Kuigi Eestis on \u00f5pilaste tehnoloogiahuvi \u00e4ratamisse suunatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt raha, on fookus liigselt pidevalt uute katsetuste toetamisel, end juba t\u00f5estanud lahendused j\u00e4\u00e4vad nimelt selle t\u00f5ttu rahast ilma ja t\u00f6\u00f6tavate lahenduste alalhoiuks ning laiendamiseks eelarvet pole, kirjutab Lauri Soosaar.<\/p>\n
Tehnoloogiavaldkond ja inseneeria saavad noortele ahvatlevaks karj\u00e4\u00e4rivalikuks siis, kui need juba noores eas praktilises v\u00f5tmes \u00e4gedaks teha. Veidi enam kui kaheksa aastat tagasi v\u00f5tsin koos m\u00f5ne m\u00f5ttekaaslasega kuulda presidentide, ministrite ja ettev\u00f5tjate \u00fcleskutseid, et me peame tehnoloogia ja inseneeria populaarseks muutma, muidu j\u00e4\u00e4me veel aastak\u00fcmneteks Skandinaavia elatustasemest maha.<\/p>\n
L\u00f5ime algatuse Merkuur. See on suurde autohaagisesse pakitud r\u00e4ndav tehnoloogia\u00f5ppe klass, mis liigub koolist kooli ja lubab sisustada p\u00f5hikooli tehnoloogia\u00f5ppe (vana nimega t\u00f6\u00f6\u00f5petuse) tundi p\u00f5nevamalt, kui tavalises klassis teha saaks.<\/p>\n
Lahendasime \u00e4ra kitsaskoha, et t\u00e4nap\u00e4evaseid pigem kalleid seadmeid ei j\u00f5uaks iga kool \u00f5ppevahenditeks kunagi osta. Igas koolis seisaks inseneri\u00f5ppe varustus niikuinii enamiku ajast j\u00f5ude. Seega on lahendus panna robootika t\u00f6\u00f6pingid, laserseadmed jne koolide vahel liikuma, sest \u00fche komplektiga saab niimoodi harida ja inspireerida tuhandeid noori.<\/p>\n
Merkuur on k\u00e4inud tehnoloogia\u00f5pet toetamas mitmesajas koolis, kokku k\u00fcmnetele tuhandetele \u00f5pilastele. Algusest peale v\u00f5eti idee ja lahendus v\u00e4ga soojalt vastu. Saime kiirelt n-\u00f6 turu tagasiside \u00f5pilaste, \u00f5petajate ja koolijuhtide poolt, et sellist n-\u00f6 toodet on Eesti haridusse v\u00e4ga vaja.<\/p>\n
\u00d5iged s\u00f5nad, aga vildakas rahastusmudel<\/p>\n
Kuid mida ei tulnud, oli haridusministeeriumi ja allasutuste sisuline kate presidentide ja ministrite ilusatele s\u00f5nadele. Visioonikate k\u00f5nede j\u00e4rgi oli otsekui suur ootus, et praktilise kogemusega inimesed looksid uudseid lahendusi, et tehnoloogiaharidust nutikalt paremaks teha. Selgelt suutis Merkuur seda teha, nagu soe vastuv\u00f5tt n\u00e4itas. Samal ajal Merkuuri rahastamise olukord aina halvenes, paradoksaalselt lausa selle t\u00f5ttu.<\/p>\n
“Sarnaselt toimib n\u00e4iteks idufirmade turg, kus alustavad paljud ja \u00fckssarvikuks saavad \u00fcksikud.”<\/p>\n
Innovatsiooni ABC \u00fctleb, et kompleksse probleemi lahendamiseks tasub esmalt minimaalses mahus katsetada suurt hulka erinevaid lahendusi ning seej\u00e4rel suunata ressursid sellesse, mis avaldas soovitud m\u00f5ju. Sarnaselt toimib n\u00e4iteks idufirmade turg, kus alustavad paljud ja \u00fckssarvikuks saavad \u00fcksikud. Kui idufirmal klientuur kiirelt kasvab, siis lisandub sinna enamasti sama kiirelt ka investeeringuid, sest pakutav lahendus toimib ja sellesse tasub raha juurde panna.<\/p>\n
Eestis on haridus sisuliselt avaliku sektori monopol, vabast turust ei saa r\u00e4\u00e4kida. Investeerimisturu rolli t\u00e4idab riik oma haridusprojektide rahastusvoorudega. Tuleb tunnustada, et innovaatilisteks haridusprojektideks on Eestis olnud l\u00e4bi aastate p\u00e4ris arvestatavalt raha, enamasti euroraha.<\/p>\n
T\u00f5sine mure on see, kuidas raha kasutatakse. N-\u00f6 k\u00e4ima l\u00e4inud lahendused ei saa oma edu t\u00f5ttu lisav\u00f5imendust, nagu n\u00e4iteks idufirmade turul ja nagu oleks loogiline ja efektiivne. Vaid pidevalt jagatakse kogu raha laiali aina uutele ja uutele esialgsetele katsetustele.<\/p>\n
Samal ajal puudub haridusvaldkonnas reaalne turuolukord (innovatsiooniraha ei asu koolides, vaid kesksetes asutustes), seega end sellise n-\u00f6 seemneraha toel t\u00f5estanud lahendustel pole ka realistlikku klientuuri, kellelt ise edaspidi teenuse eest tasu k\u00fcsida.<\/p>\n
Talendid ei tule haridusse, kui tingimused on elukauged<\/p>\n
Loomulikult ei peaks \u00fckski hariduslahendus saama maksumaksja raha niisama. Pidev konkurentsiolukord ja ainult pidevalt koolide silmis k\u00f5rge taseme hoidmine oleks m\u00f5istlik rahastamise tingimus.<\/p>\n
Samal ajal ei saa m\u00f5istlikuks pidada seda, kui m\u00f5ni lahendus ei sobi uueks perioodiks rahastusele kandideerima nimelt seet\u00f5ttu, et on end juba t\u00f5estanud ja \u00f5petajate ning \u00f5pilaste poolt oodatud, mitte uus katsetus.<\/p>\n
Tulin missioonitundest haridusse panustama erasektorist. Olen hariduselt masinat\u00f6\u00f6stuse insener, t\u00f6\u00f6tanud nii tootmis- kui m\u00fc\u00fcgijuhina. Haridusvaldkonda tulles kaotasin sissetulekus umbes 50 protsenti. Hiljuti otsustasin, et kehtivate regulatsioonide ja ametkondade suhtumise kiuste ma enam panustada ei jaksa. Teised veavad Merkuuri, nii nagu v\u00f5imalik, edasi. Mina liigun erasektorisse tagasi.<\/p>\n
Ilmselt tuleks ja p\u00fcsiks hariduses rohkem praktilise inseneeriakogemusega inimesi, kui loogika, kuidas reageeritakse siis, kui keegi k\u00f5nedes v\u00e4lja h\u00fc\u00fctud \u00fcleskutsetele ka p\u00e4riselt vastab, oleks l\u00e4bim\u00f5eldum ja elutargem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi Eestis on \u00f5pilaste tehnoloogiahuvi \u00e4ratamisse suunatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt raha, on fookus liigselt pidevalt uute katsetuste toetamisel, end juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4757,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,4059,4061,4057,28,29,4062,4058,19,25,4063,4060,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4756","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-idufirmad","20":"tag-inseneeria","21":"tag-koolid","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-lauri-soosaar","25":"tag-merkuur","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-tehnoloogiaharidus","29":"tag-tehnoloogiaope","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4756","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4756"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4756\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4756"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4756"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4756"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}