Kirjanik Piret Jaaks, kelle sulest on ilmunud nii romaane kui ka n\u00e4idendeid, usub, et hea lugu s\u00fcnnib sellest, kui teema ka autorit ennast v\u00e4ga puudutab.<\/p>\n
Raamatud on Piret Jaaksi saatnud maast madalast. Ta hakkas lugema umbes nelja-aastaselt ning esimene raamat, mille ta l\u00e4bi luges, oli Julius Oro “Muna”.<\/p>\n
“Ma m\u00e4letan t\u00e4pselt seda hetke, kuidas ma vaatasin neid t\u00e4hti ja ma sain j\u00e4rsku aru, et need moodustavad s\u00f5nu. See on mulle nii h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud ja sellep\u00e4rast on “Muna” minu elus v\u00e4ga oluline raamat,” meenutas ta saates “Ridade vahel”.<\/p>\n
Lugemine saatis teda l\u00e4bi lapsep\u00f5lve ning raamatud saatsid teda nii koduseinte vahel kui ka m\u00f6\u00f6da Kohilat ringi kolades. Kuid k\u00f5ige suurema meelega luges Jaaks raamatuid \u00f6\u00f6sel pimedas teki all. Kirjanik usub, et see iseloomustab paljusid tema p\u00f5lvkonna lapsi.<\/p>\n
“Raamat oligi sisuliselt meie internet. Sealt me ammutasime oma informatsiooni, elasime oma tundeid l\u00e4bi. Ja kuidas sa siis paned \u00e4ra raamatu p\u00f5neva koha pealt magamise ajaks? See ei ole lihtsalt v\u00f5imalik,” lausus ta.<\/p>\n
Eriti armastas Jaaks muinasjutte. “Ma lugesin k\u00f5iksugu laadi muinasjutte, kaasa arvatud \u00fcsna s\u00fcngeid asju,” m\u00e4rkis ta ja lisas, et muinasjutud on teda ka kirjanikuna tugevalt m\u00f5jutanud.<\/p>\n
“Ma ei tea \u00fchtegi enda teost, kuhu ma ei paneks mingisugust maagiat sisse. Isegi kui ma “Taeva t\u00fctreid” kirjutasin, mis on tegelikult reaalselt elanud inimese eluloo p\u00f5hjal, siis mul ikka \u00f5nnestus sinna panna selliseid vaatenurki, mille kohta v\u00f5iks k\u00fcsida, kas need juhtuvad unes v\u00f5i ilmsi,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Nagu lugemiseni, j\u00f5udis Jaaks ka kirjutamiseni \u00fcsna varakult. Kuid ilukirjanduse asemel hakkas ta s\u00f5brannaga omaalgatuslikult ajakirjandusega tegelema.<\/p>\n
“Meil oli siin samas Kohilas s\u00f5brannaga \u00fcks plats, mida kutsusime Korinthose maa-alaks. See oli sisuliselt kuningriik ja me rajasime sinna oma ajalehe. Ja siis hakkasime ise ajalehte tegema: m\u00f5tlesime lood v\u00e4lja, panime kirja, illustreerisime, k\u00f6itsime ka vihikukeseks,” meenutas ta. “Me andsime seda iseenda jaoks v\u00e4lja, ise lugesime ka. Lugejaid meil rohkem ei olnud, olud olid keerulised, aga saime hakkama,” naeris kirjanik.<\/p>\n
Kui j\u00f5udis k\u00e4tte aeg ilukirjanduse poole liikuda, v\u00f5ttis Jaaks esimesena ette n\u00e4idendid. T\u00f5uke selleks andis noores eas draamateatris n\u00e4htud T\u0161ehhovi “Onu Vanja”.<\/p>\n
“See paelus mind tohutult. Eriti see, kuidas T\u0161ehhov teksti \u00fcles kirjutab. See tundus mulle suurep\u00e4rane, et kuidas saab \u00f6elda nii kaunik\u00f5laliselt nii palju ja samas nii v\u00e4he korraga. Siis ma tundsin, et sellist maagiat tahaks ise ka \u00f5ppida, et kuidas sa valdad s\u00f5nu niimoodi, et sa v\u00f5id \u00fche korraga maalida p\u00f5him\u00f5tteliselt paari s\u00f5naga inimese ette terve maailma,” lausus kirjanik.<\/p>\n
Jaaksi n\u00e4idendist “\u00d6\u00f6kuninganna” on tehtud neli lavastust. N\u00fc\u00fcdiskirjanikest on rohkem lavastatud vaid Jaan T\u00e4tte loomingut. Jaaks meenutas, et “\u00d6\u00f6kuninganna” kirjutamiseks sai ta t\u00f5uke s\u00f5branna Andra Teedelt.<\/p>\n
“Andra \u00fctles, et Eestis on n\u00e4idenditega selline olukord, et ei ole vanematele naisn\u00e4itlejatele tugevaid kandvaid mitmekihilisi rolle ja mina olin juba t\u00fckk aega m\u00f5tisklenud, et peaks kirjutama ooperilauljast loo. Ongi fiktiivne tegelane, aga see pakub kuidagi nii palju: kuidas saab v\u00f5tta elu niiv\u00f5rd m\u00e4nguliselt ja samas on see ka sinu t\u00f6\u00f6. Nii tuligi “\u00d6\u00f6kuninganna”,” avas ta.<\/p>\n
Hea n\u00e4idendi retsept on Jaaksi s\u00f5nul v\u00e4ga lihtne \u2013 teema peab autorit v\u00e4ga puudutama.<\/p>\n
“Sa pead p\u00f5him\u00f5tteliselt selle justkui enda omaks tegema ja andma sellele kolm tilka verd. Niimoodi s\u00fcnnibki hea n\u00e4idend. See on ilmselt iga hea kirjandusteose retsept,” usub ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjanik Piret Jaaks, kelle sulest on ilmunud nii romaane kui ka n\u00e4idendeid, usub, et hea lugu s\u00fcnnib sellest,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47618,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,23868,18503],"class_list":{"0":"post-47617","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-piret-jaaks","16":"tag-ridade-vahel"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115587907937181341","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47617","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47617"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47617\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47617"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47617"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47617"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}