![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3095883h0a2ct24.jpg\"\/)
Ukraina s\u00f5jandusekspert Tarass T\u0161mut ja teda intervjueerinud ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev. Autor\/allikas: ERR<\/p>\nTulin Kiievisse rindelt, et r\u00e4\u00e4kida teiega s\u00f5jast ja armeest, kuid siin avastasin, et Ukraina peamine teema on praegu korruptsioon k\u00f5rgeimas v\u00f5imue\u0161elonis. Kuidas v\u00f5ib korruptsiooniskandaal m\u00f5jutada olukorda rindel? <\/p>\n
Ilmselgelt avaldab see skandaal negatiivset m\u00f5ju. See demoraliseerib nii \u00fchiskonda kui ka kaitsev\u00e4ge. S\u00f5ja 11. aastal, samal ajal kui \u00fched v\u00f5itlevad, ohverdades aastate jooksul oma elu ja tervist, lubavad teised Kiievis v\u00f5i mujal olles endale varastamist. See on riigireetmine. Korruptsioon eksisteerib igas riigis. Seda on ka Ameerika \u00dchendriikides ja \u00fcsna palju. T\u00f5en\u00e4oliselt eksisteerib see ka teie riigis. Ja Ukraina pole siin kahjuks erand, meilgi on korruptsioon. On madala taseme korruptsiooni, kesktaseme korruptsiooni ja k\u00f5rgtaseme korruptsiooni. Probleem on selles, et riigil on praegu raske aeg. Me siseneme s\u00f5ja raskeimasse talve. Suur osa meie energiavarustusest on h\u00e4vinud. Meie inimesed rindel on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4sinud ja kurnatud. Meie \u00fchiskond on t\u00f5siselt demoraliseerunud. Ja sellisel hetkel paljastub korruptsioon k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel, presidendi l\u00e4hikondlaste seas, kes on k\u00f5rgeim \u00fclemjuhataja ja Ukraina rahvusvaheline s\u00fcmbol. See on suur probleem.<\/p>\n
Kas Ukraina on riik, kus korrumpeerunud ametnikud satuvad vangi, selle asemel et lihtsalt oma v\u00f5imupositsioonilt lahkuda?<\/p>\n
Kas vahistamisi toimub, on suur k\u00fcsimus. Paljud s\u00fc\u00fcdistatavad on imekombel juba Ukrainast lahkunud. Me ei tea, kas \u00f5nnestub nad kinni pidada v\u00f5i mitte. Aga kui te k\u00fcsite, kas Ukrainas pannakse vangi korrumpeerunud ametnikke, siis vastus on jah \u2013 praktiliselt iga kuu. Kas on ka polkovnikuid (l\u00e4\u00e4ne m\u00f5istes kolonele \u2013 toim.) ja kindraleid, kellele on esitatud kahtlustus ja kes on eeluurimisvangistuses? Jah, ja just praegu. Vanglas on ka oligarhe.<\/p>\n
Nii et v\u00f5itleb Ukraina korruptsiooniga. Kuid probleem on selles, et sel suvel n\u00e4gime, kuidas presidendi kantselei \u00fcritas oluliselt piirata ja sisuliselt likvideerida s\u00f5ltumatuid korruptsioonivastaseid organeid, ning paar kuud hiljem n\u00e4eme tohutut skandaali, kus k\u00f5lavad samad nimed. Ja see pole skandaali l\u00f5pp, vaid need on alles esimesed sammud. Me ei tea, mis edasi saab, kelle nimed j\u00e4rgmisena v\u00e4lja ilmuvad.<\/p>\n
Armeed usaldab praegu enamik ukrainlasi. Aga sama ei saa \u00f6elda poliitikute ja ametnike kohta. Kas v\u00f5ib tekkida olukord, kus s\u00f5jav\u00e4gi haarab Ukrainas v\u00f5imu? <\/p>\n
Kahjuks jah. Me elame maailmas, kus k\u00f5ik on v\u00f5imalik. Kuid see, mida te kirjeldasite, oleks meie riigi jaoks negatiivne areng. Me tahaksime, et see ei teostu. Ja seet\u00f5ttu teeme k\u00f5ik endast oleneva, et Ukraina ei j\u00f5uaks sellisesse kriisi, kus s\u00f5jav\u00e4gi hakkaks sellise stsenaariumi peale m\u00f5tlema.<\/p>\n
Liigume edasi rindeolukorra juurde. Kuidas hindate olukorda Pokrovski ja M\u00f5rnohradi \u00fcmbruses Donbassis? Kas Ukraina peaks nende eest edasi v\u00f5itlema v\u00f5i peaks ta oma v\u00e4ed, mis on juba peaaegu \u00fcmber piiratud, v\u00e4lja viima? <\/p>\n
Ukraina ei viinud sealt oma v\u00e4gesid v\u00e4lja, vaid Ukraina aeti sealt v\u00e4lja. Kuidas see juhtus? Noh, kahjuks ei saa s\u00f5jas alati v\u00f5ita, m\u00f5nikord tuleb ka alla j\u00e4\u00e4da. Ukraina on juba mitu aastat pidanud Euroopa suurimat s\u00f5da p\u00e4rast Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu. S\u00f5da vaenlase vastu, kellel on arvuline, majanduslik ja s\u00f5jaline \u00fclekaal. On selge, et nendes tingimustes, partnerite, eriti suurriikide kaootilise ja eba\u00fchtlase toetuse korral, toimubki just see, et me taandume. Te k\u00fcsisite Pokrovski kohta. Jah, k\u00f5ik j\u00e4lgivad seal toimuvat. Kuid k\u00f5ige t\u00f5sisemad probleemid on praegu Zapori\u017e\u017eja ja Dnipropetrovski oblastis. Ja keegi ei r\u00e4\u00e4gi neist v\u00f5i r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga v\u00e4he. Samal ajal on kogu rindel umbes seitse sellist olukorda nagu praegu Pokrovskis. See t\u00e4hendab, et rindel on v\u00e4hemalt seitse l\u00f5iku, kus me kaotame territooriumi ja ei suuda seda peatada.<\/p>\n
Seega on praegu seitse Pokrovskit, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud rindejoon on stabiilne?<\/p>\n
On peamised r\u00fcnnakusuunad, mist\u00f5ttu koondab vaenlane oma j\u00f5ud ja vahendid nendesse. Nende koondamiseks tuleb nad kas koguda kuhugi tagalasse, mis t\u00e4hendab, et peab olema reserve v\u00f5i tuleb need teistest rindel\u00f5ikudest \u00e4ra tuua. Seega on rindel l\u00f5ike, kus venelased aktiivselt peale tungivad ja Ukraina kaitsev\u00e4gi aktiivselt kaitseb. Ja on l\u00f5ike, kus rindejoon aktiivselt ei liigu. See ei t\u00e4henda, et seal ei lendaks FPV-droonid ja muud mehitamata \u00f5hus\u00f5idukid, et seal ei t\u00f6\u00f6taks suurt\u00fckiv\u00e4gi, et ei toimuks kaugmineerimist ja et iga p\u00e4ev inimesi ei hukkuks. Kuid s\u00f5ja praeguses etapis ei ole need l\u00f5igud peamised lahingusuunad. N\u00e4iteks oli mitu aastat tagasi Hersoni suund \u00fcks aktiivsemaid. Ukraina \u00fcritas Dneprit \u00fcletada ja Kr\u00f5nkis kanda kinnitada. \u00dchel hetkel toimusid seal kogu rinde k\u00f5ige aktiivsemad lahingud. N\u00fc\u00fcd on olukord seal aktiivse s\u00f5jategevuse m\u00f5ttes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rahunenud. Siiski sureb Hersonis endas iga p\u00e4ev tsiviilisikuid ja s\u00f5jav\u00e4gi t\u00f5rjub j\u00e4tkuvalt Vene v\u00e4gede katseid meie positsioonidest l\u00e4bi tungida.<\/p>\n
Te mainisite katset \u00fcletada Kr\u00f5nkis Dnepri j\u00f5gi. Eelmisel aastal n\u00e4gime Ukraina relvaj\u00f5udude operatsiooni Kurski oblastis. Tol ajal \u00f6eldi, et \u00fcks selle eesm\u00e4rke oli sundida venelasi oma v\u00e4gesid teistest rindeosadest Kurski oblastisse \u00fcle tooma. Kuid Donetski ja Zapori\u017e\u017eja suunal olevad s\u00f5durid, kellega ma Ukraina relvaj\u00f5udude Kurski operatsiooni ajal r\u00e4\u00e4kisin, \u00fctlesid, et venelased ei v\u00e4hendanud oma aktiivsust, hoolimata vajadusest viia Kurskisse t\u00e4iendavaid reserve. Miks siis see operatsioon Kurski oblastis \u00fcldse vajalik oli?<\/p>\n
Ma ei hindaks seda operatsiooni selle s\u00f5ja kontekstis ei positiivselt ega negatiivselt. Kuid kaitsepositsioonil istudes ei v\u00f5ida te kunagi s\u00f5da. Kaitsepositsioonil saab ainult kaotada. Strateegiline initsiatiiv kuulub n\u00fc\u00fcd vaenlasele ja kui nad seda hoiavad, leiavad nad l\u00f5puks teie kaitses n\u00f5rga koha, murravad sellest l\u00e4bi ja rinne laguneb jne. Umbkaitse v\u00f5idule ei vii. See viib l\u00fc\u00fcasaamiseni. Seet\u00f5ttu on aeg-ajalt vaja proovida haarata strateegiline initsiatiiv.<\/p>\n
Kurski oblasti operatsioon oli just selline katse. Meil \u200b\u200b\u00f5nnestus rahvusvaheline t\u00e4helepanu, sealhulgas meedia t\u00e4helepanu, aga ka venelaste enda t\u00e4helepanu suunata kuueks kuuks sellele, mis toimub vahetult nende territooriumil. Kas meil \u00f5nnestus teistest piirkondadest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt Vene v\u00e4gesid \u00e4ra t\u00f5mmata? Jah, \u00f5nnestus k\u00fcll. Kas see oli meie jaoks varustuse ja inimj\u00f5u osas prioriteet? Jah. V\u00f5ib-olla oleksime pidanud sealt varem lahkuma. V\u00f5ib-olla. Aga kui meie v\u00e4ed olid Venemaa territooriumil, sundis see venelasi sinna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ressursse koondama ja takistas neil seet\u00f5ttu teistes kohtades kaugemale l\u00e4bi murdmast, kui neil toona \u00f5nnestus. Kurski operatsioonil oli muidugi palju positiivseid ja negatiivseid k\u00fclgi, aga maailm ei olegi mustvalge. Aga pelgalt kaitsepositsioonil istumine ei saavuta midagi. Kaitse v\u00f5ib olla periood j\u00f5udude kogumiseks pealetungiks, aga kaitse ei saa olla s\u00f5jastrateegia.<\/p>\n
Ukraina on juba pikka aega kaitses olnud. Kuid reserve ei koguta mitte pealetungiks, vaid neid saadetakse kiirkorras rindele, sest mehi lihtsalt ei j\u00e4tku. <\/p>\n
V\u00f5ib-olla pole k\u00fcsimus meeste arvus, vaid nende jaotuses ja kasutamises. On olemas h\u00fcpotees, et Ukraina, mis mobiliseerib praegu umbes 30 000 meest kuus \u2013 v\u00e4hemalt nii meedia teatab \u2013, peaks mobiliseerima palju v\u00e4hem, umbes 15 000. Sest kvantiteet ei t\u00e4henda kvaliteeti. Mobilisatsiooni eesm\u00e4rk on t\u00e4iendada lahinguv\u00e4ljal olevaid \u00fcksusi. Ja neist 30 000-st, keda me mobiliseerime, ei j\u00f5ua m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne arv lahinguv\u00e4ljale tervislikel v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel. V\u00f5i lahkuvad nad oma \u00fcksustest m\u00f5ne n\u00e4dala v\u00f5i kuu p\u00e4rast ilma loata, deserteeruvad v\u00f5i vabastatakse seaduslikult.<\/p>\n
Kuid samal ajal kulutab riik tohutuid ressursse nende leidmisele, mobilisatsioonis\u00fcsteemist l\u00e4bi juhtimisele, v\u00e4lja\u00f5ppekeskustesse saatmisele, palga maksmisele, riietumisele, s\u00f5jav\u00e4eosades hoidmisele ja nii edasi. Seega pole siin k\u00fcsimus mobiliseeritud personali kvantiteedis, vaid efektiivsuses ja kvaliteedis.<\/p>\n
Teine suur probleem on personali jaotamise efektiivsus. Ma ei tea, miks me j\u00e4tkame uute brigaadide moodustamist, aga ka otse alluvate \u00fcksuste loomist praegu loodava armeekorpuse koosseisus. Samal ajal \u00fctlevad k\u00f5ik brigaadi\u00fclemad, k\u00f5ik operatiiv-taktikalised \u00fclemad, et parem oleks saata need inimesed olemasolevatesse \u00fcksustesse ja siis rinne ei variseks kokku. Sellised otsused on loogikavastased.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5jandusekspert Tarass T\u0161mut ja teda intervjueerinud ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
Oleksandr S\u00f5rsk\u00f5i asumisega \u00fclemjuhataja kohale algas brigaadide lammutamise praktika. See h\u00f5lmab suurt\u00fcki\u00fcksuse, jalav\u00e4epataljoni v\u00f5i miinipildujakompanii eemaldamist brigaadist, mis v\u00f5itleb kindlas rindesektoris, ja nende \u00fcleviimist teise rindeossa, kus nad v\u00f5itlevad teiste brigaadide alluvuses. Miks seda tehakse ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, kui t\u00f5hus see praktika on? <\/p>\n
Kahjuks j\u00e4tkub s\u00f5japidamine liidetud \u00fcksustega. Alates praktiliselt 2022. aastast hakkasime \u00fchest brigaadist v\u00e4lja rebima kompaniisid, patareisid, pataljone ja neid l\u00fcnkade t\u00e4itmiseks \u00fcle viima. Kas see on hea asi? Ilmselgelt mitte. Brigaadil on parem v\u00f5idelda omaenda v\u00e4gede koosseisuga, see t\u00e4hendab, kui pataljon allub oma brigaadile. See juhtus seet\u00f5ttu, et tuli kustutada tulekahjusid. Algselt v\u00f5eti brigaade reservist, mis moodustati 2022. aasta veebruaris-m\u00e4rtsis. See t\u00e4hendab, et kogu brigaad pole veel lahinguvalmis, kuid n\u00e4iteks esimene ja teine \u200b\u200bpataljon on juba t\u00e4ielikult komplekteeritud. Seega v\u00f5eti need ja paisati kohe lahingusse. Ja samamoodi ka j\u00e4rgmised, ja j\u00e4rgmised…<\/p>\n
Seega algas see juba (Ukraina v\u00e4gede eelmise \u00fclemjuhataja \u2013 toim.) Valeri Zalu\u017en\u00f5i ajal? Mina m\u00e4rkasin seda alles p\u00e4rast S\u00f5rsk\u00f5i saabumist.<\/p>\n
Ei, see algas 2022. aasta m\u00e4rtsis, sest tulekahjud vajasid kustutamist. Aga see oli esimene etapp. Teine etapp algas Kiievi lahingu l\u00f5pus. Seej\u00e4rel hakati kasutama territoriaalkaitse brigaade, et nendega tugevdada maav\u00e4gede ja r\u00fcnde-dessantv\u00e4gede brigaade. N\u00e4iteks v\u00f5eti Lvivi oblastist kaks pataljoni ja saadeti need n\u00e4iteks Sum\u00f5 oblastisse. Kas see oli \u00f5igustatud? \u00dchelt poolt on ebaratsionaalne hoida Kesk- ja L\u00e4\u00e4ne-Ukrainas 50 000 meest relvade ja varustusega, kui rinne laguneb. Nad peaksid olema seal, kus neid vajatakse. Teisest k\u00fcljest ei kasutanud me neid t\u00e4ie\u00f5iguslike \u00fcksustena, vaid jagasime nad teiste brigaadide vahel laiali. M\u00f5nikord n\u00e4iteks, isegi brigaadi sees, ei paigutatud neid rindele t\u00e4ie\u00f5igusliku pataljonina, vaid jagati v\u00e4ikesteks r\u00fchmadeks, mis jaotati nende pataljonide vahel laiali. Ja see on halb tava.<\/p>\n
Nii et see tava on siis kandunud k\u00f5rgemalt juhtimistasandilt \u00fcle ka brigaadide ja v\u00e4iksemate \u00fcksuste tasemele?<\/p>\n
T\u00e4pselt. \u00dchele pataljonile liideti kompanii, teisele kaks r\u00fchma ja kolmandale pataljonile veel \u00fcks r\u00fchm. Teisis\u00f5nu, need liidetud \u00fcksused v\u00f5itlesid harva pataljonidena. Ja jah, see on kohutav praktika, aga on olemas reaalsus, p\u00e4ris maailm, ja see n\u00f5uab lahendusi siin ja praegu.<\/p>\n
Kas oleks v\u00f5imalik selline praktika l\u00f5petada? <\/p>\n
On \u2013 tuleb l\u00f5petada uute v\u00e4eosade loomine. \u00dcks kindral, kes on vanemast p\u00f5lvkonnast, kuigi ise veel \u00fcsna noor, \u00fctles mulle midagi v\u00e4ga tabavat: “20-30 brigaadi likvideerimine praegu v\u00f5imaldaks Ukrainal veel kaks v\u00f5i kolm aastat v\u00f5idelda.”<\/p>\n
Hiljuti ilmus uudis mitte ainult uue v\u00e4eosa, vaid terve eraldi relvaj\u00f5udude haru \u2013 r\u00fcndev\u00e4gede \u2013 loomisest. Milleks neid vaja on? Kas nad on S\u00f5rsk\u00f5i isiklik kaardiv\u00e4gi, mida kasutatakse uute tulekahjude kustutamiseks? <\/p>\n
R\u00fcnde\u00fcksused t\u00e4idavad sisuliselt tulet\u00f5rjebrigaadide rolli, peatades l\u00e4bimurdeid rindel. Ja nad on selles \u00fcsna edukad. Teine k\u00fcsimus on, kui palju ressursse nad vajavad, st mehi ja varustust, ning millised on nende kaotused. Ma ei tea, miks luuakse veel \u00fcks relvaj\u00f5udude haru. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et iga kolonel tahab saada kindraliks ja kuna kindralite ametikohti pole nii palju, tuleb neid juurde luua.<\/p>\n
Samal ajal ei saa me \u00f6elda, et olemasolevad r\u00fcnde-dessantv\u00e4ed on ebaefektiivsed, sest suuresti need hoiavadki rinnet. V\u00f5rdleme neid n\u00e4iteks Ukraina Julgeolekuteenistuse \u00fcksusega Alfa, milles on mitu tuhat v\u00f5itlejat ja mis just oma v\u00e4iksuse t\u00f5ttu suudab v\u00e4rvata parimaid ja seega saavutada paremaid tulemusi. R\u00fcnde-dessantv\u00e4ed on seevastu suur, massiarmee, kuhu kuulub k\u00fcmneid tuhandeid mehi. Aga iga r\u00fcnde-dessantbrigaad on parem kui enamik teisi kaitsev\u00e4e brigaade. Kuid samal ajal tahame luua veel \u00fche relvaj\u00f5udude haru.<\/p>\n
Olgu, uusi brigaade ja relvaj\u00f5udude harusid pole vaja. Aga miks luua armeekorpusi? Olid operatiiv-strateegilised v\u00e4egrupid L\u00f5una, Ida ja P\u00f5hi. Miks meil n\u00fc\u00fcd korpusi vaja on? <\/p>\n
Sest seni oli meil ajutine, mitte p\u00fcsiv juhtimiss\u00fcsteem. Selle alaliseks komponendiks olid brigaadid. Brigaadid olid osa taktikalistest gruppidest, mis moodustati ajutiselt mingitest isikutest. Taktikalised grupid \u00fchendati operatiiv-taktikalisteks gruppideks, mida juhtisid j\u00e4llegi ajutiselt ametisse nimetatud isikud. Ja operatiiv-taktikalisi gruppe juhtisid samamoodi ajutised operatiiv-strateegilised grupid. Seega on \u00fclesanne liikuda ajutistelt s\u00f5jav\u00e4elistelt juhtimisorganitelt p\u00fcsivatele. See t\u00e4hendab, et siin on korpus koos v\u00e4gedega, korpuse\u00fclema, tema aset\u00e4itjate, konkreetsete sektorite eest vastutavate \u00fclemate, kus on relvastus ja t\u00e4ielik \u00fcksuste v\u00f5i nende formatsioonide koosseis.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iks korpus asendada \u00fchte taktikalist gruppi v\u00f5i poolt operatiiv-taktikalisest grupist, olenevalt korpuse suurusest. Aga tegelikkuses n\u00e4eme, et seda ei juhtunud ega saanudki juhtuda, kuna \u00fche korpuse juhtkond koosneb umbes 300 k\u00f5rgemast ohvitserist. Meil \u200b\u200bon moodustamisel umbes 20 korpust ja meil lihtsalt pole nii palju piisavalt v\u00e4lja\u00f5petatud inimesi. Ja see toob kaasa suuri probleeme. N\u00e4iteks \u00fclendatakse inimene, kes oli varem pataljoni\u00fclem, korpuse\u00fclema aset\u00e4itjaks. Sest teisi lihtsalt pole. Seet\u00f5ttu on n\u00e4iteks relvaj\u00f5udude teatud v\u00e4eliigi \u00fclem major, samas kui varem oli ta kapten. Meie brigaadi\u00fclem v\u00f5ib olla nooremleitnant. \u00dches brigaadis oli brigaadi\u00fclem aasta tagasi kompanii\u00fclem. Selline liikumine karj\u00e4\u00e4riredelil on liiga kiire isegi k\u00f5ige s\u00e4ravamate inimeste jaoks. Ja see on halb.<\/p>\n
Seega on probleem ohvitseride nappuses?<\/p>\n
Mitte ainult. Iga korpus vajab k\u00fcmmekonda niinimetatud otsealluvat \u00fcksust, mida lihtsalt pole olemas. Neid praegu moodustatakse, aga nende jaoks pole raha, personali, varustust ega muid ressursse. Seega on nende lahinguvalmidus minimaalne. Ja seejuures korpus ei v\u00f5itle. See ei kasuta oma v\u00e4gede koosseisu, sest me ei saa rinnet peatada ja k\u00f5iki jaotada nii, et iga korpus haldaks oma koosseisu. Niipea kui \u00fcks brigaad taandub ja asendatakse teisega, toimub rindel vaenlase l\u00e4bimurre. Oleme seda n\u00e4inud k\u00fcmneid kordi erinevatel rindel: niipea kui \u00fcks brigaad taandub ja asendatakse teisega, hakkab rinne lagunema. Selle tulemusena peame \u00fchelt poolt likvideerima taktikalised r\u00fchmad ja operatiiv-taktikalised grupid, sest need on lihtsalt ebaefektiivsed, ja nende asemele peame looma p\u00fcsivad juhtimisorganid. Teisest k\u00fcljest pole selleks mingit v\u00f5imalust.<\/p>\n
Te mainisite majorit, kes juhtis tervet relvaj\u00f5udude haru. Selliseid majoreid on ainult \u00fcks \u2013 Robert “Magyar” Brovdi, drooniv\u00e4gede \u00fclem. Aga miks \u00fcldse luua selline relvaj\u00f5udude haru nagu mehitamata s\u00fcsteemide v\u00e4ed, kui igal brigaadil on droonid?<\/p>\n
K\u00fcsimus, miks drooniv\u00e4ed loodi, peaks olema suunatud neile, kes otsuse tegid. Idee oli luua droonide \u00f6kos\u00fcsteem, see t\u00e4hendab nende standardite, v\u00e4lja\u00f5ppe, hanke ja rindel kasutamise tsentraliseerimist ja \u00fchtlustamist.<\/p>\n
Ma m\u00f5tlen, et droone on erinevat t\u00fc\u00fcpi \u2013 \u00f5hus, maal ja merel kasutatavad droonid. Ja see k\u00f5ik on paigutatud \u00fchte relvaj\u00f5udude harusse? <\/p>\n
Nii see v\u00e4lja kukkus. Aga \u00fcldiselt on drooniv\u00e4e vastutusalaks kaugl\u00f6\u00f6gid, see t\u00e4hendab l\u00f6\u00f6gid s\u00fcgavale Venemaa tagalasse. Kuid nemad pole ainsad, kes sellega seotud on \u2013 on ka luure peadirektoraat, Ukraina julgeolekuteenistus, piirivalve ja erioperatsioonide v\u00e4ejuhatus. Nad k\u00f5ik on seotud ka s\u00fcvar\u00fcnnakutega. Seega on peaaegu k\u00f5ik seotud s\u00fcvar\u00fcnnakutega. (naerab) Meil \u200b\u200bon eraldi pataljonid, polgud (r\u00fcgemendid \u2013 toim.) ja isegi brigaadid, mis tegutsevad taktikalisel tasandil, kasutatades n\u00e4iteks FPV-droone ja droon-pommitajaid. Drooniv\u00e4gedes on \u00fcksused, mis tegutsevad l\u00fchikestel vahemaadel, kuni 150\u2013300 kilomeetri kaugusel.<\/p>\n
Kas Drooniliin t\u00f6\u00f6tab? (Drooniliin on Ukraina presidendi projekt, mis h\u00f5lmab ainult droonidega v\u00f5itlevaid \u00fcksusi. Eesm\u00e4rk on luua 10\u201315 kilomeetri s\u00fcgavune surmatsoon, kus vaenlane ei saaks ilma kaotusteta liikuda. See tegutseb drooniv\u00e4gede koosseisus. \u2013 A.A.)<\/p>\n
Ma arvan, et mitte. Kuigi arvud ja esitlused on v\u00e4ga muljetavaldavad, oleme tegelikkuses rindejoone brigaadidest palju h\u00e4id meeskondi ja h\u00e4id piloote teise e\u0161eloni brigaadidesse, just selle Drooniliini \u00fcksustesse, \u00e4ra t\u00f5mmanud. Ja nad n\u00e4itavad seal h\u00e4id tulemusi. Aga rinde eest vastutab brigaad, mis rinnet hoiab. Ja kui see brigaad eba\u00f5nnestub, siis vastavalt variseb rinne kokku. Ja miks see konkreetne brigaad eba\u00f5nnestus? Sest n\u00e4iteks ei saa ta riigilt otseostudeks miljardeid grivnaid ja tal ei ole piiramatuid \u00f5igusi teistest brigaadidest v\u00f5itlejaid enda juurde tuua. Ja tal ei ole samu \u00f5igusi nagu eliitbrigaadidel. Ja me n\u00e4eme selle k\u00f5ige tulemusi kaardil ja lahinguv\u00e4ljal. Me ei liigu edasi, vaid mingil p\u00f5hjusel taandume. See t\u00e4hendab, et me teeme midagi valesti. Kuigi esitlustes olevad numbrid n\u00e4evad v\u00e4ga kenad v\u00e4lja.<\/p>\n
Veel \u00fcks k\u00fcsimus s\u00fcvar\u00fcnnakute kohta. Kas Ukraina saab iseseisvalt, ilma l\u00e4\u00e4ne partnerite abita, r\u00fcnnata sihtm\u00e4rke s\u00fcgaval vaenlase tagalas? <\/p>\n
Ukraina saab r\u00fcnnata ja r\u00fcndabki. Kuid partnerite abiga oleks see kindlasti t\u00f5husam. Me saame minna Google Mapsi ja vaadata, kus asub naftat\u00f6\u00f6tlemistehas, kuid me ei tea seda tehast katvate \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide praegust asukohta. T\u00e4nu partneritelt saadud teabele teame, kus need asuvad, ja saame vastavalt sellele planeerida oma marsruuti, et v\u00e4ltida piirkondi, kus Venemaa \u00f5hut\u00f5rje on aktiivne.<\/p>\n
Samuti on oluline meeles pidada, et meie peamised relvad p\u00f5hinevad Ameerika ja Euroopa tootjate komponentidel. Me ei r\u00e4\u00e4gi Hiinast, sest see on k\u00f5igile avatud turg. Ja me ei saa neid komponente USA v\u00f5i Euroopa ettev\u00f5tetelt osta ilma nende riikide loata. Ilma nende komponentideta meie r\u00fcnnakud j\u00e4tkuvad; need muutuvad isegi odavamaks, kuid samal ajal langeb nende kvaliteet.<\/p>\n
Kui t\u00f5husad on Ukraina r\u00fcnnakud Venemaa infrastruktuurile, eelk\u00f5ige naftat\u00f6\u00f6tlemistehastele? Majandusteadlaste s\u00f5nul on Venemaa naftat\u00f6\u00f6tlemisv\u00f5imsus viimastel kuudel v\u00e4henenud vaid kolme protsendi v\u00f5rra. <\/p>\n
See on \u00fcks neist strateegilistest momentidest, kus Ukraina saab venelastele midagi vastu panna. Ja me saame seda teha partneritega, aga ka ilma nendeta. Sel viisil viime s\u00f5ja Venemaa territooriumile. Jah, kolm protsenti v\u00f5ib k\u00f5lada v\u00e4hesena, aga kolmest protsendist v\u00f5ib saada kuus, \u00fcheksa v\u00f5i kaksk\u00fcmmend protsenti. Ja mingil hetkel v\u00f5ib toimuda kollaps. Aga selleks, et j\u00f5uda kolmelt protsendilt kuuele, tuleb selle kallal pidevalt t\u00f6\u00f6tada. Peab oma vahendeid ja taktikat t\u00e4iustama, kogemusi omandama ja j\u00e4tkama. Sest kui peatute kolme protsendi juures, siis kuus protsenti lihtsalt ei juhtu.<\/p>\n
Paljud tavainimesed \u00fctlevad sageli, et Venemaa territooriumile s\u00fcvar\u00fcnnakute tegemise asemel peaks riigi s\u00f5jaline ja tsiviiljuhtkond keskenduma Ukraina \u00f5hukaitse tugevdamisele. Kas on v\u00f5imalik luua \u00f5hukaitses\u00fcsteem, mida Shahedi droonid ei suuda l\u00e4bistada? <\/p>\n
Kaitsemeetmeid on alati raskem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada kui r\u00fcndevahendeid. T\u00e4nap\u00e4eval on r\u00fcndedrooni loomine suhteliselt kiire, odav ja lihtne. Sellise drooni t\u00f5rjumise vahendi loomine on aga palju keerulisem. Seet\u00f5ttu on meil m\u00f5istlikum investeerida pigem r\u00fcndev\u00f5imetesse kui kaitsev\u00f5imetesse. Ukraina on tohutu suur riik, kus on palju linnu ja rajatisi, mida tuleb kaitsta. Lihtsam oleks saavutada selles valdkonnas venelastega v\u00f5rdsus ja seej\u00e4rel n\u00e4iteks kokku leppida, et selliseid relvi \u00fcksteise vastu ei kasutata. Ukraina tugineb \u00f5hukaitses juba niigi suuresti oma l\u00e4\u00e4ne partneritele. Siiski ei suuda \u00fckski riik vastu seista Venemaa poolt v\u00e4lja lastud r\u00fcnderelvade arvule. Vaadake, kui palju KAB-e (juhitavaid \u00f5hupomme \u2013 A.A.) ja Shahede ta iga kuu v\u00e4lja laseb.<\/p>\n
Kuidas saab KAB-e t\u00f5rjuda?<\/p>\n
Me peame nende kandjad (KAB-e lastakse v\u00e4lja s\u00f5jalennukitelt \u2013 toim.) alla tulistama.<\/p>\n
Ja miks seda ei juhtu? Ukrainal on ju h\u00e4vitajad F-16. <\/p>\n
Me ei lase neid alla, sest me ei suuda. Meie lennukid on 1980. aastatest, samas kui Vene omad on toodetud 2025. aastal. Sellep\u00e4rast me ei suudagi neid alla tulistada. Selleks oleks tulnud Ukrainale anda kaugmaarelvi 2022. aastal, kui me neid palusime, n\u00e4iteks ATACMS-rakette, mis v\u00f5iksid h\u00e4vitada lennukeid ja helikoptereid otse meie k\u00e4eulatuses asuvatel lennuv\u00e4ljadel.<\/p>\n
Niipea kui me need saime, h\u00e4vitasime paark\u00fcmmend Vene helikopterit Melitopolis ja Luhanskis s\u00f5na otseses m\u00f5ttes paari r\u00fcnnakuga, \u00fcle\u00f6\u00f6. Aga see k\u00f5ik on liiga hilja. K\u00f5ik, mida me oma partneritelt saame, ei ole \u00f5igeaegselt kohale toimetatud, vaid pigem hilinemisega. Me saame endiselt tanke, Patriote (\u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme \u2013 toim.), suurt\u00fckke, tiibrakette \u2013 l\u00fchidalt, k\u00f5ike \u2013, aga alles aasta v\u00f5i kahe p\u00e4rast. Kui me oleksime selle k\u00f5ik \u00f5igel ajal k\u00e4tte saanud, oleks see s\u00f5da ehk juba l\u00f5ppenud.<\/p>\n
Kui kriitiline on praegu olukord mobilisatsiooniga ja kuidas seda probleemi lahendada? <\/p>\n
Esiteks peame aru saama, mis on mobilisatsiooniga valesti. Peame l\u00e4bi viima korraliku uuringu, anal\u00fc\u00fcsides seda protsessi samm-sammult. J\u00e4rgmiseks peame m\u00f5istma, mida saab parandada l\u00fchiajaliselt, mida keskpikas perspektiivis ja mis on t\u00e4iesti parandamatu ning sellega leppima. Peame m\u00f5istma, mis on meie kokkuvarisemise punkt \u2013 see t\u00e4hendab, kui kaua me veel suudame sellise tempoga v\u00f5idelda. Seda punkti tuleb k\u00f5igi v\u00f5imalike vahenditega kaugemale l\u00fckata, et vaenlane j\u00f5uaks selleni kiiremini kui meie.<\/p>\n
Need on v\u00e4ga head k\u00fcsimused. Kas oskate neile vastata?<\/p>\n
See n\u00f5uab uurimist\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kas teie saate seda teha? Kas keegi on teie poole p\u00f6\u00f6rdunud?<\/p>\n
Jah, kaitseministeerium. Paljud v\u00f5imul olevad inimesed m\u00f5istavad olukorra kriitilisust ja teevad k\u00f5ik v\u00f5imaliku ja v\u00f5imatu, et seda muuta. Kahjuks ei kehti see k\u00f5igi v\u00f5imulolijate kohta. Ja see ei puuduta konkreetseid inimesi \u2013 probleemide ulatus on lihtsalt liiga suur, et paar konkreetset inimest sellega hakkama saaks. Seega k\u00f5ik, mida me teha saame, on vett uppuvast laevast, ehkki aeglaselt uppuvast, v\u00e4lja k\u00fchveldada.<\/p>\n
Aga kas seda laeva p\u00e4\u00e4sta on v\u00f5imalik? <\/p>\n
Kindlasti saab seda p\u00e4\u00e4sta. Sest me oleme siin ja t\u00f6\u00f6tame selle nimel iga p\u00e4ev. Seda laeva saab mitte ainult p\u00e4\u00e4sta, vaid ka \u00fcles t\u00f5sta ja \u00f5igele kursile seada. Me pole veel \u00fcletanud punkti, kust tagasip\u00f6\u00f6rdumine pole v\u00f5imalik.<\/p>\n
Mida arvate kaitseministeeriumi praegusest juhist ja endisest peaministrist Den\u00f5ss \u0160m\u00f5halist?<\/p>\n
See on v\u00e4ga tugev ametisse nimetamine. See annab meile v\u00f5imaluse veel veidi kauem vastu pidada.<\/p>\n
Seega ta on parem kui tema eelk\u00e4ijad? <\/p>\n
See on ilmselge. See mees oli peaminister ja teab, kuidas riigiaparaat t\u00f6\u00f6tab, mis asi on eelarve koostamine. Ta on riigiteenistuja selle s\u00f5na parimas t\u00e4henduses. See on keegi, kes suudab muuta kaitseministeeriumi institutsiooniks, mis on just see, mida me vajasime.<\/p>\n
Ja millega tegeles Ukraina kaitseministeerium enne h\u00e4rra \u0160m\u00f5hali ametisse nimetamist?<\/p>\n
Rahvusvaheliste suhetega, otsustades h\u00e4rra Umerovi v\u00e4lisvisiitide p\u00f5hjal (Rustem Umerov oli Ukraina kaitseminister aastatel 2023\u20132025 \u2013 A.A.).<\/p>\n
Olgu, \u0160m\u00f5hal on parem kaitseminister kui Umerov. Aga kes teie arvates on parem \u00fclemjuhataja, Zalu\u017en\u00f5i v\u00f5i S\u00f5rsk\u00f5i?<\/p>\n
Neid ei saa nii v\u00f5rrelda. Nad on erinevad inimesed erinevates oludes ja s\u00f5ja eri perioodidel. Inimesed, kellel on erinevad volitused, erinevad v\u00f5imed ja erinevad juhtimisstiilid. M\u00f5lemal neil on palju plusse, aga ka miinuseid.<\/p>\n
Mis on S\u00f5rsk\u00f5i plussid?<\/p>\n
Ta on \u00fcks geniaalsemaid Ukraina kindraleid ja see on fakt.<\/p>\n
Miks siis Ukraina kaotab? <\/p>\n
Aga me pole ju kaotanud. Me oleksime v\u00f5inud kaotada. Me ei tea, mis oleks juhtunud, kui teda poleks olnud. V\u00f5ib-olla oleksime siis juba kaotanud.<\/p>\n
Ja milline v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha Ukraina v\u00f5it 2025. aasta s\u00fcgise seisuga? Mida t\u00e4pselt peaksime Ukrainale soovima, kui \u00fctleme, et soovime tema v\u00f5itu?<\/p>\n
Venemaa kui Euroopa ohustaja kadumist. Valikud ulatuvad siin tema lagunemisest mitmeks eraldi \u00fcksuseks kuni nii paljude siseprobleemide tekkimiseni, et riik unustab aastak\u00fcmneteks katsed destabiliseerida \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma, Ukrainat ja teisi naaberriike ning takerdub lihtsalt omaenda probleemidesse. Nii nagu N\u00f5ukogude Liit kadus.<\/p>\n
Aga praegu on vastupidi. Venemaa ei pruugi \u00f5itseda, aga ta saab hakkama, v\u00f5itleb, Vene v\u00e4ed liiguvad edasi ja Putinile see meeldib. <\/p>\n
Siis peaksime ootama suurt s\u00f5da Euroopas.<\/p>\n
Kas seda saab \u00e4ra hoida? <\/p>\n
Jah, kui me selleks valmistume ja v\u00f5imaldame Ukrainal oma s\u00f5ja v\u00f5ita. Sest Ukraina ja Venemaa \u00fchendatud relvaj\u00f5ud j\u00f5uavad kindlasti La Manche’ini.<\/p>\n
Ja milleks meie Balti riikides peaksime valmistuma?<\/p>\n
Teil on oma kontekst ja oma territoorium. Kahjuks pole see nii suur kui Ukrainal, seega pole taganemisruumi. On selge, et v\u00e4ikeriik ei suuda Venemaale vastu seista. Kuid sissetungi hinda saab t\u00f5sta nii palju, et see muutub l\u00f5puks r\u00fcndajale vastuv\u00f5etamatuks. See on elluj\u00e4\u00e4misreegel: \u00e4ra ole k\u00f5ige lihtsam ohver; lase kellelgi teisel olla kergem ohver kui sina.<\/p>\n
Teine punkt on vastu pidada nii kaua kui v\u00f5imalik, lootes, et ehk sekkuvad NATO riigid. Seet\u00f5ttu tehke k\u00f5ik endast olenev, et s\u00f5da v\u00e4ltida. Aidake Ukrainat. Samal ajal kui Ukraina on s\u00f5jas, ei ole seda teised riigid. Me hoiame Venemaad tagasi, takistades tal kaugemale minna. Vene armee on n\u00fc\u00fcd tugevam kui \u00fckski Euroopa armee. Venelaste kogemused kaaluvad \u00fcles \u00fcksk\u00f5ik millise riigi k\u00f5rgtehnoloogilise relvastuse.<\/p>\n
Seega, kas NATO on pabertiiger? <\/p>\n
Praegu k\u00fcll. Te oleksite v\u00e4ga \u00fcllatunud, kui n\u00e4eksite kohtumise tulemust \u00fcksk\u00f5ik millise Vene pataljoni, mis praegu otseselt lahingus osaleb, ja \u00fcksk\u00f5ik millise NATO brigaadi vahel. (brigaad on s\u00f5durite arvu poolest pataljonist viis kuni k\u00fcmme korda suurem \u00fcksus – toim.)<\/p>\n
See ei k\u00f5la pehmelt \u00f6eldes eriti optimistlikult… <\/p>\n
On \u00fclioluline m\u00f5ista ja endale tunnistada, et maailm v\u00f5ib olla ka teistsugune kui ta praegu on. Enne t\u00e4iemahulist sissetungi keeldus Ukraina uskumast, et selline asi on v\u00f5imalik. R\u00e4\u00e4kisin paljude erinevate inimestega \u2013 ministrite, nende aset\u00e4itjate, parlamendiliikmetega \u2013 ja keegi ei uskunud tegelikult, et suur s\u00f5da on v\u00f5imalik. Mitte sellep\u00e4rast, et president v\u00f5i keegi teine \u200b\u200bseda \u00fctles, vaid sellep\u00e4rast, et nad lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Kui te pole seda kogenud, tundub see teile v\u00f5imatu, sest see on nii hirmutav, et te ei taha sellele m\u00f5elda. Ja see viiski selle s\u00f5jani. Ja n\u00fc\u00fcd ei taha Ukraina m\u00f5elda selle s\u00f5ja kaotamise v\u00f5imalusele, sest see on hirmutav. L\u00f5ppude l\u00f5puks oleme me nii palju aastaid vastu pidanud, nii palju territooriumi s\u00e4ilitanud, nii palju inimesi kaotanud ja nii palju vaenlasi tapnud, oleme nii palju saavutanud, et k\u00f5ige kaotamine on hirmutav. Ja me ei taha seda uskuda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tulin Kiievisse rindelt, et r\u00e4\u00e4kida teiega s\u00f5jast ja armeest, kuid siin avastasin, et Ukraina peamine teema on praegu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47534,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,23788,19,25,107,23787,23,24,22,20,1935,1933,1929,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-47533","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-nato-valmisolek","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-soda-ukrainas","25":"tag-tarass-tsmut","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-agressioonisoda","31":"tag-vene-oht","32":"tag-vene-ukraina-soda","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115587487094637076","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47533"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47533\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}