Eesti dokumentalistika raudvara, \u00fcle kahek\u00fcmne aasta nii operaatori kui re\u017eiss\u00f6\u00f6rina tegutsenud Kullar Viimse karj\u00e4\u00e4ri ehk \u00fcks kunstiliselt ambitsioonikamaid projekte “Torn” \u00fcritaks meid justkui igal teisel hetkel valeteele juhatada, l\u00f5hkuda meie arusaama reaalsusest ja luua omailma, mis on pisut maagiline ja \u00e4raspidine, aga samas mingeid \u00fcrgjuuri pidi siiski j\u00e4\u00e4gitult \u00e4ratuntav. Pealtn\u00e4ha on k\u00f5ik v\u00e4ga lihtne: metsas elab \u00fcks mees, kes ehitab torni. Kuid seda lugu ei hakata avama lineaarselt, vaid pigem mosaiigina kild killu haaval paika laduma. See kontekst on filmi s\u00fcgavamaks lahtimuukimiseks ilmtingimata oluline, sest kujunditihe linateos liigub juba esimeste minutitega julgelt dokumentaal- ja m\u00e4ngufilmide h\u00e4gusasse vaheudusse ega v\u00e4ljugi sealt p\u00e4riselt kordagi.<\/p>\n
Selline raamistik loob omamoodi parallelismi portreteeritava ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri vahel, mis muutub eriti m\u00e4rgatavaks fakti t\u00f5ttu, et p\u00e4rast esilinastumist mulluses P\u00d6FFi dokiprogrammis on “Torn” seisnud k\u00fcmmekond kuud riiulil, m\u00f5nes m\u00f5ttes marineerunud v\u00f5i laagerdunud \u2014 ka rahvusvaheliste festivalide radarile pole linalugu j\u00f5udnud \u2014, otsekui oleks kunagi sellele filmile tulemas parem aeg. Aga \u00e4kki seisabki see film lihtsalt v\u00e4ljaspool aega? Sellele viitab omal veidral moel ka pealkiri, kui seda v\u00f5tta hoopis ingliskeelse s\u00f5nana\u00a0torn\u00a0ehk rebenenud, l\u00f5hki k\u00e4risenud.<\/p>\n
Sarnaselt Kalju trotsliku j\u00e4rjekindlusega ehitatud tornidega on seda filmi vaja ennek\u00f5ike Viimsele endale, ent kogenud filmitegija ei l\u00e4he mitte niiv\u00f5rd otsima vastuseid kui k\u00fcsimusi v\u00f5i h\u00fcpoteese. Iga j\u00e4rgmine torn, mida Kalju p\u00fcstitab, ei r\u00e4\u00e4gi l\u00f5pust, vaid on pigem enesearengu katal\u00fcsaator v\u00f5i t\u00f6\u00f6riist. Ka Kullari torn, seekord ilma jutum\u00e4rkideta ja allegooriline, m\u00e4rgib tema jaoks ilmselt maha hulga jooni, mida\u00a0 j\u00e4rgmine kord taas \u00fcletama saab hakata. Ehk on “Torn” k\u00f5ige l\u00e4hem asi m\u00e4ngufilmile, mida Viimne teha suudab? Usun, et tulevikus t\u00f5estab ta korduvalt, et nii see pole.<\/p>\n
D\u00fcstoopilised m\u00fc\u00fcdimaastikud<\/p>\n
Eesti dokumentalistika on viimasel k\u00fcmnendil olnud liigagi tihti, kas j\u00e4medat k\u00f6it v\u00f5i siis peenikest niitigi pidi, \u00fchenduses reaalsusega. Halvemal juhul kaldutakse kuhugi teleajakirjanduse m\u00e4ngumaale ja sulatakse kiiresti osaks igavast argifoonist. Ajuti m\u00f5jub see lihtsalt kammitseva raskusj\u00f5una, mis ei lase autoril p\u00e4riselt lendu t\u00f5usta. Dokikompassi on h\u00e4sti aidanud taadelda Eeva M\u00e4gi lummavalt kummituslikud l\u00fchivormid ja ka Liis Nimiku epop\u00f6a “P\u00e4ikeseaeg” (2023), kus meid \u00fcmbritsev aegruum mitte ei ahene pidevalt, vaid annab meile \u00fcht\u00e4kki v\u00f5imaluse unistada, et silmapiiri taga on ka midagi sellist, mida me veel ei tea. V\u00f5i oleks \u00f5igem \u00f6elda: ei tunne ega taju? Arusaam sellest, et dokfilm peaks tingimata kedagi targemaks tegema, olema nagu audiovisuaalne ents\u00fcklopeedia, on \u00fcks neist teesidest, mis seda \u017eanrit alal\u00f5pmata kammitseb.<\/p>\n
Sarnaselt M\u00e4gi ja Nimikuga kehtestab Viimne “Torni” esimese m\u00f5nek\u00fcmne minutiga kiiresti oma m\u00e4ngureeglid. Vaatajat ei juhatata m\u00f6\u00f6da sirget teed ja otse mugavate lahenduste juurde, korduvalt visatakse lauale hoopis jokkerikaart ja veetakse meid ninapidi. Avakaadris leiame end keset lumist metsatukka, kus istub m\u00fcstiline vaikiv mees, taustaks k\u00f5lamas mantralik p\u00e4rimusviis. M\u00f5tterajad viivad kohe soome-ugri motiivideni ja meie oma m\u00fctoloogiani, kuni j\u00e4rgmisel hetkel k\u00f5ik ootused j\u00e4lle pahupidi p\u00f6\u00f6ratakse. On see ehk hoopis maailma l\u00f5pp, troostitu d\u00fcstoopia, zombi\u00adapokal\u00fcpsis? Ma olen valmis uskuma, et see on p\u00f5hjamaine “I Am Legend”, kus viimane alles j\u00e4\u00e4nud inimene \u00fcritab keset paksu tuisku veidrate rituaalide abil elus p\u00fcsida. V\u00f5i on see ehk hoopis klaustrofoobne ulmefilm, sest juhtmepundarde ja monitoride vahele rajatud koobas, kus Kalju oma p\u00e4evi m\u00f6\u00f6da saadab, m\u00f5jub kui m\u00f5ne eelajaloolise kosmoselaeva juhtimispult. Ka k\u00f5hedus kummitab iga hetk kuklas \u2014 meid hoitakse pidevalt teadmatuses ega joonistata v\u00e4lja tervikpilti, seega ei tundu kordagi v\u00f5imatu, et kaadri tagant h\u00fcppab v\u00e4lja m\u00f5ni tume kuju. Viimne t\u00f5estab sellega, kuiv\u00f5rd k\u00f6itvad on vastuseta k\u00fcsimused.<\/p>\n
Salap\u00e4rale keerab mitu vinti peale ka terav ja t\u00e4pne loodusfilmilik perspektiiv, mis kannab l\u00e4bivalt filmi visuaali. Kaamerat\u00f6\u00f6 on erakordselt ruumiline, mis l\u00e4heb kiiresti vastuollu meie arusaamaga Eestist kui pigem tasapinnalisest maast: tihnikusse ehitatud, ulmelisena m\u00f5juv vintside s\u00fcsteem, mille abil Kalju kive ja puid m\u00e4est \u00fcles veab, paneb meid v\u00e4gisi uskuma, et tegevus toimub kuskil Himaalaja jalamil, keerulistes, peaaegu ebainimlikes tingimustes. Siin tulebki m\u00e4ngu Viimse kauaaegne kogemus operaatorina, sest ta v\u00f5tab end \u00fcmbritsevast maastikust v\u00e4lja maksimumi, kasutades \u00e4ra nii uskumatuna m\u00f5juvaid suuri plaane kui ka n\u00e4gemuslikke l\u00e4hiv\u00f5tteid. Viimastest meenuvad eredalt \u00fcksik k\u00fclmunud \u00f5unapuu ja rohtunud-metsistunud v\u00f5rkkiik. Eriti m\u00f5juv on ka tuhm ja halli karva koloriit, mis on kord ebamaine, kord lihtsalt kriipivalt traagiline, isegi l\u00e4mmatav.<\/p>\n
Hillitsetud paranoiat s\u00fcvendab ka imepeenelt “\u00f5mmeldud” helimontaa\u017e, mida iseloomustab p\u00f5hiliselt t\u00e4idetud vaikus. See v\u00f5ib n\u00e4ida esmapilgul t\u00fchjusena, kuid on hoopis t\u00e4pne skaalade m\u00e4ng, kus iga ootamatu heli m\u00f5jub kui plahvatus, isegi Kalju hingeldamine j\u00e4rjekordset \u00fcliinimlikku v\u00e4gitegu korda saates on k\u00f5rvulukustav. Pildi ja heli vahel tekib seega meeldiv h\u00f5\u00f5rumine, mis kirjeldab ilmselt ka portreteeritava sisemist dissonantsi. Erki P\u00e4rnoja looming on parimatel hetkedel sellele k\u00f5igele justkui vundamendiks, m\u00f5judes samamoodi olematuna, kuid siin-seal hakkab see toimuvat liialt markeerima ja vajutab filmi \u00f5rnale emotsionaalsele koele oma raske astumisega ebavajaliku pitseri.<\/p>\n
Salap\u00e4rane \u00fcksik mees<\/p>\n
Kui ma esimese pooltunni jooksul uskusin siiralt, et Kullar Viimne l\u00f5ikabki kuni filmi l\u00f5puni vaatajal pidevalt tee \u00e4ra, t\u00e4pselt enne selgete vastusteni j\u00f5udmist, siis v\u00e4ikese pettumusena hakkas tasapisi siiski teatav selgus tekkima. \u00dcks tees peab aga vastu kuni l\u00f5puni: peategelane Kalju on otsekui elav kli\u0161ee, kellesarnaseid v\u00f5ime leida rohkesti nii t\u00f5sielu- kui ka m\u00e4ngufilmidest. Hiljutistest meenub Juha Suonp\u00e4\u00e4 dokumentaalfilm “Ilvesmees” (2023), mis r\u00e4\u00e4gib \u00fcsna sarnasest, Soomes elavast mehest, kes oma \u00e4\u00e4rmuslikus askeesis saab ise osaks loodusest. V\u00f5i siis Marianne K\u00f5rveri suurep\u00e4rane, “Eesti lugude” raames valminud l\u00fchidokk “Saare v\u00f5imalikkusest” (2012), mis n\u00e4itas t\u00fchjale kirikule jumalateenistust pidavat Ruhnu kiriku\u00f5petajat. Aga miks mitte ka Wim Wendersi legendaarne “Paris, Texas” (1984), kus aastaid kadunud olnud mees \u00fcritab leida uuesti oma kohta maailmas, v\u00f5i ka \u00fcks l\u00e4bi aegade parimaid koomiksifilme “Logan” (2017), mille p\u00f5hiline tugevus seisneb just sissepoole p\u00f6\u00f6rdunud peakangelase isoleerituses.<\/p>\n
Viimast kahte filmi v\u00f5ib julgelt nimetada neovesterniteks ja sedasama vaimu kannab ka “Torn”. Nukrameelne ja m\u00f5tlik, kaabut kandev Kalju v\u00f5ib vabalt olla kauboi, kes p\u00e4rast katsumusterohket elu on l\u00f5iganud \u00e4ra k\u00f5ik kontaktid \u00fchiskonnaga ja muugib end siis piiritus \u00fcksinduses tasapisi lahti. Kullar Viimne ei pea aga seda k\u00f5ike tehislikult konstrueerima; ta ei teegi ise selle jaoks kuigi palju, pigem j\u00e4tab nimme tegemata. “Tornis” on piisavalt \u00f5hku, et vaataja saaks neid klotse ise \u00f5igele kohale nihutada \u2014 meile antakse lihtsalt juhised k\u00e4tte, puslet aga keegi meie eest kokku ei pane. Miks Kalju siis ikkagi seal metsas elab? Kas tema p\u00f5geneb kellegi eest v\u00f5i jooksevad hoopis teised tema juurest minema? Kas kuskil on peidus veel mingid deemonid, mida ta hoiab teadlikult salajas? Ja kuidas asetuvad kogu sellesse mudelisse tornid?<\/p>\n
Mulle meeldivad k\u00f5ik need k\u00fcsimused v\u00e4ga ja suurima r\u00f5\u00f5muga oleksingi ragistanud selles vastusteta r\u00e4gastikus. M\u00f5nes m\u00f5ttes saavadki s\u00f5nad “Tornile” saatuslikuks. Ma pean silmas seda, et Viimne on oma filmis j\u00f5udnud niiv\u00f5rd tugeva audiovisuaalse selguse ja puhtuseni, et ratsionaalne inimk\u00f5ne on selles kontekstis pigem ebak\u00f5la. Vaadake kas v\u00f5i korra neid Kalju veekalkvel silmi \u2014 Viimne tabab neid filmis korduvalt kuidagi nii \u00f5ige nurga alt, et ma olen siiralt valmis uskuma, et sealt vaatab mulle vastu mingi s\u00fcgavam t\u00f5de, milleni meie pole lihtsalt veel j\u00f5udnud. Ja kui \u00e4kitselt voolab m\u00f6\u00f6da ta p\u00f5ske alla ka veel \u00fcksik pisar, t\u00f5mbub meil sisemuses k\u00f5ik kokku ja hakkab samamoodi valus. V\u00f5i siis moment, kui Kalju istub v\u00e4sinult keset metsa palgil ja pilvede vahelt paistab jumalik p\u00e4ikesevalgus. Mida on siin veel \u00fcldse vaja lisaks \u00f6elda? Kalju l\u00f5putult liigutav traagika tuleb v\u00e4lja ka ilma \u00fchegi s\u00f5nata, v\u00f5i kui \u00fcldse, siis piisanuks neist pealtn\u00e4ha juhuslikest telesaate katkenditest, mida Kalju vaatab, et m\u00f5ista tema l\u00e4mmatavat \u00fcksildust ja abstraktset igatsust.<\/p>\n
Samad k\u00fcsimused, eri vastused<\/p>\n
Huvitaval kombel aga ei m\u00f5elnud ma filmi vaadates mingil hetkel enam niiv\u00f5rd Kaljule kui sellele, et Kullar Viimne on l\u00e4bi oma karj\u00e4\u00e4ri tegelenud mingite elementidega, mille juurde ta ikka ja alati ringiga tagasi j\u00f5uab. Otsene sild tekib tema auhinnatud 2011. aasta dokumentaalfilmiga “Hing”, mis r\u00e4\u00e4kis Eesti ainsast naiskorstnap\u00fchkijast. Ka seal oli peategelasel vaja ronida k\u00f5rgemale; see allegooriline taeva poole p\u00fcrgimine polnud aga talle mitte lihtsalt t\u00f6\u00f6, vaid eesm\u00e4rk omaette, midagi s\u00f5nulseletamatut.<\/p>\n
Viimse filme on tihtipeale iseloomustanud omamoodi vertikaalsus; sakraalses perspektiivis esindasid seda k\u00f5rgema j\u00f5u tajumist portreefilm Dolores Hoffmannist “Jagatud valgus” (2018) v\u00f5i ka Ameerikas taastatava eesti kiriku lugu avav “Hingemaa” (2016). Ka Seak\u00fcla Simsonist r\u00e4\u00e4kivas “P\u00f5rgu katlak\u00fctjas” (2023) roniti kuskilt s\u00fcgavast pimedusest pidevalt valguse poole. “Tornis” on aga seesama kujund veel palju t\u00e4psem, isegi nii t\u00e4pne, et iga vaat et fotona paika seatud kaader hakkab omaette k\u00f5nelema. Seejuures on v\u00e4ga oluline r\u00f5hutada, et filmi pealkirjas mainitud torni n\u00e4eme tegelikult alles filmi viimasel veerandil, enne seda on see k\u00f5ik lihtsalt Kalju l\u00f5putu v\u00f5itlus iseendaga: ta \u00fcritab kogu aeg endast parem olla ja maailmast jagu saada, \u00fcletada ehk isegi surelikkust, n\u00e4idata, et miski pole v\u00f5imatu.<\/p>\n
Me ei kuule seejuures aga mitte ainult Kalju hingeldamist, mida ma juba varem mainisin, vaid ka defineerimatut pomisemist, mis k\u00f5lab kui salajane loits, mille abil ta tegelikult end \u00fcmbritsevat loodust kontrollib. Kui ta aga l\u00f5puks p\u00e4riselt torni tippu j\u00f5uab, saab temast \u00fcleelusuurune kangelane, hetkiti justkui Kalevipoeg v\u00f5i Herakles, kes suudaks vabalt, \u00fche s\u00f5rmega, r\u00e4ndrahnugi paigast liigutada. Usun, et nendel hetkedel usub ka Kalju ise, et on v\u00f5itmatu. Ka mina tahan seda k\u00f5ike uskuda ja siiralt usungi, v\u00e4hemalt hetkeni, mil argireaalsus sisse tungib ja Kalju astub dialoogi meie n\u00f6rritavalt normaalse p\u00e4riseluga.<\/p>\n
Siiski oskab Viimne ka nendest olukordadest v\u00f5itjana v\u00e4lja tulla. Juba tema varasemad filmid on n\u00e4idanud v\u00e4ga t\u00e4pset tunnetust traagika ja koomika vahel balansseerimisel. Selline t\u00e4pne tunnetus on ka “Tornis”; n\u00e4iteks hetk, mil Kalju seisab elatunud teadmamehena rahvamajas toimuval tutvusmis\u00f5htul seina \u00e4\u00e4res, kui v\u00e4rskelt teineteist leidnud paarid ennast\u00adunustavalt tantsivad, paneb meid \u00fche silmaga nutma, teisega naerma. Kalju \u00fcritab teha k\u00f5ik, et ehitada iseenda ja maailma vahele m\u00fc\u00fcr; kauboiliku stoilise\u00a0cool’iga p\u00fc\u00fcab ta k\u00f5igest \u00fcle olla, aga Viimse kaamera n\u00e4eb teda l\u00e4bi. V\u00f5i siis kurdistavalt vali krossis\u00f5it, mille keskele Kalju satub otsekui tulnukas, oskamata selles olukorras midagi peale hakata.<\/p>\n
Kuid ei Kalju ega “Torn”\u00a0 tervikuna muutu hetkekski karikatuuriks, sest huumor on vaid \u00fcks neist k\u00fcmnetest kihtidest, millest film koosneb. V\u00f5ime vaid ette kujutada, kuhu oleks Kullar Viimne selle linalooga v\u00e4lja j\u00f5udnud, kui ta oleks niigi juba kuue aasta pikkuseks veninud protsessi veelgi j\u00e4tkanud. (Ta on intervjuudes kinnitanud, et l\u00f5petama sundis vaid p\u00e4\u00e4semine P\u00d6FFile.) Juba praegusel kujulgi on siin terve pinut\u00e4is l\u00e4henemisnurki, mis ilmselt muutuvad iga j\u00e4rgmise vaatamisega. Kui mina l\u00e4heksin ka p\u00e4rast kolmandat vaatamist uuesti seiklema Kalju hingelab\u00fcrintidesse, siis m\u00f5ne teise jaoks t\u00f5useb fookusse ehk hoopis liigutav lugu perekonnast ja selle taaskohtumisest, tehtud vigadest ja teekonnast lunastuse poole.<\/p>\n
Kui enne kinolevi lasi re\u017eiss\u00f6\u00f6r filmil aastakese seista ja settida, siis v\u00f5iks n\u00fc\u00fcdki “Torni” julgelt m\u00f5neks ajaks keldrisse hoiule panna \u2014 aja m\u00f6\u00f6dudes hakkab see t\u00e4navuse dokiaasta tippteos ilmselt aina s\u00fcgavamalt ja t\u00e4hendusrikkamalt avanema.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti dokumentalistika raudvara, \u00fcle kahek\u00fcmne aasta nii operaatori kui re\u017eiss\u00f6\u00f6rina tegutsenud Kullar Viimse karj\u00e4\u00e4ri ehk \u00fcks kunstiliselt ambitsioonikamaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47355,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,208,3190,140,2686],"class_list":{"0":"post-47354","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-film","15":"tag-kullar-viimne","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-torn"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586563096983773","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47354"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47354\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}