{"id":47653,"date":"2025-11-21T14:18:13","date_gmt":"2025-11-21T14:18:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47653\/"},"modified":"2025-11-21T14:18:13","modified_gmt":"2025-11-21T14:18:13","slug":"poff-i-paevik-12-napunaidet-festivali-viimaseks-nadalavahetuseks-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/47653\/","title":{"rendered":"P\u00d6FF-i p\u00e4evik | 12 n\u00e4pun\u00e4idet festivali viimaseks n\u00e4dalavahetuseks | kultuur"},"content":{"rendered":"

“Palestiina 1936”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Annemarie Jacir<\/p>\n

Palestiina-Iisraeli konflikti tuules ning pideva polariseeriva uudisfooni taustal oleks hea teada ka ajaloolist tausta, mis on ilmselt ladunud vundamendi paljuski sellele, mis seal praegu toimub. Lootsin kogu s\u00fcdamest, et “Palestiina 1936” saab sellega hakkama, aga kahe tunni sisse \u00fcritatakse suruda k\u00fcmneid teemaarendusi ning terve trobikond tegelasi, kuid \u00fckski neist ei saa piisavalt t\u00e4helepanu ja vaatajale valatakse lihtsalt katkematult uut infot kaela, millega me ei oska l\u00f5puks suurt midagi tarka peale hakata.<\/p>\n

“Palestiina 1936” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Saab n\u00e4ha, kuidas l\u00e4heb sellel filmil Oscari-rallil, sest Palestiina esitas selle ka oma mitte-ingliskeelse filmi kandidaadiks. Peale m\u00f5ne \u00e4geda k\u00f5rvalosat\u00e4itja ning paari meeldej\u00e4\u00e4va v\u00f5ttepaiga on siit raske midagi kaasa v\u00f5tta. Potentsiaali on rohkem kui p\u00e4riselt realiseerida suudetakse.<\/p>\n

“Palestiina” 1936″ linastub 22. novembril kell 20.30 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Meri”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Shai Carmeli-Pollak<\/p>\n

Ilmselt boikoteerivad inimesed juba p\u00f5him\u00f5tte p\u00e4rast Iisraeli t\u00e4navust Oscari-kandidaati “Meri”, kuigi enne selja keeramist tasuks ikkagi korra heita pilk ka sellele, mis lugu ekraanil \u00fcldse lahti joonistub. Kui “Palestiina 1936” proovis r\u00e4\u00e4kida korraga k\u00f5igest, aga ei suutnud l\u00f5puks s\u00fcgavamalt puudutada, siis “Meri” teeb \u00fche 12-aastase Palestiina poisi silme kaudu, kes soovib iga hinna eest elus esimest korda mere \u00e4\u00e4rde j\u00f5uda, palju tugevamaid ja liigutavamaid \u00fcldistusi.<\/p>\n

“Meri” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Siin n\u00e4idatakse, kuidas v\u00e4ikesed inimesed j\u00e4\u00e4vad v\u00f5imu hammasrataste vahele ning nende pisikestele unistustele t\u00f5mmatakse lihtsalt kott p\u00e4he. Aga kellelegi ei n\u00e4idata seejuures n\u00e4puga. Shai Carmeli-Pollaki teekonnafilm suudab valupunktidest r\u00e4\u00e4kida kergelt ja l\u00e4bi huumori, aga m\u00f5juda seejuures igati tuumakalt. Saab nutta, saab naerda ning selle k\u00f5ige keskel ei vali “Meri” tingimata pooli, vaid kirjeldab olukorda oma paradoksaalses troostituses.<\/p>\n

“Meri” linastub 23. novembril kell 16.30 kinos Artis.<\/p>\n

“Ma vannun”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kirk Jones<\/p>\n

Otsus minna Tourette’i s\u00fcndroomist kom\u00f6\u00f6diat tegema on pehmelt \u00f6eldes julge, sest v\u00e4hemalt minul vaatajana oli k\u00fcll enne seanssi v\u00e4ike sisemine dilemma: mille \u00fcle on sobilik naerda, mille \u00fcle mitte? \u00d5nneks oli P\u00d6FF-il enne seansi algust re\u017eiss\u00f6\u00f6ri videotervitus, kes selgitas, et John Davidson, kellest sai Suurbritannias \u00fcks Tourette’i s\u00fcndroomi eestk\u00f5nelejaid ning kelle elul film suures osas ka p\u00f5hineb, on ise \u00f6elnud, et ka tema naerab tihti tikkide ja s\u00f5naplahvatuste peale, mis neid inimesi igap\u00e4evaselt saadavad. See on oluline kontekst, mis v\u00f5tab vaatamise ajal pingeid maha.<\/p>\n

“Ma vannun” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Just nende samade pingetega, nii kolmandate isikute kui ka selle s\u00fcndroomi k\u00e4es vaevlevate inimeste vaatenurgast film ennek\u00f5ike tegelebki. T\u00f5eliselt suure s\u00fcdamega tehtud linateos, mis n\u00f5retab mustast huumorist, aga just see hoiab \u00e4ra liialt moraliseeriva tooni, muutmata samas ka ekraanil toimuvat kuidagi jantlikuks. V\u00f5imalik, et aasta parim kom\u00f6\u00f6dia, kus saab samas oma nutud ka nutetud. Kui see teile veel filmi maha ei m\u00fc\u00fcnud, siis minge kasv\u00f5i n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de p\u00e4rast kinno: peaosat\u00e4itja Robert Aramayo m\u00e4ngib sellise hooga, et suu vajub kohati lahti.<\/p>\n

“Ma vannun” linastub 22. novembril kell 15.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Andr\u00e9 on loll”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Tony Benna<\/p>\n

Veel \u00fcks film haigusest ning taas ootamatult humoorika nurga alt. Antud juhul on k\u00fcll raske \u00f6elda, kes t\u00e4pselt selle filmi tegi, sest kuigi re\u017eiss\u00f6\u00f6riks on m\u00e4rgitud dokumentalist Tony Benna, siis peaosat\u00e4itja Andr\u00e9 Ricciardi andis ilmselt suurema osa sisendist, kaasa arvatud filmi idee. Meenub kohe viis aastat tagasi valminud Manfred Vainokivi dokfilm Linnar Priim\u00e4est, kus samuti peaosat\u00e4itja filmi kulgu tahtis ise suunata, siin on k\u00fcll lugu hoopis tragikoomilisem: Andr\u00e9 saab \u00fchel p\u00e4eval teada, et tal on kaugele arenenud k\u00e4\u00e4rsoolev\u00e4hk. Aastak\u00fcmneid reklaaminduses t\u00f6\u00f6tanuna hakkab saab ta kohe aru, et n\u00fc\u00fcd tuleks teha film sellest, kui loll ta oli, et varem kontrolli ei l\u00e4inud, ning dokumenteerida selle haiguse kulgu.<\/p>\n

“Andr\u00e9 on loll” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Tuhandel muul juhul t\u00e4hendaks see ilmselt valusalt traagilist portreed \u00fchest v\u00e4hehaaval h\u00e4\u00e4buvat inimesest, kuid mitte antud juhul. A24 egiidi all valminud “Andre on loll” n\u00e4itab, kuidas \u00fche raske haiguse v\u00f5itlemiseks v\u00f5ib parim ravim olla hoopis… huumor. Ricciardi\u00a0naeruv\u00e4\u00e4ristab ja m\u00f5nitab v\u00e4hki, ta v\u00f5itleb k\u00fcll pidevalt haigusega ega las sel endast v\u00f5itu saada, kuid k\u00f5ige olulisem on tema jaoks sellest vaimselt \u00fcle olla. Aga kui kaua sa suudad nalja teha t\u00f5ve \u00fcle, mis sind l\u00f5puks t\u00e4iesti t\u00fchjaks imeb? Selle keerulise k\u00fcsimusega seisavad ka vaatajad filmi viimasel kolmandikul silmitsi, kui n\u00e4eme v\u00e4hi laastavat m\u00f5ju nii l\u00e4hedalt, et paljud tahaksid ilmselt pilgu \u00e4ra p\u00f6\u00f6rata. Isegi sulgesin vahepeal silmad, sest oli ebamugav. Aga peabki olema!<\/p>\n

“Andre on loll” linastub 21. novembril kell 22.15 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Hamnet”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Chlo\u00e9 Zhao<\/p>\n

T\u00e4navuse filmiaasta \u00fcks enimr\u00e4\u00e4gitud ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka Oscaritel v\u00e4hemalt hulga nominatsioone koguv “Hamnet” on n\u00e4ide ideaalsest auhinnahooaja filmist, mis on aga mudeldatud nii t\u00e4pselt, et osa hingest on peenh\u00e4\u00e4lestuse k\u00e4igus kaduma l\u00e4inud. Olemata lugenud filmi aluseks olevat menuraamatut, mis r\u00e4\u00e4gib fakte ja fiktsiooni vaba k\u00e4ega segava loo William Shakespeare’i noorusp\u00f5lvest ja teekonnast n\u00e4itekirjanikuks, on mul raske k\u00f5ike objektiivselt hinnata, kuna \u00e4kki on Chlo\u00e9 Zhao lihtsalt viimse mutri ja poldini algmaterjalile truuks j\u00e4\u00e4nud. Sellele vaatamata j\u00e4\u00e4b mulje, et kuigi “Hamnet” \u00fctleb paljusid asju, j\u00e4\u00e4b k\u00f5ik oluline tegelikult \u00fctlemata.<\/p>\n

“Hamnet” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Zhao on tugev lavastaja, selles pole ka “Hamneti” n\u00e4itel kahtlustki, ta pigistab keskses rollist olevast Jessie Buckleyst v\u00e4lja ikka selliseid registreid, mis toovad judinaid seljale, aga need visuaalsed kujundid, mida ta ekraanile k\u00f6itvalt luua suudab, pole kahjuks suurema terviku teenistuses. \u00dchelt poolt on filmi k\u00e4sitlus tugevalt feministlik, minu jaoks m\u00f5jub see aga rohkem feminismi paroodiana: j\u00e4\u00e4dakse kinni loosungitesse ning taandavatesse t\u00fc\u00fcpmotiividesse, mingit s\u00fcgavust ei saavutada, k\u00f5ik on kuidagi pinnapealne ja konstrueeritud. Aga kas see on tegelikult \u00fcllatav, sest kas mitte suurt osa Oscari-filme ei kirjelda samad m\u00e4rks\u00f5nad? Ilus, kaasahaarav ja k\u00f5neainet pakkuv kest, aga kui sisse piilud, siis laiutab seal t\u00fchjus.<\/p>\n

“Hamnet” linastub 23. novembril kell 17.30 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Jumalik kom\u00f6\u00f6dia”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ali Asgari<\/p>\n

P\u00d6FF-i fookus oli t\u00e4navu k\u00fcll Kataloonial, aga erinevatesse programmidesse oli paigutatud ka piisav hulk teravalt l\u00f5ikavat Iraani kino, et sellestki saanuks kokku panna eraldi p\u00f5imiku. Veneetsia filmifestivalil esilinastunud “Jumalik kom\u00f6\u00f6dia” l\u00e4heb esmapilgul isegi konflikti sellega, millise pildi me Iraani filmist oma peas loonud oleme, sest see on ju puhas Woody Allen! Aga \u00e4kki peabki keegi teine Alleni enda asemel koha sisse v\u00f5tma, sest USA kultuslavastaja on l\u00fchikese ajaga on viimsedki aktsiad maha m\u00e4nginud, Ali Asgari on minu hinnangul praegu parim kandidaat sellele kohale.<\/p>\n

“Jumalik kom\u00f6\u00f6dia” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Sisuliselt aga sobitub “Jumalik kom\u00f6\u00f6dia” h\u00e4sti Iraani konteksti: autorikino lavastaja soovib oma uut filmi kinodes n\u00e4idata, aga talle ei anta selleks linastusluba. Sihikindel kunstnik aga ei j\u00e4ta jonni ning teekonnafilm roosal Vespal, et leida koht mitteametliku seansi korraldamiseks. Metatasand ning eriti tugev woodyallenlik element tuleb sisse aga faktist, et peaosas on filmitegija Bahram Ark, kes m\u00e4ngib iseennast. Kokku saab lopsaka huumoriga hea tuju film, mis suudab Iraani reaalsuse kohta \u00f6elda rohkem kui m\u00f5ni kordades t\u00f5sisem draama.<\/p>\n

“Jumalik kom\u00f6\u00f6dia” linastub 22. novembril kell 18.00 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ivar Murd<\/p>\n

Juba teine pungifilm sel aastal P\u00d6FF-il, aga kui Spungin sobras minevikus, siis Murd vaatab tulevikku: “K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” on j\u00e4\u00e4dvustus juba m\u00f5nda aega kihisenud uuekooli pungi lainest, kus b\u00e4ndid tulevad ja l\u00e4hevad, kesksed figuurid j\u00e4\u00e4vad seejuures samaks. Kahe skeene maskotiks saanud kuju ehk lugematu hulga b\u00e4ndidega seotud Kalli Talonpoika ning t\u00e4naseks ka kirjaniku ning n\u00e4itlejana tegutseva Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri kaudu hakkab Murd seda maastikku lahti muukima. \u00d5igemini l\u00e4heb ta isegi m\u00fc\u00fcte murdma, sest kuigi teatud vanakooli pungikli\u0161eed on selgelt ka nooremat generatsiooni m\u00f5jutanud, siis mingid fundamentaalsed alused on praeguseks ikkagi t\u00e4iesti erinevad.<\/p>\n

“K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Omamoodi mantrana k\u00f5lab siin filmis k\u00fcsimus “mis on punk?”, millele antakse lugematu hulk erinevaid vastuseid. See aga kinnitab eriti ilmekalt, kuiv\u00f5rd t\u00e4isvereline ja mitmen\u00e4oline on see erineva taustaga noori \u00fchendav skeene, kust kedagi ei t\u00f5rjuta v\u00e4lja, vaid pigem pakutakse alati toetavat \u00f5lga. “K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” ei \u00fcritagi poole tunniga seda maailma l\u00f5puni avada, enamik asjad j\u00e4\u00e4vad nimme lahti r\u00e4\u00e4kimata, aga pigem peakski see m\u00f5juma innustavana teekaardina neile, kes on uut punki seni peljanud, selle filmi najal on tunduvalt lihtsam ja mugavam seda ise edasi avastada.<\/p>\n

“K\u00f5ik teevad k\u00f5ike valesti” linastub “Lil triloogia” seansi raames 22. novembril kell 15.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Nukker laul”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Craig Brewer<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on siis k\u00f5igist p\u00e4ris-b\u00e4ndidest juba filmid \u00e4ra tehtud, et j\u00e4rg on j\u00f5udnud tribuutb\u00e4ndideni? See on ilmselt esimene k\u00fcsimus, mida paljud inimesed “Nukrast laulust” kuuldes esitavad, aga \u00fcllataval kombel teeb Craig Breweri soe ning inimlik portree v\u00e4ikestest unistustest silmad ette paljudele t\u00e4navustele kassahitt-muusikaportreedele. Osalt v\u00f5ib seda v\u00f5rrelda isegi McAwoy lavastajadeb\u00fc\u00fcdiga “California skeemitamine”, sest ka siin ei panda r\u00f5hku t\u00fc\u00fctutele musafilmide kohustuslike elementidele \u2013 r\u00fchime l\u00e4bi muda t\u00e4htede poole, sel teel on aga enamasti takistuseks keeruline lapsep\u00f5lv! \u2013, vaid k\u00f5ik voolab kuidagi vabamalt.<\/p>\n

“Nukker laul” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Kui teie bingokaardil on laulev Hugh Jackman, siis siit saate seda k\u00fcll t\u00e4ie raha eest ja rohkemgi veel. Hoopis \u00fcllatavama rolli teeb aga Kate Hudson, kes on suurema osa karj\u00e4\u00e4rist ilmselt m\u00e4nginud allapoole oma v\u00f5imete, sest siin tabab ta registreid, mida pole varem tema puhul m\u00e4rganud. Ei saa \u00f6elda, et “Nukker laul” seejuures suuri imesid saavutaks, aga vaevalt see tegijate eesm\u00e4rk oligi. M\u00f5nusalt kerge, aga mitte t\u00fchine meelelahutus, t\u00e4nu millele v\u00f5ib Neil Diamond saada endale juurde nii m\u00f5negi f\u00e4nni.<\/p>\n

“Nukker laul” linastub 22. novembril kell 18.15 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Salaagent”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kleber Mendon\u00e7a Filho<\/p>\n

Brasiilia kinost on viimasel ajal olnud korduvalt p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida, olgu see siis mullu s\u00fclet\u00e4ie auhindu v\u00f5itnud “Olen veel siin”, Berliinis t\u00e4navu eripreemia p\u00e4lvinud “Sinisest sinisem” v\u00f5i siis Cannes’ist parima re\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja meesn\u00e4itleja auhinnaga koju l\u00e4inud “Salaagent”. Neid k\u00f5iki \u00fchendab julgus kriitilise pilguga oma minevikule otsa vaadata, aga samas ka oskus see rahvusvahelise publiku jaoks k\u00f6itvaks looks kokku pakendada. Kleber Mendon\u00e7a Filho on ehk neist k\u00f5ige ambitsioonikas, sest “Salaagent” on oma skaalalt kassahiti m\u00f5\u00f5tu spioonip\u00f5nevik, mis teeb tuule alla paljudele kordades t\u00fchisematele Hollywoodi konkurentidele.<\/p>\n

“Salaagent” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

T\u00f5si, USA kiirete ja v\u00e4lkuvate trilleritega harjunud vaataja jaoks v\u00f5ib “Salaagent” m\u00f5juda uinutavalt aeglase loksumisena, aga tuleb lasta enda lihtsalt Filho tasasel r\u00fctmil kaasa vedada. Siin ei ole lihtsaid lahendusi ega \u00fchest \u00f5iget vastust, 1970. aastate Brasiilia relvastatud diktatuuri antakse edasi pigem l\u00e4mmatava vaikuse kaudu, kus vaba s\u00f5na, isegi julgem m\u00f5te on v\u00e4givaldselt alla surutud. Sellest k\u00f5igest otsib v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su “Narcose” sarjast tuttav Wagner Moura, kes on kahtlemata filmi tugevaim m\u00fc\u00fcgiartikkel, aga tegelikult ka mootor, kes seda vaikselt loksuvat m\u00fcsteeriumit k\u00e4imas hoiab. Aasta \u00fcks tugevamaid teoseid, mille m\u00f5ju j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast vaatamist pikaks ajaks kummitama.<\/p>\n

“Salaagent” linastub 22. novembril kell 20.00 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n

“Pane mu poega!”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Todd Rohal<\/p>\n

Saan ma seda filmi \u00fcldse kellelegi soovitada? Kui te olete vaadanud elus vaid \u00fche \u00f5udusfilmi, siis valige kindlasti midagi muud, isegi juhul, kui k\u00e4ite neid lihtsakoeliseid kinolevi-k\u00f5hedikke aeg-ajalt vaatamas, siis kaaluge igaks juhuks k\u00fcmme korda, kas tahate selle katsumuse ette v\u00f5tta. Juba pealkiri m\u00f5jub \u00f5nneks piisavalt tugeva punase tulena, mille peale jooksevad loodetavasti paljud vaatajad teises suunas. “Pane mu poega!” on \u0161okeeriv ja ebamoraalne, iga m\u00f5ne minuti tagant s\u00f5idetakse teerulliga \u00fcle k\u00f5igist tabudest ja astutakse hea maitse piirist sihikindlalt \u00fcle.<\/p>\n

“Pane mu poega!” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

R\u00e4mpskino apoteoos, kus provotseeritakse t\u00e4ie raha eest, aga see ei ole mingi suvaline veristamine v\u00f5i r\u00e4medus, vaid Todd Rohal tunnetab v\u00e4ga t\u00e4pselt \u017eanrimaastikku ja oskab sellest kli\u0161eedemerest leida \u00fcles need ogarad, labased ja iiveldama ajavad s\u00e4hvatused, mille peale pole keegi teine varem tulnud. Jah, ma ei ole \u00fchegi s\u00f5nada kirjeldanud, mis filmis toimub, aga enamik sellest ei kannatagi tr\u00fckimusta… Normaalsed inimesed v\u00f5iksid sellest filmist ilma igasuguse kahtluseta eemale hoida, k\u00f5ik ebanormaalsed friigid on samas ilmselt v\u00f5i sees, ent ka nemad peavad olema valmis r\u00f5veduste r\u00f5veduseks.<\/p>\n

“Pane mu poega!” linastub 22. novembril kell 22.30 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“T\u00f5mbsooned”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Raymond St-Jean<\/p>\n

Juba mitmendat aastat j\u00e4rjest j\u00f5uab P\u00d6FF-i p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammi ka m\u00f5ni \u017eanrifilm ja see on positiivne tendents, kuna viimasel ajal on sellest saamas uus normaalsus ka maailma suurimatel festivalidel. Ehk siis oleme vist juba \u00fcsna kindlalt j\u00f5udnud ajaj\u00e4rku, kus \u00f5udus ja ulme m\u00e4ngivad selgelt olulist rolli ka autorikino k\u00f5rgemas liigas. Raymond St-Jean’i “T\u00f5mbsooned” ei kasuta seejuures mitte lihtsalt m\u00f5nd k\u00f5hedat detaili, vaid filmi kontseptsioon on \u00fcles ehitatud kui m\u00f5ni judinaid tekitav H. P. Lovecrafti l\u00fchijutt: t\u00fctar saabub oma lapsep\u00f5lvekoju ja avastab, et selles maailmast \u00e4ra l\u00f5igatud paigas on \u00fche m\u00fcstilise doktori k\u00e4e all toimumas salap\u00e4rased-pahelised teod.<\/p>\n

“T\u00f5mbsooned” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

V\u00f5imalik, et “T\u00f5mbsoonte” valmimisele andis lisat\u00f5uke ka mullune “The Substance’i” edulugu, mille m\u00f5ju eksperimentaalsele autorikinole oleme juba korduvalt n\u00e4inud, kuid St-Jean vaatab tegelikult ka kaugemale minevikku, haarates \u00fcsna palju ka John Carpenteri keha\u00f5uduse-klassikast. Paraku ei l\u00e4he ta sellega ikkagi l\u00f5puni v\u00e4lja: filosoofiline kommentaar loodushoiust ning laiem idee peresidemete olulisest t\u00f6\u00f6tavad paberil paremini kui ekraanil, sest filmis jooksevad need erinevad liinid iga\u00fcks eri suunda. Ehk v\u00f5inuks “T\u00f5mbsoonte” kontseptsioon olla palju lihtsam? Siin saab saatuslikuks autori-\u017eanrikino pidev probleem, kus ei suudeta end p\u00e4riselt nende kahe maailma vahel positsioneerida. L\u00f5pptulemus on siiski keskmisest \u00f5\u00f5vafilmist k\u00f5vasti tuumakam.<\/p>\n

“T\u00f5mbsooned linastub 22. novembril kell 19.45 Apollo Kino Plazas.<\/p>\n

“Fiume o morte!”
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Igor Bezinovic<\/p>\n

Kui Wes Anderson hakkas dokfilme tegema, n\u00e4eksid need ilmselt umbes sellised v\u00e4lja. T\u00e4navu Euroopa filmiauhindadel parima doki kategoorias nomineeritud “Fiume o morte!” on kummaline projekt, mille peale on huvitavam m\u00f5elda kui seda p\u00e4riselt vaadata. Siin proovitakse kahe tunni sisse \u00e4ra mahutada mitme tellisem\u00f5\u00f5tu ajalooraamatu sisu, et avada Horvaatia-Itaalia piirilinna Rijeka, kunagise nimega Fiume keerulist ajalugu, t\u00e4psemalt seda, kuidas kirjanik Gabriele D’Annunzio linna vallutas ning selle m\u00f5neks ajaks iseseisvaks kuulutas. On ta kangelane? On ta fa\u0161istist t\u00f5bras? Miks paljud kohalikud ta t\u00e4naseks unustanud on?<\/p>\n

“Fiume o morte!” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Iseenesest huvitavad k\u00fcsimused ja segu taaslavastustest ning rohkest video- ja pildimaterjalist pakub v\u00f5imalust k\u00f6itvaks ajar\u00e4nnakuks, aga siin tekib selgelt sisu ja vormi konflikt. Bezinovic julgeb radujudelikult otsida absurdi kaudu s\u00fcgavamaid \u00fcldistusi, kuid katkematu tekstilaviin, kus uusi fakte tulistatakse rohkem kui keegi eales vastu suudaks v\u00f5tta, ei anna v\u00f5imalust neil nutikatel v\u00f5tetel \u2013 n\u00e4iteks see, et D’Annunziot kehastab filmis k\u00fcmmekond juhuslikku t\u00e4navalt leitud inimest \u2013 l\u00f5puni t\u00f6\u00f6le hakata, sest nende j\u00e4lgimiseks ei jagu meil lihtsalt t\u00e4helepanu. Kui aeg-ajalt usaldab re\u017eiss\u00f6\u00f6r korraks vaatajat ja laseb ka meil endal m\u00f5ned j\u00e4reldused teha, mitte ei kirjuta k\u00f5ike ette, v\u00e4lgatab korraks, milline film v\u00f5inuks olla. Julge katsetus, millest oleks ka ilmselt meie dokitegijatel palju \u00f5ppida, kuid praegusel kujul sobib see ennek\u00f5ike ajaloohuvilistele.<\/p>\n

“Fiume o morte! linastub 22. novembril kell 17.45 Apollo Kino Solarises.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Palestiina 1936”Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Annemarie Jacir Palestiina-Iisraeli konflikti tuules ning pideva polariseeriva uudisfooni taustal oleks hea teada ka ajaloolist tausta,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47654,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[23894,23888,23883,23895,37,33,35,173,34,36,208,23892,23889,619,8648,23885,23893,8649,23887,140,4327,23891,763,23886,23896,6619,2870,23884,23890],"class_list":{"0":"post-47653","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ali-asgari","9":"tag-andre-on-loll","10":"tag-chloe-zhao","11":"tag-craig-brewer","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-film","19":"tag-fiume-o-morte","20":"tag-hamnet","21":"tag-iisrael","22":"tag-ivar-murd","23":"tag-jumalik-komoodia","24":"tag-kirk-jones","25":"tag-koik-teevad-koike-valesti","26":"tag-ma-vannun","27":"tag-meelelahutus","28":"tag-meri","29":"tag-nukker-laul","30":"tag-palestiina","31":"tag-palestiina-1936","32":"tag-pane-mu-poega","33":"tag-pimedate-oode-filmifestival","34":"tag-poff","35":"tag-salaagent","36":"tag-tombsooned"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115588124646368832","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47653","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47653"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/47653\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47654"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47653"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=47653"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=47653"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}