{"id":47297,"date":"2025-11-21T05:55:08","date_gmt":"2025-11-21T05:55:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47297\/"},"modified":"2025-11-21T05:55:08","modified_gmt":"2025-11-21T05:55:08","slug":"pussyrasclaat-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47297\/","title":{"rendered":"Pussyrasclaat! &#8211; Sirp"},"content":{"rendered":"<p>Dokumentaalfilm \u201eRastajurist Diane Jobson\u201c (\u201eMiss Jobson\u201c, Jamaica-Hispaania 2025, 80\u00a0min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Amanda Sans Pantling, operaatorid Jurgen Lisse ja Chris Browne, helilooja Sergio Bertr\u00e1n, produtsendid Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart.<\/p>\n<p>Seda juhtub v\u00e4ga harva, et Eestis n\u00e4idatakse Jamaica filme v\u00f5i \u00fcldse Jamaicaga seotud filme, aga seekord on P\u00d6FFil film, mille p\u00e4ritolumaaks Jamaica. Filmi \u201eRastajurist Diane Jobson\u201c autoriks on siiski hoopis Katalooniast p\u00e4rit Amanda Sans Pantling. Ma olen siin mitmeti erapoolik: esiteks olen ma aastak\u00fcmneid olnud reggae-DJ ja Jamaica kultuuri f\u00e4nn, teiseks k\u00e4isin ma 8. novembril filmi esilinastusel, kus olid kohal ka filmi tegijad Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart. Seega on mu kirjapandu segu mu Jamaica kultuuri vaimustusest, esilinastuse k\u00fcsimuste ja vastuste voorust ning filmist endast.<\/p>\n<p>Alustada tuleb sellest, et Amanda Sans Pantling on teinud Jamaicast mitmeid dokumentaalfilme ning sealsest probleemsest \u00fchiskonnast leidnud rohkelt teemasid: narkootikumid, j\u00f5ugu\u00adv\u00e4givald, igat masti tulirelvad \u2013 selle poolest on Jamaica kurikuulus. Ja siis tuli Pantlingil p\u00e4he, et Jamaicast v\u00f5iks teha ka \u00fche l\u00f5busa ja optimistliku filmi. Nagu ta p\u00e4rast esilinastust r\u00e4\u00e4kis, oli tal tuttav, kes teadis kedagi, kes teadis kedagi, kes oli kuulnud \u00fchest vitaalsest vanaprouast, kes tegutseb juristina. Siis selgus, et vitaalne vanaproua elab k\u00f5rvalt\u00e4navas ja oli omal ajal olnud ka Bob Marley jurist.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd tuleb minna Jamaica muusikakultuuri ajalukku. Nii imelik kui see ka ei ole, on Jamaical k\u00e4inud v\u00e4ga vitaalne muusika\u00e4ri: 1990. aastatel ja ka varem oli muusika Jamaica suurim ekspordiartikkel. Seejuures on seal muusika\u00e4ri \u00f5igusliku poolega olnud alati v\u00e4ga segased lood. Muusika pealt on ikka teeninud plaadifirmade omanikud, mitte muusikud ise. Muusikud on l\u00e4inud stuudiosse, laulnud v\u00f5i m\u00e4nginud linti mingi loo ja saanud selle eest tasu, k\u00f5ik edasine on olnud plaadifirma omaniku asi. Lugu lasti v\u00e4lja seitsmetollisel vin\u00fc\u00fclplaadil ja kui plaati osteti, sai plaadifirma omanik suurt tulu. Kui plaati ei ostetud, siis omanik tulu ei saanud, vaid kandis kahju. Mida sai sellest artist? Kui tema lugu osutus populaarseks, kutsuti teda esinema ja siis sai ta esinemise eest ka tasu.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/11\/Sirp-43_0026__art_r1.jpeg\" data-rel=\"lightbox-gallery-alojpKFn\" data-magnific_type=\"image\" data-rl_title=\"K\u00f5ik Jamaica plaadifirmade omanikud ja produtsendid l\u00fcpsid oma artiste. Siin ilmubki ajaloo lavalaudadele Diane Jobson, kes hakkas Bob Marley huvisid ja ka sissetulekuid kaitsma ning esindama. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"K\u00f5ik Jamaica plaadifirmade omanikud ja produtsendid l\u00fcpsid oma artiste. Siin ilmubki ajaloo lavalaudadele Diane Jobson, kes hakkas Bob Marley huvisid ja ka sissetulekuid kaitsma ning esindama. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"429\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Sirp-43_0026__art_r1-1024x429.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-203495\"\/><\/a><\/p>\n<p>K\u00f5ik Jamaica plaadifirmade omanikud ja produtsendid l\u00fcpsid oma artiste. Siin ilmubki ajaloo lavalaudadele Diane Jobson, kes hakkas  Bob Marley huvisid ja ka sissetulekuid kaitsma ning esindama. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Kaader filmist<\/p>\n<p>Millalgi 1960ndate l\u00f5pus hakkas Jamaica muusika populaarsus t\u00f5usma Suurbritannias. P\u00f5hjuseks oli see, et 1950. aastate l\u00f5pus algas massiline jamaicalaste immigratsioon Suurbritanniasse. Jamaicalasi saabus nii palju, et nad l\u00f5id omaette kultuuriruumi, mille keskmes oli muusika. Laias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et jamaicalased l\u00f5id t\u00e4nap\u00e4eva klubikultuuri alused. Nimelt polnud kusagilt v\u00f5tta esinevaid artiste ja nii tekkisid Suurbritannia linnades, eriti Londonis, klubid, kus m\u00e4ngiti Jamaicalt imporditud plaate. Selline plaadim\u00e4ngijate kultuur oli juba varem Jamaical tekkinud, aga jamaicalased t\u00f5id selle endaga kaasa \u2013 ja kujunema hakkaski klubikultuur Euroopa l\u00e4\u00e4nenurgas. Klubid muutusid populaarseks ka inglise noorte seas, muusika m\u00fc\u00fck kasvas ning ka Jamaica plaadifirmade omanikud p\u00f6\u00f6rasid Suurbritannia turule j\u00e4rjest suuremat t\u00e4helepanu. 1959. aastal asutati Jamaical plaadifirma Island Records. See ettev\u00f5te hakkas \u00fcha enam huvituma oma turu kasvatamisest ka Suurbritannias. Siin ilmub maailma muusika valgusvihku ka Bob Marley. Island Recordsi \u00fcks asutajatest Chris Blackwell otsustas teha Bob Marley kuulsaks Jamaicast v\u00e4ljaspool ning loogiliselt sai sillapeaks suurim Jamaica muusika turg v\u00e4ljaspool Jamaicat \u2013 Suurbritannia, eriti London. Chris Blackwell produtseeris isegi spetsiaalse Bob Marley albumi \u201eExodus\u201c, kus on \u00fcritatud omavahel \u00fchendada reggae-muusika ja rokk. Blackwell polnud m\u00f5istagi mingi ingel ja \u00fcritas Bob Marleyt l\u00fcpsta samamoodi, nagu k\u00f5ik Jamaica plaadifirmade omanikud ja produtsendid l\u00fcpsid oma artiste. Siin ilmubki ajaloo lavalaudadele Diane Jobson, kes hakkas Marley huvisid ja ka sissetulekuid kaitsma ning esindama.<\/p>\n<p>See pikk sissejuhatus oli vajalik, et selgitada, miks on film \u201eRastajurist Diane Jobson\u201c t\u00e4htis. See film pole nimelt Bob Marleyst. Nagu \u00fctles esilinastusel Pantling, on Bob Marleyst tehtud palju filme ja ta \u00fcritas teha k\u00f5ik selleks, et hoida Marley teema ses filmis tagaplaanil. Siiski, ilma Marleyta ei ole tuldud v\u00e4lja ka selles filmis, ent Marley on foon, esiplaanil on Diane Jobson, n\u00fc\u00fcd ja Marley-j\u00e4rgsel ajal. Diane Jobsonit on portreteeritud pensionieelikust advokaadina, kes on p\u00fchendunud vaeste getonoorte \u00f5iguste kaitsmisele Jamaical, kus politsei pole just tuntud kodanikesse korrektse suhtumise poolest. Jah, muidugi, ka selle missiooni kohal lehvib Bob Marley vari, sest t\u00e4nu Marleyle on Diane Jobson rastafari. Rastafarianism on 1930. aastatel Jamaical tekkinud panafrikanistlik religioon, mis \u00fchendas endas Briti-vastase antikolonialistliku ideoloogia m\u00f5nev\u00f5rra utoopilise elustiiliga, mille visuaalne v\u00e4ljendus on Diane Jobson ise. Rastad lasevad oma juustel kasvada pikkades rastapatsides ning usuvad, et kanepi suitsetamine on toiming, mis avardab maailma. Nii selgub ka filmis, et Diane Jobsoni juuksed on kaks korda pikemad kui ta ise ja ta t\u00f5mbab p\u00e4evas kolossaalses koguses kanepit.<\/p>\n<p>Uskuge v\u00f5i mitte, aga see on naljakas, v\u00e4hemalt filmis. Filmi keskmes on see, kuidas kaks umbes kaheksak\u00fcmneaastast vanadaami, Diane Jobson ja tema valgenahaline Jamaica inglannast s\u00f5branna Sally, veedavad koos aega, ujuvad, suitsetavad kanepit, joovad rummi ning istuvad rannas ja vaatavad ookeani. Kui uskuda re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, siis kaadritagune elu nii harmooniline polnud. Filmis on mitu kohta, kus Jobson s\u00f5idab autoga m\u00f6\u00f6da Jamaica pealinna Kingstonit. Need olid olnud k\u00f5ige n\u00e4rves\u00f6\u00f6vamad momendid filmimise ajal, sest vanadaam oli t\u00e4ielikus kanepipilves ja juhtis autot ka vastavalt. Neil hetkedel saab vaataja \u00f5ppida ka natuke Jamaica inglise keelt. \u201ePussyrasclaat!\u201c r\u00f6\u00f6gatab endine Bob Marley advokaat, kui talle eess\u00f5itja s\u00f5idustiil ei meeldi. Esilinastusel k\u00fcsiti filmitegijatelt, et kas tulemas on ka j\u00e4rg. \u201eEi, kui ma tahan s\u00e4ilitada oma vaimset tervist!\u201c vastas Pantling. M\u00f5lemad vanadaamid osutusid p\u00e4riselus v\u00e4ga tujukateks ja etteaimamatuteks, kanep ning kihutamine Jamaica m\u00e4giteedel ei teinud filmimisprotsessi kergemaks.<\/p>\n<p>Linateos ise on aga v\u00e4ga optimistlik ja terviklik. Hunnitud vaated tumerohelise troopilise metsaga kaetud m\u00e4gedele ning t\u00fcrkiissinise veega ookeanile n\u00e4itavad Jamaicat kui paradiisisaart. Jamaicalaste sarkasm ning huumor l\u00f6\u00f6b v\u00e4lja dokumentaalfilmi esimestel minutitel. Paralleelselt n\u00e4idatakse aga paradiisisaare sotsiaalset eba\u00f5iglust: politseiv\u00e4givalda, vaesust ja kuritegevuse k\u00f5ikjale ulatuvaid kombitsaid. Ning muidugi muusika, v\u00e4ga h\u00e4sti valitud p\u00e4rlid Jamaical erinevatel ajastutel tehtud lugudest! Nii v\u00f5i teisiti, igav vaatajal ei hakka.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Dokumentaalfilm \u201eRastajurist Diane Jobson\u201c (\u201eMiss Jobson\u201c, Jamaica-Hispaania 2025, 80\u00a0min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Amanda Sans Pantling, operaatorid Jurgen Lisse ja Chris&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47298,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-47297","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586146263214261","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47297","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47297"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47297\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47298"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47297"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47297"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47297"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}