00f6ks on minna metsa ja siis passida seal, kuni m\u00f5ni loom v\u00f5i lind kaamerasilma ette j\u00e4\u00e4b? Umbes pool sellest kogemusest saad reaalselt k\u00e4tte siis, kui v\u00f5tad vaevaks kinno minna ja vaadata filmi \u201eKriimsilm, karuott ja rebane\u201c. Eestlane teab sellist pealkirja kepsakast laulust, mida kunagi esitas Kalmer Tennosaar. Filmis aga j\u00e4\u00e4bki laulust alles vaid pealkiri, sest mingit muusikalist tausta loodushelide peale pandud ei ole.<\/p>\n
V\u00e4strik on filmi puhul re\u017eiss\u00f6\u00f6r, stsenarist ja produtsent, kuid operaatoriks on tal siiski teine mees \u2013 Valeri \u0160t\u0161erbat\u00f5h. Linateos on muidugi ka monteeritud ja operaatorit on siin vaja olnud selleks, et kogu film \u00fcksnes staatilise rajakaamera kaadritest ei koosneks. N\u00e4iteks kui kaamerasilma ette satub karu, ilves v\u00f5i rebane, siis hoiab operaator j\u00e4lgitavat looma kaadris, kuigi eks loomad-linnud vupsavad ringi nii nagu nad ise heaks arvavad, selles m\u00f5ttes mingit kindlat s\u00fc\u017eeeliini ei moodustu. Siin ei ole otseselt j\u00e4rgitud \u00fchte hundikarja v\u00f5i \u00fchte rebasepesakonda, k\u00fcll aga saab vaataja n\u00e4ha tunni ja k\u00fcmne minuti jagu tervet hulka erinevaid loomi ja linde l\u00e4bi nelja aastaaja.<\/p>\n
Operaatori poolt filmitud kaadrid vahelduvad siiski ka staatilise kaamerapildiga, \u00f6\u00f6kaadrid n\u00e4ikse olevat enamuses sellised, et seal inimene pole juures passinud. P\u00e4eval on toredaks kohaks see, kui \u00fcks kotkas l\u00e4heb rabasse pandud kaamerat rappima ja l\u00f5puks loobub sellest, hiljem aga on neid kotkaid kaadris k\u00fcmme t\u00fckki korraga.<\/p>\n
Film sobib neile, kes armastavad vaikset kulgemist ja kes suudavad stoilise rahuga j\u00e4lgida seda, kuidas muru kasvab ja tigu roomab. Filmis n\u00e4idatakse k\u00fcll suuremaid metsaelanikke, kuid peab olema parasjagu kannatust ja tahtmist, et minna kinno ning siis lihtsalt loodushelide keskel vaadata seda, kuidas rebane ja m\u00e4ger kala p\u00e4rast kaklevad v\u00f5i kuidas karud sinna-t\u00e4nna jooksevad.<\/p>\n
Mitte \u00fchtegi s\u00f5nalist kommentaari filmis ei ole, k\u00fcll aga j\u00e4\u00e4b kaadrisse ka \u00fcks inimene, mees, kes viib metsa alla s\u00f6\u00f6giplatsile kalarappeid. Talvel on kala k\u00fclmunud, suvel tavaline. Loomad juba teavad seda s\u00f6\u00f6giplatsi ja k\u00e4ivad sealt endale k\u00f5hut\u00e4it nabimas. See on hea lihtne lahendus ka vaataja jaoks, sest niimoodi j\u00e4\u00e4b filmis \u00e4ra see, et n\u00e4idataks otseselt v\u00e4givaldseid kaadreid, kus hunt nunnu j\u00e4nkupoja pooleks hammustab v\u00f5i r\u00e4stik linnukesi neelab.<\/p>\n
\u00dcks p\u00f5hjuseid, miks ma ei ole eriti koos lapsega loodusfilme vaadanud, ongi see, et seal pidevalt keegi s\u00f6\u00f6b kedagi teist. Paned filmi k\u00e4ima, oo jaa, vaatame lapsega loodust, sulnis muusika taustaks\u2026 Jaa siis ronib hiiglaslik \u00e4mblik kuskile linnupessa ja asub abituid tibukesi s\u00f6\u00f6ma\u2026 P\u00e4riselt, ma sain sellisest stseenist \u00fckskord ematrauma (vrdl lapsep\u00f5lvetrauma). Okei, nii need asjad looduses k\u00e4ivad ja seep\u00e4rast ka k\u00f5ik erinevad mimikrid ja pikad k\u00f5rvad ja \u00f6\u00f6n\u00e4gemine ja haistmismeel, aga\u2026 Pole p\u00e4ris selline asi, mida pidada perefilmiks.<\/p>\n
Aga nagu ma juba mainisin, siis \u201eKriimsilm, karuott ja rebane\u201c on selles suhtes leebema lahendusega. Kaamera ei j\u00e4lgi otseselt seda, kuidas toredad metsaelanikud teineteist nahka pistavad, vaid enamasti s\u00f6\u00f6vad nad viisakalt kaetud toidulaua \u00e4\u00e4res seda, mis neile seal pakutakse. Taustaks kukub k\u00e4gu ja sirtsub metsalinnukene, sumiseb putukas. Elu kulgeb rahulikult, n\u00e4ha saab hundikutsikaid ja metsseakarja, karusid, rebaseid, ilveseid, kaarnaid, kulle ja kotkaid, m\u00e4kra\u2026 Galerii on p\u00e4ris viisakas.<\/p>\n
See on film, mida tasub pigem vaatama minna just kinno, sest kui see kunagi hiljem teleekraanile j\u00f5uab, siis on koduse v\u00e4iksema ekraani pealt ja v\u00f5imaliku olmemelu vahele raskem pildi sisse nii t\u00e4ielikult minna, et metsaelamuse k\u00e4tte saaks. Kinosaalis saab. Harilikul inimesel ei olegi teistmoodi v\u00f5imalik neid loomi nii loomulikus elukeskkonnas n\u00e4ha kui kinosaalis. Sest kui looduses satub sulle karu metsavahel vastu tulema, siis sa ei j\u00e4\u00e4 seal teda uudistama, vaid sul on s\u00fcda saapas\u00e4\u00e4res, kas pole? Metsseaparv v\u00f5i hundikari ei hulla ka sul rahulikult silme all, vaid nad kas r\u00fcndavad v\u00f5i p\u00f5genevad. Nii et kui sul ei ole plaani hakata jahimeheks v\u00f5i loodusfotograafiks, aga samas huvi oleks ikkagi loodusega kontaktis olla, siis n\u00fc\u00fcd on selleks hea v\u00f5imalus. Mine kinno!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00e4ha saab hundikutsikaid ja metsseakarja, karusid, rebaseid, ilveseid, kaarnaid, kulle ja kotkaid, m\u00e4kra\u2026 Foto: pressimaterjalid Sel n\u00e4dalavahetusel j\u00f5uab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47285,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-47284","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586020405782233","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47284\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}