Tulevikus on Eestis t\u00f6\u00f6k\u00e4si puudu. Sel kevadel ilmunud OSKA uuringu j\u00e4rgi hakkab t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus aasta-aastalt j\u00e4rjest enam majandust pitsitama. Siseriiklikud lahendused nagu tasemehariduse reformimine, \u00fcmber\u00f5pe, automatiseerimine ja\u00a0 t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna aktiveerimine leevendavad seda vaid osaliselt.<\/p>\n
P\u00fcsimaks konkurentsiv\u00f5imeline, tuleb Eestil paratamatult tuua turule tippspetsialiste ja oskust\u00f6\u00f6lisi v\u00e4ljastpoolt riiki. Paljud neist on juba kohal ja uurisime, mida nad vajaksid, et paremini kohaneda.<\/p>\n
Ettev\u00f5tjate esindusorganisatsioonid on v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u trummi tagunud juba pikalt, ent sama j\u00e4reldus k\u00f5lab j\u00e4rjest valjemini ka poliitikatasandil. Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo kinnitas oktoobri alguses, et valitsus soovib v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u kvooti kahekordistada. Samas jahivad kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6tajaid pea k\u00f5ik Euroopa vananeva elanikkonnaga riigid. Sestap pole k\u00fcsimus ainult selles, kuidas v\u00e4lisspetsialistid siia kohale tuua, vaid ka selles, kuidas soodustada nende Eestis kohanemist, et nad siia ka pikaajaliselt elama j\u00e4\u00e4ksid.<\/p>\n
Kuidas uustulnuk Tallinnas kohaneb?<\/p>\n
Balti Uuringute Instituut uuris 2024. aasta l\u00f5pus, kuidas Tallinnas elavad uussisser\u00e4ndajad tajuvad linna, kohalikku elukeskkonda ja teenuseid. Sel kevadel ilmunud uuring toob v\u00e4lja mitu v\u00f5imalikku kitsaskohta. Need v\u00f5ivad otsustada, kas Eestisse saabunu harjub siinse eluga ja loob siia kodu v\u00f5i lahkub siit m\u00f5ne aasta p\u00e4rast parematele jahimaadele.<\/p>\n
\u00dcldpilt on tegelikult positiivne. K\u00fcsitletuist 67 protsenti hindab Tallinna turvaliseks, pooled k\u00fcsitletud puhtaks ja 37 protsenti ilusaks linnaks. Uussisser\u00e4ndajad v\u00e4\u00e4rtustavad tasuta \u00fchistransporti, digitaalseid e-teenuseid ning kompaktset ja loodusl\u00e4hedast linnaruumi. Enamik vastajaid peab oma kohanemist heaks v\u00f5i v\u00e4ga heaks: \u00fcle 70 protsendi neist hindas seda k\u00fcmnepunktiskaalal seitsme v\u00f5i rohkema palliga.<\/p>\n
Samas ei puudu uussisser\u00e4ndajate elust Tallinnas omad keerukused. M\u00f5nesid muresid on pea v\u00f5imatu lahendada, n\u00e4iteks on paljudele uustallinlastele pinnuks silmas k\u00fclm ja niiske kliima v\u00f5i kohalik k\u00f6\u00f6k. Samuti on keerukas pidurdada k\u00f5rget elukallidust. Viimane ei paista olevat meeltm\u00f6\u00f6da nii Eestisse saabujatele kui ka neile, kes siin juba s\u00fcnnist saadik elavad.<\/p>\n
Osa probleemide, nagu eluaseme leidmise raskuste ja arstiabi keeruka ligip\u00e4\u00e4setavuse juurp\u00f5hjused on aga lahendatavad. Vaja l\u00e4heb l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemist ja teadliku tegutsemist.<\/p>\n
Raskused sotsialiseerumisel<\/p>\n
Uuring n\u00e4itab, et kuigi Tallinna peetakse turvaliseks ja korrastatuks, ei tajuta linna \u00f5hkkonda tihtipeale eriti sooja v\u00f5i tervitavana. Vaid umbes k\u00fcmnendik sisser\u00e4ndajatest kirjeldas Eesti pealinna s\u00f5braliku v\u00f5i k\u00fclalislahke linnana. Eestlasi n\u00e4hakse pigem kui kinniseid ja reserveeritud ning juhuvestlused t\u00e4naval v\u00f5i kohvikus pole siin tavap\u00e4rane viis suhteid luua.<\/p>\n
Paljud uustulnukad tunnistasidki, et s\u00f5prussuhete loomine kohalikega on keeruline. Samas just Eesti s\u00f5prade olemasolu ja kohaliku suhtlusv\u00f5rgustiku teke on uuringu j\u00e4rgi k\u00f5ige olulisem tegur edukaks kohanemiseks.<\/p>\n
Ilma sotsiaalse tugiv\u00f5rgustikuta tunnevad paljud ehk 39 protsenti vastajaid end \u00fcksildaselt, 21 protsenti aga igavlevatena. \u00dcksildusega on eriliselt kimpus L\u00f5una-Aasiast, P\u00f5hja-Aafrikast ning L\u00e4his-Idast p\u00e4rit sisser\u00e4ndajad, kes paigutuvad viimaseks ka Tallinnaga seostuvate positiivsete ja negatiivsete emotsioonide suhtarvu poolest.\u00a0<\/p>\n
Keelebarj\u00e4\u00e4r ja teenuste ligip\u00e4\u00e4s<\/p>\n
Sotsialiseerumisega seotud kohanemist raskendav tegur on selgelt keelebarj\u00e4\u00e4r. Enamik vastajaid peab eesti keele \u00f5ppimist keerukaks, eriti t\u00f6\u00f6 ja muude olmeliste kohustuste k\u00f5rvalt.<\/p>\n
Kuigi paljud ametlikud teenused on saadaval inglise v\u00f5i vene keeles, on keeleoskuse puudumine takistus nii t\u00f6\u00f6elus kui igap\u00e4evaasjade ajamisel. Keeleoskus seab piirid ka t\u00f6\u00f6v\u00f5imalustele v\u00e4ljaspool IT-sektorit, mis sunnib ka k\u00f5rgelt haritud sisser\u00e4ndajaid tihti leppima madalama kvalifikatsiooniga ametikohtadega.<\/p>\n
Lisaks mainivad vastajad avalike teenuste k\u00e4ttesaadavuse probleeme, eriti tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Samas peavad nad keskeltl\u00e4bi avalike teenuste kvaliteeti paremaks kui p\u00e4ritoluriigis. M\u00f5neti heidavad vastajad teenustele ette ametnike suhtlusstiili ja sisser\u00e4ndajate vajadustega mittearvestamist.<\/p>\n
Samas n\u00e4itab uuring, et need, kes on rahul teenuste kvaliteedi ja info k\u00e4ttesaadavusega, tunnevad end Tallinnas oluliselt paremini kohanenuna. T\u00f5en\u00e4oliselt on teenustega seotud probleemid niisiis v\u00e4hemalt osaliselt lahendatavad keeleoskuse parandamisega: see teeb informatsiooni lihtsamini k\u00e4ttesaadavaks ja hoomatavaks.<\/p>\n
Soovitused t\u00f6\u00f6andjale<\/p>\n
Uuring annab soovitusi uussisser\u00e4ndajate kohanemise parandamiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Riigi roll on tagada tasuta ja paindlik eesti keele \u00f5pe, toetada kogukondlikke kontaktiv\u00f5imalusi ning parandada riiklike teenuste k\u00e4ttesaadavust ja kasutajakogemust.<\/p>\n
Omavalitsuste tasandil soovitavad uuringu autorid suurendada info k\u00e4ttesaadavust mitmes keeles ning luua kontaktpunktid ja tugiv\u00f5rgustikud uutele tulijatele. Samuti v\u00f5iks omavalitsused tugevdada linnaosade koost\u00f6\u00f6d l\u00f5imumisteenuste pakkumisel.<\/p>\n
V\u00e4ga suur roll on ka t\u00f6\u00f6andjatel, kellest s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral sisser\u00e4ndajate igap\u00e4evane heaolu ja pikaajaline Eestisse p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mine. Uuring toob v\u00e4lja, et t\u00f6\u00f6koht on sageli uussisser\u00e4ndaja peamine sotsiaalne keskkond ning seet\u00f5ttu on ettev\u00f5tetel oluline osa kohanemise toetamisel.<\/p>\n
1. Loo t\u00f6\u00f6tajatele v\u00f5imalusi sotsialiseerumiseks<\/p>\n
Eestisse t\u00f6\u00f6le saabujatele v\u00f5iks sidus sotsiaalne v\u00f5rgustik tekkida eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6 juures. Selleks on aga vaja pidevaid v\u00f5imalusi suhtluseks, mis l\u00e4heks kaugemale igap\u00e4evastest t\u00f6\u00f6alastest vestlustest.<\/p>\n
S\u00f5prussuhete tekkimiseks on vaja korduvaid kontakte. Sestap ei piisa kord kvartalis korraldatud ametlikest meeskonna\u00fcritustest. Omavahelise l\u00e4bik\u00e4imise soodustamiseks v\u00f5iks pigem luua hoopis igan\u00e4dalasi l\u00f5dva formaadiga seltsivaid tegevusi, n\u00e4iteks koos sportimine v\u00f5i \u00fchised l\u00f5unad.<\/p>\n
2. Toeta eesti keele oskuse arendamist<\/p>\n
Eesti keele oskus on v\u00f5tmet\u00e4htsusega nii t\u00f6\u00f6- kui ka \u00fchiskonnaelus. Uuringust selgub, et uussisser\u00e4ndajate rahulolu, kogukonnatundel ja teenustega toimetulekul on selge seos parema eesti keele oskusega.<\/p>\n
Riik veab kohanemisprogrammi ning pakub tasuta keele\u00f5pet, kuid sisser\u00e4ndajad ei pruugi selleks t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt piisavalt aega leida. T\u00f6\u00f6andjad saavad siin aidata, pakkudes t\u00f6\u00f6ajaga sobivaid t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hiseid keelekursusi, aga ka keelepraktika v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6keskkonnas ning \u00fcle\u00fcldiselt igap\u00e4evase eestikeelse suhtluse julgustamise ja tagasiside kaudu.<\/p>\n
3. Toeta ligip\u00e4\u00e4su avalikele teenustele<\/p>\n
Praegu on osal sisser\u00e4ndajaist raskusi tervishoiu, lastehoiu ja sotsiaalteenuste kasutamisel. Ettev\u00f5tetel on v\u00f5imalik seda parandada, koostades oma t\u00f6\u00f6tajatele selged juhendid, mis selgitavad olmelise asjakorralduse toimimist. N\u00e4iteks saab niimoodi selgitada, kuidas registreerida elukoht, leida perearst v\u00f5i missugused on v\u00f5imalused lastehoiuks.<\/p>\n
Suuremates ettev\u00f5tetes v\u00f5ib kaaluda ka mentorprogrammide loomist v\u00f5i uutele t\u00f6\u00f6tajatele nn kohanemisn\u00f5ustaja m\u00e4\u00e4ramist, kes aitab b\u00fcrokraatlikke samme l\u00e4bi teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tulevikus on Eestis t\u00f6\u00f6k\u00e4si puudu. Sel kevadel ilmunud OSKA uuringu j\u00e4rgi hakkab t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus aasta-aastalt j\u00e4rjest enam majandust pitsitama.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47494,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[23764,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,128,28,29,19,25,23765,23760,23,24,22,20,23763,30,23762,23761],"class_list":{"0":"post-47493","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-balti-uuringute-instituut","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-immigrandid","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-siim-tamme","25":"tag-sisserandajad","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-uussisserandajad","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-voortoojoud","33":"tag-voortoolised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115587274821458186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47493","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47493"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47493\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47494"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}