Te olete n\u00e4inud k\u00fcmneid Eesti riigieelarveid, mida on koostatud ja meil on olnud v\u00e4ga suur vaidlus \u00fchiskonnas, kas need eelarved peaksid olema tegevusp\u00f5hised v\u00f5i mitte. Kas 2026. aasta eelarve on veidikene teie jaoks selgem, kui oli 2025. aasta oma?<\/p>\n
Aga miks ta peaks olema selgem? Sellep\u00e4rast et tegevusp\u00f5hine kontseptsioon on ju ka j\u00e4rgmise aasta eelarve aluseks. Jah, t\u00f5epoolest, niimoodi kiiresti eelarvet \u00fcle k\u00e4ies, muidugi sedasama tegevusp\u00f5hist kontseptsiooni arendatakse edasi. \u00dcks t\u00e4helepanek on see, et n\u00e4idikute mass, tulemusn\u00e4itajate mass on kasvanud. Neid on rohkem, ja t\u00fchje lahtreid, nagu varem oli, need on n\u00fc\u00fcd siis seal mingisuguse numbrilise v\u00e4\u00e4rtusega t\u00e4idetud.<\/p>\n
Siis on tehnilisi muudatusi. Kohe torkab silma, et ministeeriumide ja valitsusasutuste kulude jaotus, mis oli selle aasta eelarve lisas, on n\u00fc\u00fcd kohe seaduses. Aga muus osas endiselt on ju meil tegemist tegevusp\u00f5hise kontseptsiooniga, kus eelarve kulud esitatakse abstraktsete tulemusvaldkondade, programmide ja programmitegevustega. Ja nendele programmidele, tegevustele ja meetmetele eraldatud raha tulemuslikkust \u00fcritatakse tulemusn\u00e4itajatega hinnata ja m\u00f5\u00f5ta. Aga ma \u00fctlen seda ka kohe siin juurde, et ega see ei t\u00e4henda seda, et see eelarvedokument v\u00f5i eelarve seletuskiri oleks n\u00fc\u00fcd see, mis vastaks sellele tegevusp\u00f5hisele eelarvemudelile, nagu see teoorias peaks olema, kaugeltki mitte.<\/p>\n
Ma lugesin ka neid tulemusm\u00f5\u00f5dikuid ja vabandust v\u00e4ljenduse eest, aga osa neist on sisult t\u00e4iesti totrad. N\u00e4iteks on olemas programmi tegevus” Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine”, 2026. aasta m\u00f5\u00f5dikud ja sihttasemed. Siin on kirjutatud, et kollektiivkaitse on NATO strateegilistes dokumentides nimetatud p\u00f5hi\u00fclesandena. See on siis nagu see, mille peale me peaks panema p\u00f5him\u00f5tteliselt riigieelarvelist raha. 2024. aastal on see tagatud, 2026. aastal on see ka tagatud. Miks me sellist asja kirjutame sinna sisse?<\/p>\n
Just. Ja sinna tasub veel s\u00fcveneda. See teie v\u00e4lja toodud n\u00e4itaja, ma ei teagi, kuidas seda liigitada. Seal osa n\u00e4itajaid on ise t\u00e4ituvad.<\/p>\n
NATO puhul ka selge, et Eesti riigi 10 miljonit v\u00f5i 100 miljonit edasi-tagasi ei m\u00f5juta seda mitte kuidagi, me oleme kirjutanud sinna lihtsalt mingisugust jama.<\/p>\n
Jah, see on iset\u00e4ituv v\u00f5i \u00fcldse m\u00f5ttetu ja tarbetu n\u00e4itaja. Selles teema tuum ongi, et seda kulude programmilist mudeldamist on ju teoorias vaja selleks, et m\u00f5\u00f5ta tegevustele eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust, aga praktikas see ei kuku meil v\u00e4lja ju. Praktika on hoopis midagi muud.<\/p>\n
N\u00e4iteks rahandusministeeriumi all on “rahatarga riigi programm”. Seal on alaprogramm riigi eelarvepoliitika elluviimise programm ja p\u00f5hiline osa selle programmi mahust on intressikulu. Ja m\u00f5\u00f5dikuks on, et v\u00e4ljamaksed on tehtud \u00f5igeaegselt. Viis aastat on j\u00e4rjest jooksnud see n\u00e4idik. Aga m\u00f5elge natukene. Kui intressimakseid ei tehta \u00f5igeaegselt, siis on see ju see riigi v\u00f5lakirjas\u00fcsteemi maksekatkestus. Seda on juhtunud v\u00e4ga harva, Kreekaga viimati aastal 2014 v\u00f5lakriisi haripunktis, kui erinevad institutsioonid sekkusid. See on ju riigi v\u00f5lakatkestus. See on hoopis teine olukord, kui selline asi peaks juhtuma. Ja see on pandud m\u00f5\u00f5dikuks. See on j\u00e4lle n\u00e4ide m\u00f5ttetust m\u00f5\u00f5dikust.<\/p>\n
V\u00f5i v\u00f5tame veel \u00fche n\u00e4ite. Siseministeeriumi all on programm migratsioonij\u00e4relevalve. Ja n\u00e4itaja: keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne v\u00e4lismaalase tabamist. Aktuaalne teema praegu, terve Euroopa tegeleb sellega, meie ka. Viimane teadaolev tase 2024 on 49 p\u00e4eva. J\u00e4rgmise aasta eelarve m\u00f5\u00f5dik 75 p\u00e4eva. Siin on ju kasv. Mingi probleem on siin ju sellega, et v\u00e4lismaalane on siin ebaseaduslikult ja enne, kui ta k\u00e4tte saadakse, l\u00e4heb kaks ja pool kuud. Aga 2024 saadi k\u00e4tte pooleteise kuuga. Mis see probleem on? Aga me vastust ei saa eelarve seletuskirja lugedes. Ma vaatasin seda seletuskirja osa, et mida selle kohta \u00f6eldakse. Ei midagi. Kirjeldatakse lihtsalt, et selline m\u00f5\u00f5dik on olemas, seda kuidagi hinnatakse, migratsiooniamet tegeleb ja k\u00f5ik. Esiteks ma k\u00fcsin, kas sellel \u00fcldse on eelarvega mingisugune m\u00f5\u00f5detav seos. Ilmselt mitte.<\/p>\n
Ma toon ka veel \u00fche n\u00e4ite, mis puudutab konkreetselt minu enda valdkonda. Teada on, et televiisori vaatamine ja raadio kuulamine on v\u00e4henenud ja see v\u00e4heneb veelgi. Ja siis on ka pandud sinna kirja m\u00f5\u00f5dikud, kus me n\u00e4eme, kui palju see siis v\u00e4heneb. See on ju ka t\u00e4iesti sisutu tegevus, sellep\u00e4rast et see t\u00e4itub nii ehk naa. Isegi kui ERR-ile anda miljard eurot eelarve jaoks, siis seda tagasi ei p\u00f6\u00f6ra, see on loomulik protsess.<\/p>\n
Just. Aga see on ju probleem. Siin on suur mass neid m\u00f5\u00f5dikuid, mille v\u00e4\u00e4rtusi selgitatakse uuringutega. Aga keegi peab ju neid uuringuid tegema. See ju maksab. Programmide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja nende haldamine on ju omaette tohutu t\u00f6\u00f6. See on suur IT-kulu, kuidas mingisuguseid kulusid allokeeritakse, kuidas kulusid jagatakse erinevate programmide vahel. \u00dcks ametniku t\u00f6\u00f6koht v\u00f5ib panustada mitmesse programmi. Ja siis arvutatakse v\u00e4lja, kui palju selle ametniku t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulust allokeerida \u00fchele programmile, kui palju teisele programmile.<\/p>\n
Mul on veel \u00fcks n\u00e4ide nende m\u00f5\u00f5dikute kohta haridusministeeriumi valdkonnast. Programm on \u00f5ppekava ja vara arendamine. Ja m\u00f5\u00f5dik on “\u00f5pilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe n\u00e4dala jooksul korduvalt kiusatud”. Ja see m\u00f5\u00f5dik tuuakse veel v\u00e4lja klasside l\u00f5ikes. Neljas klass, kaheksas klass, 11. klass. N\u00e4itajad siin k\u00f5iguvad. Kord on \u00fchele poole, kord on teisele poole. Aga mis seos sellel eelarvega on? Me v\u00f5ime k\u00f5iki neid teemasid eraldi arutada kuskil mingites arengukavade rubriikides v\u00f5i mingis poliitikate kujundamise v\u00f5i strateegiate rubriikides. Muidugi, koolikius on suur teema, aga miks ta on toodud riigieelarvesse?<\/p>\n
K\u00f5ik need n\u00e4itajad kogumis koos nende tulemusvaldkondadega ongi selle tegevusp\u00f5hise totruse sisu. See ongi see tegevusp\u00f5hine kontseptsioon. Aga mis on probleem? Probleem on selles, et need n\u00e4itajad on kunstlikud, ise t\u00e4ituvad ja kohati m\u00f5ttetud. Me ei aruta ju eelarvepoliitikat tegevusp\u00f5hise kontseptsiooni alusel, vaid k\u00f5ik need otsused tehakse tuginedes klassikalisele eelarvemudelile, tuginedes kulu- ja ressursip\u00f5hise eelarve mudelile. Me r\u00e4\u00e4gime palgat\u00f5usudest, aga isegi palgad ei ole otseselt tegevusp\u00f5hise eelarve kategooria.<\/p>\n
Veel \u00fcks n\u00e4ide. Selle aasta eelarves on \u00fcks ilus peat\u00fckk “ministeeriumide kuluk\u00e4rped”. Muuseas, mina ei leia selle aasta eelarves sellist peat\u00fckki, kus on kirjeldatud \u00e4ra ministeeriumide l\u00f5ikes kuluk\u00e4rped. Ma v\u00f5in eksida muidugi, aga ma ei leidnud. Aga selle aasta eelarves see on olemas. Ja kui me seda vaatame, siis mida k\u00e4rbitakse? K\u00e4rbitakse \u00fcrituste kulu, k\u00e4rbitakse v\u00e4lisl\u00e4hetuste kulu, k\u00e4rbitakse energiakulu, k\u00e4rbitakse IT-kulu, k\u00e4rbitakse ruumide rendikulu, aga need ei ole ju tegevusp\u00f5hise eelarve kategooriad. Need on klassikalise kulueelarve kategooriad. Kogu m\u00f5tlemine, kogu arutelu, kogu otsuse kujundamise protsess toimub klassikalise eelarve raamides ja printsiipidel.<\/p>\n
Kas siis v\u00f5iks sellist t\u00fc\u00fcpi eelarvest loobuda? Meil v\u00f5iks olla n\u00e4iteks 100 v\u00f5i 200 lehek\u00fclge tabeleid, kus oleks kirjas, et kui palju \u00fchele ministeeriumile kulub raha v\u00f5rreldes eelmise aastaga. Meil oleks v\u00e4ga hea \u00fclevaade ka n\u00e4iteks toetuste v\u00e4ljamaksmisest erinevatel aastatel. Ja sealt saab selge \u00fclevaate, mis Eesti riigi rahanduses toimub.<\/p>\n
Jah, meil on vaja klassikalist eelarvet, et n\u00e4ha, kuhu raha tegelikult l\u00e4heb. Muidugi \u00f6eldakse sellele vastu, et riigikogu ei pea teadma, kui palju pastakaid ja kirjaklambreid kulutatakse. Ei tahagi teada. Aga tehke kasv\u00f5i miljoni euro t\u00e4psusega. Seda ka pole. M\u00f5ned aastad tagasi oli siin teemaks s\u00f5jav\u00e4eorkestri k\u00e4rpimine. Sellist rida ei olnud eelarves, aga selle maht oli \u00fcle miljoni.<\/p>\n
Mina isegi \u00fctlen ajakirjanikuna k\u00f5rvalt, et v\u00f5ib olla ka pastaka t\u00e4psusega. Et v\u00e4hemalt meil oleks \u00fclevaade, kui palju eelmisel aastal pastakaid osteti. Me ei tea, mis juhtub aastal 2026, aga et meil oleks olemas mingi teadmine ja me saame neid eelarveid omavahel v\u00f5rrelda.<\/p>\n
Just. See v\u00f5rreldavuse printsiip on eelarve puhul v\u00e4ga oluline. See, et me saame v\u00f5rrelda, kui suur oli eelmise aasta kulu, kui palju j\u00e4rgmise aasta kulu jne. Milline on see d\u00fcnaamika on, mis on p\u00f5hjused, see on eelarve p\u00f5hiline printsiip.<\/p>\n
Aga veel \u00fcks v\u00e4ide on nendelt tegevusp\u00f5hise eelarve ideoloogidelt. Et mida te tahate, et meil on ju n\u00fc\u00fcd… Ma oleme toonud ka majandusliku sisu. V\u00f5tame kasv\u00f5i selle “rahatarga riigi” programmi, et siit on n\u00e4ha, kui palju on seal t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu ja kui palju seal on majandamiskulu.<\/p>\n
See, kui palju mingi programmi sees on t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu, kes seda anal\u00fc\u00fcsib. Ma ei ole tuvastanud selliseid huvilisi. V\u00f5ib-olla mingit lisav\u00e4\u00e4rtust saab sellest, et kui on asutuste l\u00f5ikes toodud… \u00dctleme, et on mingi amet, keeleamet… Palgakulu kokku ja majandamiskulu kokku. Sellised read on eelarves olemas seletuskirjas. Aga majandamiskulu jaguneb ju v\u00e4ga suureks hulgaks eraldi kuluartikliteks. Seal ongi l\u00e4hetuskulu, koolituskulu, \u00fcrituste kulu, rendikulu, IT-kulu, s\u00f5idukite kulu jne. Aga meil on ta \u00fche reana. See on see l\u00e4bipaistvuse teema. Programmidest ei ole v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda, milleks raha tegelikult kulub.<\/p>\n
Teie selge soovitus on, et selle tegevusp\u00f5hise totruse v\u00f5iksime \u00e4ra l\u00f5petada j\u00e4rgmisel aastal?<\/p>\n
Jah, selles m\u00f5ttes on \u00f5igus. Tuleks riigikogule arutamiseks esitada klassikalisel kujul eelarve, ehk kulu ja ressursip\u00f5hine eelarve, millest on n\u00e4ha, kuhu raha tegelikult kulub. Aga kogu see tegevusp\u00f5hine eelarve, peaaegu 900 lehek\u00fclge seda massi, las ta olla. Kui t\u00f5esti on huvilisi, kes neid m\u00f5\u00f5dikuid anal\u00fc\u00fcsivad ja p\u00fc\u00fcavad leida mingit seost programmile eraldatud raha ja m\u00f5\u00f5diku v\u00e4\u00e4rtuse vahel. Las nad siis tegelevad sellega. Ma arvan, et riigikogus selliseid huvilisi on v\u00e4he. Aga v\u00f5ib-olla kuskil on.<\/p>\n
Siin on veel \u00fcks aspekt selle tegevusp\u00f5hise eelarve juures. M\u00f5ned aastad tagasi riigikontroll tegi \u00fcsna h\u00e4vitava kokkuv\u00f5tte sellele tegevusp\u00f5hise eelarvestamise viieaastasele praktikale. Aga nende aastatega on sellesse tegevusp\u00f5hise eelarve kontseptsiooni \u00fclesehitamisse pandud ju tohutu raha. Mitte ainult rahandusministeeriumi ametnike t\u00f6\u00f6tunnid, aga k\u00f5igi ministeeriumide ametnike. K\u00f5igis ministeeriumides on ju suur hulk ametnikke, kes nende mudelite ja kulude allokeerimisega peavad tegelema, nende m\u00f5\u00f5dikute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega peavad tegelema. K\u00f5ik see on tohutu suur kulu.<\/p>\n
Ma k\u00fcsiks, kas see kuluk\u00e4rbete teema ikka nii t\u00f5sine on, kui meil sellisteks toredusteks on raha. Ma v\u00e4idan, et see on suur kulu. Ma ei oska hinnata, kui suur see kulu on, aga see on suur raha, mis sinna on pandud. Seda niisama pr\u00fcgikasti visata v\u00f5ib-olla ei maksa.<\/p>\n
Ka p\u00f5hiseadus n\u00f5uab, et riigikogu otsustab eelarve kulude ja tulude \u00fcle. See t\u00e4hendab seda, et riigikogul peab olema v\u00f5imalik eelarvest v\u00e4lja lugeda, kuhu raha tegelikult eraldatakse, kuhu raha tegelikult kulub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Te olete n\u00e4inud k\u00fcmneid Eesti riigieelarveid, mida on koostatud ja meil on olnud v\u00e4ga suur vaidlus \u00fchiskonnas, kas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4753,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[4054,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,3177,4055,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4752","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aivar-soerd","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-riigieelarve-2026","24":"tag-tegevuspohine-riigieelarve","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4752","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4752"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4752\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4753"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4752"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4752"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}