– Ukraina tuvastas But\u0161a massim\u00f5rvas s\u00fc\u00fcdistatava Vene v\u00e4ejuhi<\/a><\/p>\n – Ukraina: Venemaa andis \u00fcle 1000 surnukeha;<\/a><\/p>\n – Merzi s\u00f5nul saab Ukraina kaugmaarakette;<\/a><\/p>\n – Rootsi: P\u00f5hjamaad kannavad ebaproportsionaalset koormat Ukraina toetamisel;<\/a><\/p>\n – Ternopilis t\u00f5usis \u00f5hur\u00fcnnakus hukkunute arv v\u00e4hemalt 26 inimeseni;<\/a><\/p>\n – Ukraina teatel kaotas Venemaa \u00f6\u00f6p\u00e4evaga 890 s\u00f5durit.<\/a><\/p>\n Ukraina r\u00fcndas droonidega Rjazani oblasti naftat\u00f6\u00f6tlemistehast<\/p>\n Ukraina droonis\u00fcsteemide v\u00e4gede komand\u00f6r Robert Brovdi kinnitas, et \u00f6\u00f6l vastu neljap\u00e4eva tabasid Ukraina droonid Rjazani oblasti naftat\u00f6\u00f6tlemistehast.<\/p>\n Tehas m\u00fc\u00fcs eelmisel aastal 13 miljonit tonni k\u00fctust.<\/p>\n “Bensiinist on Venemaal j\u00e4rk-j\u00e4rgult saamas defitsiitne kaup, gaas ja nafta saavad kiiresti otsa,” \u00fctles Brovdi.<\/p>\n Kohalikud v\u00f5imud ei ole Rjazani naftat\u00f6\u00f6tlemistehase kahjustustest teatanud, kuid on kinnitanud, et \u00f6\u00f6sel leidis aset droonir\u00fcnnak.<\/p>\n “M\u00f6\u00f6dunud \u00f6\u00f6l h\u00e4vitasid \u00f5hukaitse ja elektroonilise s\u00f5ja vahendid droonid Rjazani oblasti territooriumi kohal. Kukkunud prahi t\u00f5ttu puhkes \u00fches ettev\u00f5ttes tulekahju,” v\u00e4itis kuberner Pavel Malkov.<\/p>\n Kiiev korraldab regulaarselt l\u00f6\u00f6ke Venemaal ja okupeeritud aladel asuvate s\u00f5ja- ja t\u00f6\u00f6stusrajatiste vastu.<\/p>\n Rjazan, oblasti pealinn, asub Moskvast 180 kilomeetri ja Ukraina piirist Venemaaga umbes 450 kilomeetri kaugusel.<\/p>\n Ukraina tuvastas But\u0161a massim\u00f5rvas s\u00fc\u00fcdistatava Vene v\u00e4ejuhi<\/p>\n Ukraina tuvastas Vene komand\u00f6ri, keda s\u00fc\u00fcdistatakse s\u00fcstemaatilistes ja koordineeritud s\u00f5jakuritegudes Kiievi l\u00e4hedal asuvas But\u0161a linnas. Vene v\u00e4gede l\u00fchiajalise okupatsiooni ajal 2022. aastal m\u00f5rvati seal sadu tsiviilisikuid.<\/p>\n Ukraina peaprokuratuuri andmetel s\u00fc\u00fcdistatakse Venemaa 76. \u00f5hudessantdiviisi r\u00fchma\u00fclemat Juri Vladimirovit\u0161 Kimi selles, et ta andis oma v\u00e4gedele k\u00e4su m\u00f5rvata tsiviilisikuid ajavahemikul 7. m\u00e4rtsist kuni 1. aprillini 2022.<\/p>\n But\u0161a, kus Vene v\u00e4gede taganemise j\u00e4rel leiti t\u00e4navatelt laste ja eakate surnukehi, on muutunud s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks Moskva julmustele Ukrainas. Linnast leiti sadu tsiviilisikuid maetuna massihaudadesse, teisi piinati ja hukati keldrites.<\/p>\n Ukraina s\u00fc\u00fcdistab Kimi \u2013 kes ei ole vahi all \u2013 kriminaalvastutuses 17 tapmises ja nelja juhtumis, kus tema alluvuses olnud v\u00e4ed But\u0161as tsiviilisikuid v\u00e4\u00e4rkohtlesid. Ukraina ametnikke t\u00f5endite kogumisel abistanud Global Rights Compliance’i advokaadid \u00fctlesid, et Kimi vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistus p\u00f5hineb tunnistajate \u00fctlustel, kohtuekspertiisi andmetel, kuriteopaikade rekonstrueerimisel, tuvastamisprotseduuridel, kaartidel ja avalike allikate luureandmetel.<\/p>\n Kimi s\u00fc\u00fcdistatakse ka selles, et ta k\u00e4skis kuritegude varjamiseks ohvrite surnukehad p\u00f5letada.<\/p>\n “See juhtum t\u00f5stab esile Vene v\u00e4gede metoodilist l\u00e4henemist s\u00f5jakuritegudele, viidates sellele, et paljud But\u0161as toime pandud julmused olid osa k\u00f5rgelt koordineeritud kuritegelikust plaanist, mis ulatub Vene juhtkonnani,” kirjutas Global Rights Compliance oma avalduses.<\/p>\n Ukraina on varem tuvastanud But\u0161as massim\u00f5rvas s\u00fc\u00fcdi olevaid s\u00f5dureid ja v\u00e4hemalt \u00fche v\u00e4ejuhi, kuid Kimi juhtum on esimene kord, kui v\u00e4ejuhile on esitatud ametlik kahtlustus \u2013 protseduuriline samm, mis v\u00f5ib Global Rights Compliance’i s\u00f5nul viia s\u00f5jakuritegude vahistamism\u00e4\u00e4ruseni.<\/p>\n “Oleme liikunud edasi madalama astme toimepanijate vastutusele v\u00f5tmisest \u2013 n\u00fc\u00fcd j\u00f5uame k\u00e4suliini otsuste juurde, mille kaudu tavalised k\u00e4sud muutusid tsiviilisikute massihukkamisteks,” kirjutas Ukraina Rahvuspolitsei esimene asejuht Maks\u00f5m Tsutskiridze advokaatide avalduses.<\/p>\n Kreml on eitanud oma v\u00e4gede tsiviilisikute tapmist But\u0161as ja s\u00fc\u00fcdistanud Ukrainat linnas tsiviilisikute surnukehadest valepiltide loomises.<\/p>\n Ukraina: Venemaa andis \u00fcle 1000 surnukeha<\/p>\n Ukraina teatas neljap\u00e4eval, et on saanud Venemaalt 1000 inimese s\u00e4ilmed, kes Moskva v\u00e4itel olid surma saanud Ukraina s\u00f5jav\u00e4elased.<\/p>\n Tegemist on j\u00e4rjekordse repatrieerimisega, mis on pea ainus koost\u00f6\u00f6valdkond s\u00f5divate poolte vahel.<\/p>\n “T\u00e4na toimusid repatrieerimismeetmed. Ukrainale tagastati 1000 surnukeha, mille kohta Venemaa pool v\u00e4itis, et need kuuluvad Ukraina s\u00f5jav\u00e4elastele,” teatas Ukraina s\u00f5javangide kohtlemise koordinatsioonikeskus sotsiaalmeedias.<\/p>\n Keskus lisas, et uurijad ja eksperdid “viivad peagi l\u00e4bi k\u00f5ik vajalikud uuringud ja tuvastavad repatrieeritud surnukehad”.<\/p>\n Vene riigimeedia teatas omakorda, et Venemaa sai vastu 30 s\u00f5jav\u00e4elase s\u00e4ilmed.<\/p>\n Avaliku teabe kohaselt on Ukraina kogu s\u00f5ja jooksul saanud Venemaalt tagasi \u00fchtekokku 15 000 langenu surnukehad.<\/p>\n Rootsi: P\u00f5hjamaad kannavad ebaproportsionaalset koormat Ukraina toetamisel<\/p>\n Rootsi v\u00e4lisminister Maria Malmer Stenergard \u00fctles veebiv\u00e4ljaandele Politico, et P\u00f5hjamaad ei saa \u00fcksi j\u00e4tkata ebaproportsionaalselt suure koorma kandmist Ukraina toetamisel.<\/p>\n Stenergardi s\u00f5nul on m\u00f5ned riigid v\u00f5tnud Ukraina toetamisel enda kanda peaaegu kogu koorma, mis ei ole \u00f5iglane ega pikas perspektiivis j\u00e4tkusuutlik.<\/p>\n Ta juhtis t\u00e4helepanu, et kokku alla 30 miljoni elanikuga P\u00f5hjamaad annavad kolmandiku kogu s\u00f5jalisest abist, mida NATO riigid on sel aastal Ukrainale andnud.<\/p>\n Politico toob v\u00e4lja, et Stenergardi ebatavaliselt avameelsed kommentaarid peegeldavad reaalsust, mida EL-i diplomaadid harva avalikult tunnistavad. N\u00e4iteks Taani on alates 2022. aastast andnud Ukraina toetamiseks \u00fcle 10 miljardi euro, mis moodustab ligi kolm protsenti riigi SKP-st. Samas Hispaania on andnud 1,48 miljardit eurot, mis moodustab umbes 0,2 protsenti riigi SKP-st.\u00a0<\/p>\n Merzi s\u00f5nul saab Ukraina kaugmaarakette<\/p>\n Saksamaa kantsler Friedrich Merz \u00fctles kolmap\u00e4eval Berliinis toimunud pressikonverentsil koos Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, et Ukraina saab kaugmaarakette.<\/p>\n “Oleme mitu kuud Ukraina valitsusega intensiivselt t\u00f6\u00f6tanud kaugmaarakettide projektide elluviimise kallal. Ukraina armee varustatakse selliste relvas\u00fcsteemidega,” kinnitas Merz.<\/p>\n Kantsler ei t\u00e4psustanud \u00fcksikasju rakettide arvu ega nende tarnimise aja kohta. Samuti ei vastanud kantsler k\u00fcsimusele Saksamaa varasema vastumeelsuse kohta tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus. Merz nimetas seda umbm\u00e4\u00e4rast l\u00e4henemist taktikaks, mille eesm\u00e4rk on suurendada survet Venemaale.<\/p>\n “Leppisime kokku, et me ei aruta enam avalikult detaile, sest usume, et teatud ebaselgus on vajalik \u2013 eriti Vene poole jaoks \u2013 seoses meie s\u00f5jalise toetuse mahuga selles valdkonnas. Saan vaid \u00f6elda, et teeme k\u00f5ik endast oleneva, et varustada Ukraina armeed sobiva laskeulatusega relvas\u00fcsteemidega. Ja see j\u00e4tkub l\u00e4hin\u00e4dalatel ja kuudel. Vajadusel kuni selliste relvas\u00fcsteemide tootmiseni Ukrainas endas,” r\u00e4\u00e4kis Merz.<\/p>\n Moskva v\u00e4itis, et Vene v\u00e4gi h\u00f5ivas Ukraina Zapori\u017e\u017eja oblastis Vesele<\/p>\n Vene v\u00e4gi h\u00f5ivas Ukraina Zapori\u017e\u017eja oblastis Vesele, v\u00e4itis neljap\u00e4eval Vene kaitseministeerium.<\/p>\n “Ida v\u00e4er\u00fchma \u00fcksused tungisid s\u00fcgavamale vaenlase kaitseliinidesse ja v\u00f5tsid aktiivse tegevuse tulemusena oma kontrolli alla Vesjoloje Zapori\u017e\u017eja oblastis,” \u00fctles ministeerium, kasutades asula venep\u00e4rast nime.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3095580h5c22t24.jpg\"\/)
Vene v\u00e4ed \u00fcritavad vallutada kogu Donetski piirkonda ning Kostjant\u00f5nivka linn on olnud \u00fcks nende suuri sihtm\u00e4rke Autor\/allikas: SCANPIX\/AP<\/p>\n