{"id":4773,"date":"2025-09-25T18:42:14","date_gmt":"2025-09-25T18:42:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4773\/"},"modified":"2025-09-25T18:42:14","modified_gmt":"2025-09-25T18:42:14","slug":"faktikontroll-kas-vaktsineerimata-lapsed-on-tervemad-kui-vaktsineeritud-ei-vastav-uuring-on-ekslik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4773\/","title":{"rendered":"FAKTIKONTROLL | Kas vaktsineerimata lapsed on tervemad kui vaktsineeritud? Ei, vastav uuring on ekslik"},"content":{"rendered":"<p>Samuti v\u00e4idetakse uuringule tuginedes, et vaktsineerimine on seotud eelk\u00f5ige astma, atoopilise dermatiidi, ekseemi, autoimmuunhaiguste ja neuroloogiliste arenguh\u00e4iretega. <\/p>\n<p>T\u00e4navuse aasta 9. septembril esitleti USA Kongressi istungil 2020. aastal valminud, kuid seni avaldamata j\u00e4\u00e4nud, <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.hsgac.senate.gov\/wp-content\/uploads\/Entered-into-hearing-record-Impact-of-Childhood-Vaccination-on-Short-and-Long-Term-Chronic-Health-Outcomes-in-Children-A-Birth-Cohort-Study.pdf\" data-rel-date-range=\"[]\">uuringut<\/a> vaktsineerimisega seotud terviseriskidest. Peale kongressi hakkas alternatiivmeedia esitlema seda kui t\u00f5endit, justkui lapsep\u00f5lves tehtud vaktsiinid p\u00f5hjustaksid mitmesuguseid kroonilisi haigusi. <\/p>\n<p>Uuring v\u00f5rdles teatud krooniliste haiguste esinemissagedust vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel, kasutades enam kui 18 000 lapse terviseandmeid (s\u00fcndinud aastatel 2000\u20132016), kellest vaid ligi 1 900 last ei olnud vaktsineeritud. Kogutud andmete p\u00f5hjal anal\u00fc\u00fcsiti erinevaid kroonilisi haigusi.<\/p>\n<p>Uuringust selgus, et k\u00fcmne aasta m\u00f6\u00f6dudes oli krooniliste haigusteta laste osakaal vaktsineeritute seas 43 protsenti ja vaktsineerimata laste seas 83 protsenti. M\u00f5ned haigused nagu astma, autoimmuunhaigused, ekseem, neuroarenguh\u00e4ired esinesid uuringu kohaselt sagedamini just vaktsineeritud lastel. <\/p>\n<p>Hoolimata suurest andmestikust sisaldab tervishoius\u00fcsteemi Henry Ford Health System teadlaste uuring olulisi puudusi ning ka teadlased r\u00f5hutavad, et uuringu j\u00e4reldused ei t\u00f5esta tulemuste otsest p\u00f5hjuslikku seost. N\u00e4iteks oli vaktsineeritud lastel kaks korda pikem j\u00e4lgimisaeg ja oluliselt rohkem arstivisiite kui vaktsineerimata lastel. Kui vaktsineeritud lapsed k\u00e4isid keskmiselt seitse korda aastas arsti juures, siis tegid seda vaktsineerimata lapsed vaid kaks korda. <\/p>\n<p>Tervishoiuteenuste erinev kasutamine viis selleni, et vaktsineeritud lastel diagnoositi haigusi sagedamini, samas kui vaktsineerimata laste puhul j\u00e4id haigused sageli m\u00e4rkamata. Paljud kroonilised haigused (nt ADHD) vajavad aga diagnoosiks korduvaid visiite. Ka Eesti arstiteadlane ja Tartu \u00dclikooli peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona kinnitab, et lapsi, kes on niiv\u00f5rd suure erineva regulaarsusega arsti juures k\u00e4inud, ei saa pidada vaatlusel v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseteks. Seet\u00f5ttu oleks t\u00e4psem \u00f6elda, et uuring n\u00e4itas vaktsineerimata lastel v\u00e4iksemat t\u00f5en\u00e4osust diagnoosi saada, mitte aga haiguste \u00fcldist esinemissagedust.<\/p>\n<p>Oona selgitab ka, et praeguste teadmiste ja uuringute p\u00f5hjal ei ole mingeid t\u00f5endeid, et immuniseerimiskava j\u00e4rgi vaktsineeritud lastel tekiks sagedamini kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel. N\u00e4iteks toob ta Ameerika \u00dchendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/effectivehealthcare.ahrq.gov\/sites\/default\/files\/cer-244-safety-vaccines-update-evidence-summary.pdf\" data-rel-date-range=\"[]\">uuringu<\/a>, mis on tema s\u00f5nul parim t\u00f5endusmaterjal vaktsiinide k\u00f5rvaltoimetest. Uuringust ilmneb ka, et Objektiivis v\u00e4lja toodud v\u00e4ited ei pea paika, kuna senini ei ole leitud \u00fchtegi t\u00f5endit selle kohta, et vaktsiinid suurendaksid astma, autoimmuunhaiguste ja neuroloogilisi arenguh\u00e4irete nagu autismi riski. <\/p>\n<p>Oona selgitab, et vaktsiinidega k\u00e4ivad paratamatult kaasas harva esinevad k\u00f5rvaltoimed, mille riskir\u00fchmaks peetakse lapsi, kellel on raske immuunpuudulikkus. Sellisele konkreetsele v\u00e4iksele r\u00fchmale piiratakse n\u00f5rgestatud elusviirust sisaldavate vaktsiinide kasutamist rangete vaktsineerimissoovituste alusel. Muus osas ei ole aga Oona s\u00f5nul t\u00f5endatud infot selle kohta, et vaktsineerimine t\u00e4hendaks teatud laste puhul suuremat riski m\u00f5nele terviseprobleemile. <\/p>\n<p>Kuigi uuringu viisid l\u00e4bi tervishoius\u00fcsteemi Henry Ford Health System teadlased, selgitas asutus p\u00e4rast alternatiivmeedia t\u00e4helepanu alla sattumist, et uuring j\u00e4eti avaldamata, sest see ei vastanud rangetele teaduslikele standarditele, mida teadusuuringutelt n\u00f5utakse. Nii nagu v\u00e4idab Oona, \u00fctleb ka astutus v\u00e4lja, et vaktsiin on t\u00f5hus viis kaitsta inimesi raskete haiguste eest.<\/p>\n<p>Otsus: vale. Harva esinevad vaktsiinide k\u00f5rvaltoimed on olemas, ent seni ei ole mingeid t\u00f5endeid selle kohta, et vaktsineeritud lastel tekiks sagedamini kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel.<\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120406140\/faktikontroll-avaldamata-uuring-vaidab-ekslikult-et-vaktsineerimata-lapsed-on-tervemad-kui-vaktsineeritud\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/epl.delfi.ee\/artikkel\/120406140\/faktikontroll-avaldamata-uuring-vaidab-ekslikult-et-vaktsineerimata-lapsed-on-tervemad-kui-vaktsineeritud\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (44) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Samuti v\u00e4idetakse uuringule tuginedes, et vaktsineerimine on seotud eelk\u00f5ige astma, atoopilise dermatiidi, ekseemi, autoimmuunhaiguste ja neuroloogiliste arenguh\u00e4iretega. T\u00e4navuse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4774,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,4075,2539],"class_list":{"0":"post-4773","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-uuringud","16":"tag-vaktsiinid"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4773\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}