Eesti \u00f5petajad ja koolijuhid on oma t\u00f6\u00f6le j\u00e4tkuvalt p\u00fchendunud, kuid rahvusvahelise \u00f5petamis- ja \u00f5ppimisuuringu TALIS tulemused n\u00e4itavad kasvavat stressi, pidevatest muutustest tingitud v\u00e4simust ning s\u00fcvenevat tunnet, et nende t\u00f6\u00f6d ei v\u00e4\u00e4rtustata.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal tutvustati TALIS 2024<\/a> Eesti uuringu tulemusi, mille koostasid Tartu \u00dclikooli ja Tallinna \u00dclikooli haridusteadlased professor \u00c4li Leijeni juhtimisel. Raportis r\u00f5hutatakse, et kui \u00f5petajaameti j\u00e4tkusuutlikkusest ei r\u00e4\u00e4gita ausalt ja s\u00fcsteemsed otsused venivad, seisab Eesti haridus ees t\u00f5siste v\u00e4ljakutsetega.<\/p>\n Uuringu tulemused n\u00e4itavad, et Eesti \u00f5petajate professionaalne ettevalmistus on rahvusvaheliselt k\u00f5rgel tasemel. Tartu \u00dclikooli haridusteaduste instituudi alushariduse kaasprofessor Merle Taimalu r\u00f5hutab, et 91 protsenti viimase viie aasta jooksul \u00f5petajakoolituse l\u00f5petanud \u00f5petajatest hindab oma esmase ettevalmistuse kvaliteetseks. “See on k\u00f5rgem tulemus kui enamikus v\u00f5rdlusriikides,” \u00fctles Taimalu.<\/p>\n Samas tunneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa \u00f5petajatest, et nad ei ole piisavalt valmis t\u00f6\u00f6tama mitmekultuurilistes ja -keelsetes klassides v\u00f5i hariduslike erivajadustega \u00f5pilastega. V\u00f5rreldes 2018. aastaga on v\u00e4henenud nende \u00f5petajate osakaal, kes tunnevad end h\u00e4sti ettevalmistatuna oma \u00f5petatavate ainete sisu osas.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli alg\u00f5petuse professor Krista Uibu r\u00e4\u00e4kis, et Eesti \u00f5petajad kasutavad k\u00fcll t\u00f5husaid klassijuhtimispraktikaid, kuid vajaksid rohkem tuge s\u00fcgavama m\u00f5tlemise ja kriitilise anal\u00fc\u00fcsi oskusi arendavate meetodite rakendamisel. “Kognitiivse aktiveerimise tegevuste kasutamine on Eesti \u00f5petajatel madalam kui Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni keskmine, mis viitab vajadusele uuendada nii koolitusi kui ka igap\u00e4evaseid \u00f5petamispraktikaid,” s\u00f5nas Uibu.<\/p>\n Samas on \u00f5petajad muutustest v\u00e4sinud. Peaaegu pooled Eesti \u00f5petajatest soovivad enne uute reformide elluviimist stabiilset perioodi. Sarnane trend ilmneb ka Soomes, kus seda soovi v\u00e4ljendab 56 protsenti \u00f5petajatest. TALIS n\u00e4itab, et \u00f5petajad peavad koormavaks suurt hindamiskoormust, b\u00fcrokraatiat, pidevaid reforme ning tugispetsialistide nappust.<\/p>\n Tartu \u00dclikooli \u00f5petajahariduse professor \u00c4li Leijen r\u00f5hutas, et \u00f5petajate kogemust tuleb poliitikakujundamises t\u00f5siselt arvestada. “\u00d5petajad tajuvad oma kaasamist sageli n\u00e4ilisena. Selle muutmiseks tuleb luua toimivad mehhanismid, mis annavad \u00f5petajatele reaalse v\u00f5imaluse osaleda poliitikakujundamises selle varases etapis,” \u00fctles ta.<\/p>\n Kvalifitseeritud \u00f5petajate puudus on muutumas kriitiliseks<\/p>\n TALIS 2024 tulemuste \u00fcks murettekitavamaid j\u00e4reldusi puudutab \u00f5petajate nappust. Iga kolmas Eesti \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tab koolis, kus koolijuhi hinnangul takistab kvaliteetset \u00f5petamist kvalifitseeritud \u00f5petajate puudus. Tartu \u00dclikooli haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste m\u00e4rkis, et koolijuhtide vaade kinnitab kriitilist trendi: nelik\u00fcmmend seitse protsenti koolijuhtidest peab suurimaks takistuseks erivajadustega \u00f5pilaste \u00f5petamiseks vajalike p\u00e4devustega \u00f5petajate puudust ning ligi kolmandik tunnetab kvalifitseeritud \u00f5petajate \u00fcldist nappust.<\/p>\n Pedaste s\u00f5nul vajab Eesti hariduss\u00fcsteem selgemat juhtimist ja suuremat tuge just neis valdkondades, kus surve on k\u00f5ige suurem. Positiivse n\u00e4htusena toob ta esile, et Eesti \u00f5petajad hindavad suhteid koolijuhtidega v\u00e4ga heaks: 89 protsenti annab koolijuhtide t\u00f6\u00f6le k\u00f5rge hinnangu ning 86 protsenti usub, et koolijuhil on selge visioon.<\/p>\n K\u00f5ige murettekitavam on aga \u00f5petajate vanuseline koosseis ja lahkumisplaanid. Rohkem kui pooled Eesti \u00f5petajatest on \u00fcle 50 eluaasta, mis t\u00e4hendab, et j\u00e4rgmise 15\u201320 aasta jooksul lahkub suur osa neist pensionile. Uuringus osalenud \u00f5petajatest soovib 46 protsenti lahkuda ametist j\u00e4rgmise viie aasta jooksul, mis on m\u00e4rksa k\u00f5rgem n\u00e4itaja kui Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni (OECD) keskmine 27 protsenti.<\/p>\n Alla 30 aastaste seas soovib lahkuda 49 protsenti, 30\u201349 aastaste seas kolmandik ja \u00fcle 50 aastaste seas veidi \u00fcle poolte.<\/p>\n Leijen r\u00f5hutab, et sellised n\u00e4itajad n\u00f5uavad kiireid ja sisulisi muudatusi. “Oluline on m\u00f5ista, et ametist loobumise t\u00f5en\u00e4osus on Eestis seotud palgatasemega. \u00d5petajad, kes on oma palgaga rahul, lahkuvad ligi nelik\u00fcmmend protsenti v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Murelikuks teeb teadlasi ka see, et alustavate \u00f5petajate seas on aina v\u00e4hem neid, kelle jaoks \u00f5petajaamet oli esimene karj\u00e4\u00e4rivalik. Eestis on seda vaid kolmk\u00fcmmend viis protsenti alustajatest, samal ajal kui Soomes ja Majandusliku Koost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsiooni riikides keskmiselt on see n\u00e4itaja viisk\u00fcmmend kaheksa protsenti.<\/p>\n Leijen osutab ka kontrastile, mis joonistub selgelt tulemustest: 93 protsenti \u00f5petajatest on oma t\u00f6\u00f6ga rahul, kuid vaid 20 protsenti tunneb, et \u00fchiskond \u00f5petajat v\u00e4\u00e4rtustab.<\/p>\n Kuhu edasi? Teadlased esitasid kaheksa soovitust:<\/p>\n TALISe uuringus osales 3339 III kooliastme \u00f5petajat ja 192 koolijuhti 199 koolist.<\/p>\n TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt l\u00e4biviidav rahvusvaheline \u00f5petamise ja \u00f5ppimise uuring, millega kogutakse andmeid \u00f5ppekeskkonna ning \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tingimuste kohta. TALIS 2024 raportiga saad p\u00f5hjalikumalt tutvuda siin.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00f5petajad ja koolijuhid on oma t\u00f6\u00f6le j\u00e4tkuvalt p\u00fchendunud, kuid rahvusvahelise \u00f5petamis- ja \u00f5ppimisuuringu TALIS tulemused n\u00e4itavad kasvavat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47559,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[15923,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,23806,28,29,15172,19,8850,25,23807,407,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-47558","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ali-leijen","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-krista-uibu","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-margus-pedaste","23":"tag-news","24":"tag-oecd","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-talis-2024","27":"tag-tallinna-ulikool","28":"tag-tartu-ulikool","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115587620768731439","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47558","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47558"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47558\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47558"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47558"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47558"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n