{"id":47293,"date":"2025-11-21T05:40:08","date_gmt":"2025-11-21T05:40:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47293\/"},"modified":"2025-11-21T05:40:08","modified_gmt":"2025-11-21T05:40:08","slug":"olematu-olevaks-loomine-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47293\/","title":{"rendered":"Olematu olevaks loomine – Sirp"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline noore vaataja teatri festival \u201eNaks\u201c 23. \u2013 25. X Tallinnas Salme kultuurikeskuses.<\/p>\n

Lavastusi oli seekordse festivali \u201eNaks\u201c programmis tagasihoidlikult kaks: Taavi Eelmaa ja Emer V\u00e4rgi \u201eOlematud loomad\u201c (Von Krahli teater) ning Leikhusi teatri (Norra) \u201eThe Crowd\u201c (\u201eRahvahulk\u201c). Leikhusi teater tegi noortele ka helide t\u00f6\u00f6toa ning samuti loeti festivalil ette prantsuse n\u00e4idend \u201eLind\u201c (autor Anna Nozi\u00e8re, t\u00f5lkinud Indrek Koff), mille lavaversiooni on kevadel oodata teatris Piip ja Tuut.<\/p>\n

T\u00e4navuse festivali raskuskese oli ligip\u00e4\u00e4setava teatri inspiratsiooniseminar, kus esinesid mitteneurot\u00fc\u00fcpilise ligip\u00e4\u00e4setavuse konsultant Kelsie Acton ning teatrite kunstilised juhid Alexander Roberts (Rosendali teater, Norra) ja Ellie Griffiths (Oily Carti teater, Suur\u00adbritannia). Seminari korraldas Tallinna \u00fclikooli doktorant ja teatrikriitik Keiu Virro.<\/p>\n

Mina osalesin festivali tummisel teisel p\u00e4eval, saades osa nii etendusprogrammist kui ka seminarist. Seitsme tunni sisse mahtus Olematute Loomade Akadeemia professor Taavi ja professor Emeri juhatamisel, Ellie Griffithsi loeng koos t\u00f6\u00f6toaga ning tunniajane kogu\u00adkonna\u00adloome tekstide saatel Norra trupi loodud ruumis. Punase niidina l\u00e4bis p\u00e4eva m\u00f5te, et n\u00e4iliselt olematu on kuskil olemas v\u00f5i selle saab olevaks muuta.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Loenglavastuses \u201eOlematud loomad\u201c r\u00e4\u00e4gib professor Taavi (Eelmaa) noorteadlastele (ehk lastele) paradoksist, puuksu j\u00f5ul liikuvast konnast, sise- ja v\u00e4lismaailmast ning jaapani animekunstnikust Hayao Miyazakist.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Taaniel Palu<\/p>\n

Olematuid loomi vaatamas. Kui ma \u201eOlematuid loomi\u201c mullu osana Salme Reegi nimelise teatriauhinna \u017e\u00fcrii repertuaarist n\u00e4gin, olin siiras vaimustuses. Eesti noore vaataja teatris on uudne nii lavastuse formaat (loenglavastus) kui ka kooslus Eelmaa, V\u00e4rk ja tehisaru. Oodata ei osanud midagi, ainus m\u00f5te oli: \u201eSee tundub lahe!\u201c<\/p>\n

Ja ongi lahe. Loenglavastuses r\u00e4\u00e4gib professor Taavi noorteadlastele (ehk lastele) paradoksist, puuksu j\u00f5ul liikuvast konnast, sise- ja v\u00e4lismaailmast ning jaapani animekunstnikust Hayao Miyazakist. Professor Emer ja tehisaru aitavad seda k\u00f5ike visualiseerida. Vaheajal saab endas peituva looma paberile joonistada, et loengu j\u00e4tkudes tehisaru abil vaadelda tema \u201esisemist potentsiaali\u201c. Nagu ma \u201eTeatrielu 2024\u201c kogumikus olen kirjutanud,1 vahendab lavastus rahustavat s\u00f5numit, et loominguline olend on ikkagi inimene, masin saab teda toetada \u2013 ideid t\u00e4iendada v\u00f5i (ala)teadvuses tekkinud pilte taasluua.<\/p>\n

Kaasavate kunstiformaatide puhul ei tohi kaasamine j\u00e4\u00e4da formaalseks ning reaktsioonidele tuleb anda ruumi ja aega. \u201eOlematute loomade\u201c eksistentsiaalselt s\u00fcgav, kuid parajas koguses \u00f5huavadega dramaturgia \u00e4rgitab lapsi valjult kaasa m\u00f5tlema ning juhendatud koos- ja \u00fcksikloomeks v\u00f5etakse parajalt aega. Teisalt n\u00e4itas festivali \u201eNaks\u201c etendus, et noore publiku osalus pole nagu l\u00fcliti, mida saab etendajatele sobival ajal sisse l\u00fclitada. Professor Taavil oli raske oma jutupunkte j\u00e4rgida, sest agaratel noorteadlastel oli palju ideid. Toimunu ilmestas h\u00e4sti, et kui juba korra on koos tantsitud v\u00f5i arvamust k\u00fcsitud, kehtestub sellega noore vaataja silmis ruum, kus v\u00f5ibki kogu aeg kaasa r\u00e4\u00e4kida \u2013 ja lapsed teevad seda k\u00f5hklemata.<\/p>\n

Professor Taavi tuli selle agarusega eeskujulikult toime: kuulas kommentaari \u00e4ra, noogutas m\u00f5istvalt, m\u00f5nel korral p\u00fc\u00fcdis m\u00f5tet oma jutuga siduda. Nukraks teevad aga juhud, kui publiku reaktsioonidega h\u00e4das n\u00e4itlejad viibutavad laval s\u00f5rme v\u00f5i lausa sunnivad s\u00f5nutsi lapsed vaikima. Millegip\u00e4rast unustatakse neil hetkil \u00e4ra, et teater on m\u00e4ng. Noore publiku reaktiivsus v\u00f5iks teatritegijaid inspireerida, sest see on igatepidi arendav. Muidugi ei osata k\u00f5iki reaktsioone ette n\u00e4ha ega k\u00f5igiks sekkumisteks valmis olla, seep\u00e4rast tuleb improvisatsioonioskus soojas hoida.<\/p>\n

Eestis justkui (veel) olematu. Just erakordset improviseerimisoskust ning huumorisoont ja vastupidavust nimetas inspiratsiooniseminari esineja Ellie Griffiths kolme p\u00f5hiomadusena, mis sensoorse teatri (ingl sensory theatre) m\u00e4ngimiseks peavad etendajal olema.<\/p>\n

Griffiths on Oily Carti teatri kunstiline juht \u2013 tema teatris on \u00fcle 40 aasta loodud ja m\u00e4ngitud sensoorseid lavastusi erivajadustega lastele. Eestis on Tim Webbi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja m\u00f5testatud teatrivormi v\u00e4he kasutatud, tegijatest meenub n\u00e4iteks Jaanika Juhanson. \u201eNaksil\u201c jagas Griffiths nippe ja t\u00e4helepanekuid, mida on peaaegu poole sajandi pikkuse teatripraktika ajal tal kogunenud, ning andis huvilistele v\u00f5imaluse katsetada sellise teatri tegemist, kus valgus on peategelane v\u00f5i heli muutub j\u00e4rsku vaikuseks.<\/p>\n

Sensoorses teatris p\u00fc\u00fctakse liikuda s\u00f5nast kaugemale ja aktiveerida publiku meeli (mida inimesel on v\u00e4hemalt 33: kuulmise, n\u00e4gemise, kompimise, haistmise ja maitsmise k\u00f5rval ka gravitatsioon, vistseraalne ja vestibulaarne reaktsioon jne). Oily Carti teater keskendub erivajadustega lastele, ent sensoorse teatri kaudu publikuga kohtumisest m\u00f5eldes v\u00f5idaksid k\u00f5ik. Harva on meie k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad kogemused elus verbaalsed, samuti ei looda t\u00e4hendusi \u00fcksnes s\u00f5nadest, vaid palju kujundlikum v\u00f5ib olla etendaja kost\u00fc\u00fcmi materjal v\u00f5i valguse langemine veekausile. Tasub meeles pidada, et teatri geograafiline v\u00f5i majanduslik k\u00e4ttesaamatus pole kaugeltki ainsad v\u00f5i peamised p\u00f5hjused, mis takistavad kultuuris osalemist: vahest ulatuslikum on sotsiaalne eksklusioon, s.t, et \u00fcldiselt oodatakse teatrisse inimesi, kes m\u00f5tlevad ja k\u00e4ituvad \u00fchtmoodi, normatiivselt.<\/p>\n

Juba 2019. aastal n\u00e4itas Keiu Virro, et sotsiaalselt ligip\u00e4\u00e4setavama teatri j\u00e4rele on Eestis n\u00f5udlus ja suur huvi.2 Rahvus\u00adooper Estonia \u201eTajuleebe tantsulugu\u201c kinnitab seda: intellektipuudega lastele m\u00f5eldud etendustele on j\u00f5udnud erilaadsete puuetega inimesed, sest see on \u00fcks v\u00e4heseid lavastusi, mis on spetsiaalselt loodud mittenormatiivsele publikule. Ka Ellie Griffiths kinnitas, et erivajadustega laste pered on lojaalne publik: kui nende usaldus on v\u00f5idetud, on nad igal etendusel kohal ja kutsuvad k\u00f5ik oma s\u00f5brad koos perega kaasa. Usalduse loomiseks on aga vaja teadmisi, mida \u201eNaksi\u201c inspiratsiooniseminaril lahkelt jagati. Kuuldavasti osalesid k\u00f5igis loengutes-t\u00f6\u00f6tubades EMTA CPPMi magistrandid, nii et v\u00f5tkem \u00fchendust ja tehkem koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Olematud etendajad l\u00f5id kogukonna. Festivali \u201eNaks\u201c teise p\u00e4eva l\u00f5petas Leikhusi teatri \u201eThe Crowd\u201c. Etenduse alguses tervitasid publikut etendajad Eva Rosemarijni ja Lise Andrea. Nad andsid publikule k\u00f5rvaklapid ning suunasid ruumi, kus istekohti (teatritoole) polnud, aga olid n\u00e4iteks riidestange kasukatega, \u201eJenga\u201c ja kaks tugitooli. Etendajad ise kaasa ei tulnud. Kui k\u00fcmmekond minutit oli m\u00f6\u00f6dunud, helid ja tekstid m\u00f5nda aega juba klappides k\u00f5lanud, hakkas tunduma, et etendajaid ei ilmugi. See kollektiivne taipamine oli murdepunkt: lavastust vaatama tulnud publik sai etendajaks. \u00dcks publikuliige istus tugitooli, teised kaks l\u00e4ksid legodega m\u00e4ngima, mina otsustasin proovida lauale asetatud parf\u00fc\u00fcme.<\/p>\n

J\u00e4rgmise tunni \u00fchises ruumis sisustaski iga\u00fcks omal moel. K\u00f5rvus k\u00f5lasid m\u00f5tisklused koos- ja \u00fcksiolemisest ning juhised, n\u00e4iteks \u201eotsi \u00fcles k\u00fcpsised ja paku inimesele, keda sa ei tunne\u201c. Mina alluda ei tahtnud, s\u00f5itsin t\u00f5ukerattaga ringi ja m\u00e4ngisin \u00fcksi \u201eJengat\u201c, aga heameelt teiste tegutsemise j\u00e4lgimisest, meie koosolust tundsin ikka. Ja kui n\u00e4gin, et \u00fchiselt s\u00e4titi piknikutekid maha, v\u00f5eti istet ja valati \u00fcksteisele teed v\u00e4lja, tahtsin \u00fchineda.<\/p>\n

Norra etendajaid f\u00fc\u00fcsiliselt meie hulgas polnud, kuid etendus \u2013 kuidas me rahvahulgas ja rahvahulgana oleme \u2013 ja transformatsioon t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rastest kooskogejateks toimus sellest hoolimata. Muidu olematuna n\u00e4iv olevik (sest minevik ei j\u00e4ta rahule ja tulevik ei anna rahu) sai tunniks ajaks olevaks loodud.<\/p>\n

1 Eleriin Miilman, Empaatiat, fantaasiat, antipaatiat. Noore vaataja teater 2024. aastal. \u2013 Artiklikogumik \u201eTeatrielu 2024\u201c. Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2025, lk 155\u2013171.<\/p>\n

2 Keiu Virro, Pingevabad lavastused erivajadustega lastele: kas puhta r\u00f5\u00f5mu kogemus j\u00f5uab ka Eestisse? \u2013 Eesti P\u00e4evaleht 20. IX 2019.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline noore vaataja teatri festival \u201eNaks\u201c 23. \u2013 25. X Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Lavastusi oli seekordse festivali \u201eNaks\u201c…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47294,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-47293","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586087266731341","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47293\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}