![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/11\/Sirp-43_0014__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nMaastikuarhitekti Kongijan Yu kavandatud Tianjini Qiaoyuani pargis on \u00fchendatud maastikukujundus ja \u00f6kos\u00fcsteemi teenused. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
\u00a0Mydogistiaotiaohu \/ CC BY-SA 4.0 \/ Wikimedia Commons<\/p>\n
M\u00f5tle nagu vesi<\/p>\n
Kuidas siis arvestada loodusega poliitikat, majandust ja kultuuri puudutavates otsustusprotsessides? See n\u00f5uab maastikuarhitektuuri erialal \u00fcmberm\u00f5testamist ja -\u00f5ppimist. Tuleb olla pidevalt kohal ja dialoogis v\u00f5imudega, t\u00f5estada andmep\u00f5hiselt m\u00f5jusid ning t\u00f5sta \u00fchiskonna teadlikkust eetilise j\u00e4tku\u00adsuutliku keskkonna osas.<\/p>\n
Nantes\u2019i konverentsi peaesinejaks oli \u00fcks maastikuarhitektuuri staare, professor Kongjian Yu (1963\u20132025). Tema hukkumine lennu\u00f5nnetuses paar n\u00e4dalat p\u00e4rast konverentsi, kui ta uuris Brasiilias m\u00e4rgalasid, raputas kogu valdkonda ja andis erakordse praktiku ning \u00f5ppej\u00f5u \u00fchele viimasele loengule veelgi s\u00fcgavama t\u00e4henduse. Parimas loomej\u00f5us maastikuarhitekti, Turenscape\u2019i looja ning Hiinas ja kogu maailmas \u00fcle 300 projekti teinud \u0161vammlinna kontseptsiooni (Sponge City) looja s\u00f5num oli l\u00fchike ja v\u00f5imas: m\u00f5tle nagu vesi.<\/p>\n
Viimase k\u00fcmnendi \u00fche olulisema \u00f6kourbanismi teoreetiku ettekanne k\u00e4sitles \u00f6koloogilist infrastruktuuri ruumistrateegiana, mille abil \u00fchendada \u00f6koloogilised protsessid, kultuuriidentiteet ja sotsiaalne vastupidavus. Professor Yu v\u00e4itis, et t\u00e4nap\u00e4eva linnad on h\u00fcdroloogiliselt ja \u00f6koloogiliselt haprad s\u00fcsteemid. Hall infrastruktuur ehk torustikud, kanalisatsioon ja betoonpinnad on katkestanud vee ja maa loomuliku suhte ning teinud linnad \u00fcleujutuste ja kuuma\u00adlainete ajal abituks. Tema \u0161vammlinna kontseptsiooni kohaselt saab aga linnadesse luua sidusa veev\u00f5rgustiku ilma liigse tehnilise keerukuseta. \u0160vammlinn ei t\u00e4henda \u00fcksnes tehnilisi lahendusi vee liikumise aeglustamiseks ja selle immutamiseks, vaid linna kui keskkonna v\u00f5imet hingata, taluda ja kohaneda \u2013 olla osa \u00f6kos\u00fcsteemist. Aasias linnamaastike planeerimist muutnud l\u00e4henemine on sedav\u00f5rd levinud, et n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse juba \u0161vamm\u00adplaneedi kontseptsioonist.<\/p>\n
Kongjian Yu kritiseeris korduvalt modernistlikku maastikuarhitektuuri kui \u201eilusate, kuid surnud pindade\u201c tootmist, r\u00f5hutades, et m\u00f5tteviis peab muutuma nii v\u00e4\u00e4rtuste kui\u00a0ka esteetika puhul. Selleks tuleb \u00fchendada loodusprotsessid ja kohalik kultuuriidentiteet, luua seesugune esteetika, kus ilu peitub looduse r\u00fctmide austamises ja \u00f6koloogilises toimivuses, mitte geomeetrilises korrap\u00e4ras.<\/p>\n
Yu projektid on suurep\u00e4rane n\u00e4ide, kuidas t\u00f6\u00f6stuslikust v\u00f5i \u00fcleujutusohus alast on saanud kultuuriline ja \u00f6koloogiline maastik: s\u00fcsteem, mis puhastab reovett, pakub elupaiku ja kus taastub inimeste side loodusega. Tema t\u00f6\u00f6des, nagu Harbini Qunli sademeveepark (2011), Shanghai Houtani park (2010) v\u00f5i Bangkoki Benjakitti metsapark (2022), on maastikuarhitekti \u00fclesanne olnud \u00f6koloogiline planeerimine ja piirkonna olukorra parandamine, mitte visuaalne dekoreerimine. Maastik on elustunud, sellest on saanud toimiv ja kultuuriliselt t\u00e4henduslik s\u00fcsteem. Selline m\u00f5tteviis n\u00f5uab distsipliinilt uutmoodi eetikat: maastikuarhitekt ei projekteeri enam valmis kujundeid, vaid kujundab terve \u00f6kos\u00fcsteemi.<\/p>\n
V\u00e4ga imetlusv\u00e4\u00e4rne on ka see, et tal on \u00f5nnestunud poliitikuid, kinnisvara\u00adarendajaid ja teisi otsustajaid veenda kasutama loodusp\u00e4raseid lahendusi n\u00e4iteks \u00fcleujutusi takistavate tammide asemel. Otseselt tema j\u00e4rjepideva (teavitus)t\u00f6\u00f6 tulemuseks v\u00f5ib pidada 2013. aasta Hiina riiklikku \u0161vammlinna programmi, mis h\u00f5lmab juba \u00fcle 250 linna. Yu r\u00f5hutas, et kommunikatsioon on v\u00f5tmet\u00e4htsusega ja et maastiku\u00adarhitektidel tuleks julgelt p\u00f6\u00f6rduda otse k\u00f5ige k\u00f5rgemal positsioonil poliitikute ja otsustajate poole.<\/p>\n
Puhas mustus<\/p>\n
Elurikkuse v\u00e4henemine ei ole ainult \u00f6koloogiline probleem, vaid s\u00fcmptom, mis n\u00e4itab, et inimeste kujundatud keskkond on liiga homogeenne, tihe ja isoleeritud. Samuti puudutab see otseselt inimeste tervist, elukvaliteeti ja oodatavat eluiga.<\/p>\n
Prantsuse mikrobioloog prof Marc-Andr\u00e9 Selosse on kirjutanud mitmeid raamatuid selle kohta, kui tihedalt on inimene seotud oma keskkonnaga ja kui palju ta tegelikult loodusele ja \u00f6kos\u00fcsteemidele v\u00f5lgneb. T\u00e4nap\u00e4eva \u201earenenud\u201c \u00fchiskondadel on 1\/3 v\u00f5rra vaesem mikrobioom kui inimestel 100 aastat tagasi v\u00f5i neil, kes tegutsevad iga p\u00e4ev looduses.2 Oma ettekandes r\u00f5hutas Selosse, et linnades peab olema paljast mullapinda, millega lapsed peavad kokku puutuma. \u00dche hiljutise teadust\u00f6\u00f63 raames uuriti, kuidas m\u00f5jutab loodusliku pinnase mikroobirikkus laste tervist. Katses m\u00e4ngis 26 lasteaialast kahe n\u00e4dala jooksul iga p\u00e4ev kaks korda kahek\u00fcmne minuti kaupa liivakastis. 13-le anti steriilne, turbaga v\u00e4rvitud liiv, teiste liiv rikastati metsapinnasega, mis on t\u00e4is seeneeoseid ja mikroobe. Juba kahe n\u00e4dala p\u00e4rast n\u00e4itasid anal\u00fc\u00fcsid, et lapsed, kes olid puutunud kokku elava mullaga, olid saanud mitmekesisema mikroobikoosluse ning nende immuuns\u00fcsteem oli aktiveerunud: bakteririkas pinnas oli toiminud loodusliku vaktsiinina.<\/p>\n
Selosse\u2019i s\u00f5nul on h\u00e4da selles, et loodud on liiga puhas maailm, kus steriilne, hoolikalt kontrollitud pinnas ja taimkate ei toeta enam loomulikku elutegevust. Ehkki pealtn\u00e4ha v\u00f5ib steriliseeritud maailm tunduda ohutu, on see tegelikult elutu. On oluline, et linnamaastik poleks \u00fcksnes visuaalne rohelus, vaid elav, hingav ja mikroobirikas keskkond. Belgias l\u00e4bi viidud uuringu p\u00f5hjal on vanemaealiste neurodegeneratiivsete haiguste risk (sh dementsus ja Alzheimeri t\u00f5bi) seotud sellega, kui tihe on nende kontakt rohealadega.4 Kuna paljude Euroopa haridusasutuste \u00f5uealad on tuimad kivi- ja kummipinnad, tuleb eriti t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseks pidada k\u00f5iki kooliaedu. Kontakti t\u00f5ttu elava pinnase ja mitme\u00adsuguste mikroobidega on inimene tervem ja vastupidavam. Just lapse\u00adp\u00f5lves mullaga kokkupuutumine loob vastupidava mikrobioomi ja immuuns\u00fcsteemi kogu eluks.<\/p>\n
3-30-300 reegel<\/p>\n
Maastikuarhitektuuri tegevus\u00adamp\u00adluaasse ei kuulu ammu enam vaid esteetika, maastikuarhitektuuri osad on nii \u00f6koloogilised, sotsiaalseid kui\u00a0ka f\u00fcsioloogilised protsessid. Sidusa rohe- ja siniv\u00f5rgustiku (puud, pargid, veekogud, rohefassaadid, m\u00e4rgalad jms) suurendamine ei ole kulu, vaid investeering. Sellel on teaduslikult m\u00f5\u00f5detav positiivne m\u00f5ju linnade kliimale, \u00f6kos\u00fcsteemidele, elurikkusele ning eelk\u00f5ige inimese heaolule ja tervisele.<\/p>\n
Paljud linnad on juba asunud teadusp\u00f5histel alustel muutusi tegema. N\u00e4iteks nii Seattle, Malm\u00f6 kui\u00a0ka IFLA konverentsi v\u00f5\u00f5rustanud Nantes on omaks v\u00f5tnud 3-30-300 reegli. Hollandist p\u00e4rit linnametsanduse eksperdi, teadlase ja \u00f5ppej\u00f5u Cecil Konijnendijki loodud m\u00f5\u00f5dupuu on lihtne, ent t\u00f5hus raamistik linna(roheluse) kvaliteedi hindamiseks. Selle j\u00e4rgi peaks igast eluruumi, laste- ja hoolekandeasutuse aknast olema n\u00e4ha v\u00e4hemalt kolm puud, 30 protsenti \u00fcmbruskonna ja t\u00e4navaruumi maapinnast kaetud puuv\u00f5radega ning igast kodust peaks 300 meetri kaugusel paiknema v\u00e4hemalt \u00fcks avalik park v\u00f5i roheala. Nimetatud reeglist on saanud linnade rohepoliitika ja tervist toetavate linnade strateegia t\u00f6\u00f6riist, sealhulgas ka maailma terviseorganisatsiooni soovitus.<\/p>\n
K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad elevandist toas<\/p>\n
\u00dcRO keskkonnaprogrammi s\u00f5nutsi on praegusele kobarkriisile v\u00f5imalik vastata ainult looduse enda abiga, see t\u00e4hendab loodusest l\u00e4htuvaid lahendusi kasutades. Arvesse tuleb v\u00f5tta kohalikud \u00f6kos\u00fcsteemid, et lahendada kliima, tervishoiu, turvalisuse, elurikkuse ja demograafiaga seotud probleemid. Maastikuarhitektuuris puudutab see eelk\u00f5ige vihmavee s\u00e4\u00e4stlikku kasutamist, \u00fcleujutuste m\u00f5juga arvestamist ja selle leevendamist, k\u00f5vakattega pindade v\u00e4hendamist, looduslike alade kaitsmist ja haljastuse osakaalu suurendamist hoonestuse ja infrastruktuuri arvelt. \u00dcRO andmetel oleks loodusp\u00f5hiseid lahendusi kasutades v\u00f5imalik kasvu\u00adhoonegaaside emissiooni v\u00e4hendada \u00fcle 40 protsendi globaalse soojenemise piiramiseks vajalikust kogusest.<\/p>\n
Br\u00fcsseli \u00fcldkogul sai osaleda ka t\u00f6\u00f6toas, kus arutuse all oli loodus\u00adp\u00f5histe lahenduste parem integreerimine Euroopa liidu toetuste jaotamise hangetes. Peamiste kitsaskohtadena toodi v\u00e4lja kvaliteedip\u00f5histe hangete puudumine (ehk odavhangete domineerimine) ning see, et kvaliteedikriteeriumide hulgas ei ole ei teadus- ega loodusp\u00f5histe lahenduste n\u00f5uet. Samuti pole selgust, mida peetakse silmas projekti kliimamuutustega kohanemise spetsiifiliste miinimumn\u00f5uete all. Hangetes on sageli eraldatud disain ja insenerilahendused ning maastikuarhitektid ei pruugi olla kaasatudki hanke korraldamisse. Isegi kui disaini osa k\u00e4sitleb loodusp\u00f5hiseid lahendusi, ei pruugi muud (tehnilised) projektiosad seda toetada. Nimetatud probleemid esinevad peaaegu k\u00f5igis Euroopa riikides, Eesti ei ole siin mingi erand. See tegelikult julgustab ja \u00f5hutab Euroopa kolleegidega kogemusi jagama. Euroopa linnade omavaheline koost\u00f6\u00f6, kus IFLA on \u00fcks osaline, juba toimub mitmete ELi rahastatud projektide raames. Hea n\u00e4ide on programmi \u201eInterreg North Sea\u201c toetatud projekt \u201eGreen Team\u201c, mis \u00fchendab Belgia, Hollandi ja Saksamaa omavalitsusi ning on abiks kliimamuutustega kohanemisel ning rohe-siniv\u00f5rgustikesse investeerimisel.<\/p>\n
Probleemid parkideks<\/p>\n
Hollandi maastikuarhitekt ja teoreetik Dirk Sijmons on uurinud maastiku\u00adarhitektuuri rolli kriisides. Tema s\u00f5nul ei ole kliima, elurikkus, energia, sotsiaalne \u00f5iglus v\u00f5i territoriaalne ebav\u00f5rdsus enam eraldi n\u00e4htused, vaid mitmekihiline probleem, mis m\u00e4\u00e4ratleb antro\u00adpotseeni ajastu iseloomu. Sijmonsi j\u00e4rgi ei saa sellises olukorras pakkuda lahendust v\u00e4ljastpoolt, vaid lahendus peab s\u00fcndima olukorra seest ning see peab aitama \u00fchiskonnal kohaneda.<\/p>\n
Sijmons kasutab kujundina nelja\u00adkohalist maatriksit, kus neli maailma\u00advaadet ehk kliimamuutuse eitamine, (\u00f6ko)modernism, posthumanism ja antropotsentrism 2.0 ristuvad nelja professionaalse rolliga: nimelt maastiku\u00adarhitekti, teadlase, aktivisti ja kunstniku omaga. See struktuur ei kirjuta ette v\u00e4\u00e4rtus\u00adhinnangut ega hierarhiat, vaid kujutab kognitiivset ja eetilist maastikku, kus toimetavad keskkonnaga tegelevate erialade esindajad. \u00dchestki m\u00f5tteviisist \u00fcksi ei piisa muutuste l\u00e4biviimiseks, kuid iga\u00fcht neist on millalgi vaja. Seet\u00f5ttu ei saa t\u00e4nap\u00e4eval olla maastikuarhitekt ainult spetsialist v\u00f5i vision\u00e4\u00e4r. Vaja on praktikuid: maastikuarhitektuuri \u00fclesanne pole enam \u00fcksikute probleemide lahendamine, vaid liikumine maailma\u00advaadete ja rollide vahel olukorras, kus eba\u00adstabiilsusest on saanud p\u00fcsiv seisund. Antropotseeni maastik ei vaja valmis lahendusi, vaid v\u00f5imet elada kestvalt ebakindlas olukorras. Vaja on \u00fcmber \u00f5ppida, mitte j\u00e4rje\u00adkordset disaini.<\/p>\n
1 Our Call to Action: IFLA\u2019s COP30 Brazil Position Statement. https:\/\/www.iflaworld.com\/newsblog\/our-call-to-action-iflas-cop30-brazil-position-statement<\/p>\n
2 Marc-Andr\u00e9 Selosse, Nature et pr\u00e9jug\u00e9s. Convier l\u2019humanit\u00e9 dans l\u2019histoire naturelle, Actes Sud, 2024.<\/p>\n
3 Marja I. Roslund, Aniruda Parajuli, Nan Hui jt, A placebo-controlled double-blinded test of the biodiversity hypothesis of immune-mediated diseases. \u2013 Ecotoxicology and Environmental Safety 2022, nr\u00a0242.<\/p>\n
4 Jean Simos, Exposition aux espaces verts et mortalit\u00e9 due aux maladies neurod\u00e9g\u00e9n\u00e9ratives chez les personnes \u00e2g\u00e9es: \u00e9tude de cohorte de suivi sur 13 ans. \u2013 Environnement, Risques & Sant\u00e9 2022, nr\u00a021, september-oktoober.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elukeskkonda puudutavad teemad on kogu maailmas j\u00e4rjest rohkem esiplaanile t\u00f5usmas. Elurikkuse j\u00e4rsk v\u00e4henemine, kuumasaared linnades ning ekstreemsed ilmastiku\u00adtingimused,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47370,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-47369","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115586661337883004","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47369\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47370"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}