{"id":4781,"date":"2025-09-25T18:56:22","date_gmt":"2025-09-25T18:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4781\/"},"modified":"2025-09-25T18:56:22","modified_gmt":"2025-09-25T18:56:22","slug":"maarja-krais-leosk-ja-kristi-kahar-erihoolekandeteenused-on-joudnud-kriisi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/4781\/","title":{"rendered":"Maarja Krais-Leosk ja Kristi K\u00e4h\u00e4r: erihoolekandeteenused on j\u00f5udnud kriisi | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riigikontrolli \u00fclevaade<\/a> \u00fctleb otse, et riigi korraldatud erihoolekandeteenused* ei ole k\u00e4ttesaadavad. J\u00e4rjekorrad on kasvanud, abi viibib, vahel isegi aastateks. Otse \u00fctleb ka p\u00f5hiseadus: puuetega inimesed on riigi erilise hoole all, v\u00f5ttes justkui v\u00f5imaluse inimesi aastateks abita j\u00e4tta. Kuid ometi…<\/p>\n

Linnuke j\u00e4rjekorda lisamise kastis abi ei paku<\/p>\n

Riigikontrolli v\u00e4rske \u00fclevaade n\u00e4itab arvudes, mida pered on aastaid kogenud. J\u00e4rjekorrad on ebam\u00f5istlikult pikad: mediaan 14 kuni 53 kuud. Inimeste arv erihoolekandeteenuste j\u00e4rjekorras on aastatel 2018\u20132024 kasvanud ligi kaks korda.<\/p>\n

Arvestades, et t\u00e4iendavate kohtade rahastamiseks lisavahendeid ei ole leitud, pole keeruline ennustada, mis j\u00e4rjekordadega j\u00e4rgmisel kuusaastakul s\u00fcnnib. Juba praegu on eriti suur puudus \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset hooldust pakkuvatest kohtadest, kuhu isegi 18-aastasena j\u00e4rjekorda maabudes ei pruugi praeguse korralduse j\u00e4tkudes elu jooksul p\u00e4\u00e4sedagi.<\/p>\n

Me oleme h\u00e4iritud, kui tervishoius\u00fcsteem pakub puusaoperatsiooni aega kuuekuuse ooteajaga, kuid mingil p\u00f5hjusel oleme \u00fchiskonnana leppinud sellega, et ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimesed v\u00f5ivad aastaid vajaliku teenuseta olla ning pered hoolduskoormuse all murduda.<\/p>\n

Kahtlemata on riik teinud suure h\u00fcppe, reorganiseerides suured erihoolekandeasutused v\u00e4iksemateks kogukonnap\u00f5histeks \u00fcksusteks. Samal ajal on inimeste arv j\u00e4rjekordades m\u00e4rgatavalt kasvanud. See t\u00e4hendab, et inimesed on t\u00f5elises h\u00e4das. Mitte ainult need ligikaudu 2000 inimest, kes teenust ootavad, vaid ka nende pereliikmed, kelle hoolduskoormus on meeletu ning kes ei saa samal ajal k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l ega sageli ka muul moel \u00fchiskonnaelus osaleda.<\/p>\n

N\u00f5ustume riigikontrolli v\u00e4lja\u00f6elduga, et riigi kohustuste t\u00e4itmata j\u00e4tmisega ei tohi \u00e4ra harjuda, seda ei saa v\u00f5tta paratamatusena.<\/p>\n

J\u00e4rjekorrad ei ole ainus mure<\/p>\n

Aruteludes kipub fookus j\u00e4\u00e4ma j\u00e4rjekordadele, ent j\u00e4rjekord on erihoolekandes\u00fcsteemis tekkinud probleemidele leige reageerimise ja piisava rahastuse puudumise s\u00fcmptom (pearaha katab napid 60 protsenti teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest).<\/p>\n

Meil on tegelikult olemas inimesed, oskused ja praktika (mis kindlasti vajavad ka arendamist ja toetamist), mis ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimest aitavad. Puudu on s\u00fcsteem, mis paneb abi liikuma inimese vajaduse kohaselt, ja rahastus, mis tagaks teenuste j\u00e4tkusuutliku ja turvalise osutamise ning motiveeriks praeguseid ja tulevasi teenuseosutajaid uusi teenuskohti looma.\u00a0<\/p>\n

Sundseisus harrastatav teenusturism<\/p>\n

Kui inimesel on ps\u00fc\u00fchiline erivajadus ja ta vajab igap\u00e4evaelus tuge, siis ei tohi abi saabumine s\u00f5ltuda sellest, kas inimene sobitub “\u00f5igesse teenusekasti” v\u00f5i millal m\u00f5nes asutuses vabaneb koht.<\/p>\n

Praegu teenuse j\u00e4rjekorras olijate ning tulevikus teenusele j\u00f5udvate inimeste vajadused ja ootused on muutunud ning muutumas. Enamikul on toetav perekond ja l\u00e4hedased, kes soovivad, et nende pereliige oleks oma kogukonnas, nende l\u00e4hedal, kuid elaks toetatult iseseisvat t\u00e4iskasvanuelu kodus pere juures, oma elamispinnal v\u00f5i grupikodus koos teisega.<\/p>\n

Riigikontrolli audit t\u00f5i v\u00e4lja, et v\u00e4hemalt pooled teenusesaajad peavad teenust tarbima teises maakonnas; \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset teenust saavatest inimestest peab 57 protsenti teenuse saamiseks minema teise maakonda.<\/p>\n

Lihtne n\u00e4ide. Harjumaal elav vanem v\u00f5tab valiku puudumise t\u00f5ttu vastu teenuskoha n\u00e4iteks Valgas. Autota perel kulub pereliikme k\u00fclastamiseks pea \u00f6\u00f6p\u00e4ev, seega selle asemel, et kaks\u2013kolm korda n\u00e4dalas kodul\u00e4hedases teenuskohas oma l\u00e4hedast k\u00fclastada, temaga suhteid ja kontakti hoida, vaheldust pakkuda, on k\u00fclastamine logistiline, ajaline ja ka finantsiline kunstt\u00fckk, mis on teostatav heal juhul kahel\u2013kolmel korral kuus.<\/p>\n

Kui pearaha katab 60 protsenti tegelikest kuludest<\/p>\n

Erihoolekandes\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tab sadu p\u00fchendunud, hea v\u00e4lja\u00f5ppega ja ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimesi v\u00e4\u00e4rtustavaid tegevusjuhendajaid. Need inimesed v\u00e4\u00e4rivad hoidmist ning 1100\u20131470 euro juurde j\u00e4\u00e4va brutopalga asemel keskmisele palgale l\u00e4hemale j\u00f5udvat t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n

Audit toob v\u00e4lja, et sisuliselt ei ole v\u00f5imalik sobiva ettevalmistusega uusi t\u00f6\u00f6tajaid tegevusjuhendajaks leida. Probleemid t\u00f6\u00f6j\u00f5uga m\u00f5jutavad otseselt ka erihoolekandeteenuste kvaliteeti, sest teenuseosutajal pole praktiliselt v\u00f5imalik oma t\u00f6\u00f6tajaid valida.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu v\u00f5etakse t\u00f6\u00f6le ka inimesed, kellega v\u00e4\u00e4rtushinnangud ei pruugi klappida ja kes ei suuda tagada teenuse vajalikku kvaliteeti ega ole motiveeritud tegevusjuhendajana t\u00f6\u00f6tama. See on aus ja hirmutav osa teenuse osutamise argip\u00e4evast, liiati kui arvestada, et erihoolekandeteenuste \u00fcks sihtgrupp on ka need intellektipuudega inimesed, kelle v\u00f5imalused enesev\u00e4ljendamiseks on \u00e4\u00e4rmiselt piiratud ja igasugune v\u00e4\u00e4rkohtlemine, v\u00e4givallatsemine ja kiusamine v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da n\u00e4htamatuks ning kannatajad h\u00e4\u00e4letuks.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6ealised omastehooldajad koju on kulukaim alternatiiv<\/p>\n

“Sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium ise ei suuda erihoolekandeteenuste k\u00e4ttesaadavust tagada vajalikus mahus ega m\u00f5istliku aja jooksul.”<\/p>\n

Omavalitsuste hinnangul p\u00fc\u00fcab riik j\u00e4tta oma kohustusi nende kanda ja n\u00f5uab neilt rohkem, kui ise suudab teha. Omavalitsused t\u00f5id v\u00e4lja, et sotsiaalkindlustusamet p\u00fc\u00fcab j\u00e4tta erihoolekannet vajava inimese omavalitsuse hooldada. Samuti n\u00f5uab riik neilt inimeste abistamist koheselt, ehkki sotsiaalkindlustusamet ja sotsiaalministeerium ise ei suuda erihoolekandeteenuste k\u00e4ttesaadavust tagada vajalikus mahus ega m\u00f5istliku aja jooksul.<\/p>\n

Jah, tegemist on seadusega pandud kohustusega riigile, mille t\u00e4itmisega pole seni t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral toime tuldud. See ei ole emotsionaalne hinnang, vaid fakt tuhandete perede igap\u00e4evaelust ja n\u00fc\u00fcd ka mustvalgelt Riigikontrolli auditis v\u00e4lja toodud.<\/p>\n

Need pered ootavad riigilt otsustusjulgust ja teenuste tagamist kogukonna keskel. N\u00e4iteks pered, kelle intellektipuudega lapsed on toetatud hariduss\u00fcsteemi ja kohaliku omavalitsuse teenustega, ja ka need pered, kelle keerulise puudega lapse haridus- ja teenusvajadus on kohalike omavalitsuste poolt t\u00e4itmata, on suures mures, sest laste t\u00e4iskasvanuks saades ei ole neile erihoolekandeteenuseid.<\/p>\n

Mida see t\u00e4hendab? Lihtsalt ja otse \u00f6eldes seda, et v\u00e4hemalt \u00fcks lapsevanem on sunnitud t\u00f6\u00f6turult eemale j\u00e4\u00e4ma, et tagada oma t\u00e4isealise lapse hooldus ja hoid. Kas see olukord on meile \u00fchiskonnana talutav, kus t\u00f6\u00f6eas, haritud, koolitatud inimesed peavad senisest v\u00e4lja\u00f5ppest, t\u00f6\u00f6alasest eneseteostusest ja t\u00f6isest sissetulekust loobuma ning seet\u00f5ttu pahatihti ise toetustest s\u00f5ltuma? Lihtsalt ja otse \u00f6eldes peaks vastus olema eitav. Kuid reaalsuses on neid n\u00e4iteid mitme aastak\u00fcmne jagu.<\/p>\n

Rasked arutelud on vajalikud<\/p>\n

Ka varasemad uuringud ja katsetused on n\u00e4idanud, et k\u00f5ige loogilisem on, kui inimene saab oma teenused terve elukaare v\u00e4ltel \u00fchelt korraldustasemelt ega pea seiklema killustunud s\u00fcsteemis, taotledes k\u00e4ttesaamatut abi. Selleks peame liikuma kohap\u00f5hisest pearahast paindliku rahastuseni, mis toetab inimest tema kogukonnas \u00f5igel hetkel ja \u00f5igete meetmetega.<\/p>\n

Erihoolekandeteenuste olukord on j\u00f5udnud kriisini, mida iseloomustavad lubamatult pikad ooteajad, krooniline rahapuudus ja sobivate teenuskohtade nappus. Kriis m\u00f5jutab inimesi igal p\u00e4eval ja \u00f6\u00f6l. Pered, kes on oodanud abi aastaid, noored erivajadusega t\u00e4iskasvanud, kes ei leia endale sobivat kohta, ning vanemad, kelle \u00f5lgadel lasub hoolduskoormus koos pideva hirmuga tuleviku ees.<\/p>\n

Vajame strateegilist plaani ja tegusid, kuidas selleni j\u00f5uda ja see on riigi vastutus, milles teenuseosutajad, kohalikud omavalitsused ning ennek\u00f5ike inimesed ja nende pered peavad saama kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib ja on valmis kogu protsessis kaasa l\u00f6\u00f6ma ning inimeste \u00f5iguste vaadet l\u00e4bivalt pildis hoidma. Meie ootus on, et tagatud oleks kulup\u00f5hine rahastus, mis v\u00f5imaldab teenuseosutajatel pakkuda kvaliteetset teenust ning motiveeriks praeguseid ja tulevasi teenuseosutajaid t\u00e4iendavaid teenuskohti looma.<\/p>\n

Haavatava l\u00fcli tugevus kui \u00fchiskonna tugevuse m\u00f5\u00f5dupuu\u00a0<\/p>\n

Riigikontroll toob v\u00e4lja, et valitsus ja riigikogu on k\u00fcll aastaid olnud informeeritud probleemidest, mis on seotud intellektipuudega ja vaimse tervise h\u00e4irega inimeste abivajadusega, aga laiema avaliku surve puudumine ning suuremat \u00fchiskondlikku t\u00e4helepanu p\u00e4lvivate pakiliste teemade olemasolu pole soodustanud selle temaatika murede j\u00f5udmist otsustajate fookusesse.<\/p>\n

Usume, et meie \u00fchiskond on vaatamata julgeolekuk\u00fcsimuste aktuaalsusele valmis vastu v\u00f5tma teemasid, mis meid \u00fckssarvikute k\u00f5rval arenenud demokraatlike riikide k\u00f5rval n\u00e4htavale t\u00f5stavad. See on viis, kuidas me rahvana hoiame oma k\u00f5ige haavatavamaid inimesi ja nende peresid.<\/p>\n

* Erihoolekandeteenus on ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega ehk vaimse tervise h\u00e4irega v\u00f5i intellektipuudega noore ja t\u00e4iskasvanu toetamine igap\u00e4evaeluga toimetulekul. Erihoolekandeteenused jagunevad toetavateks teenusteks, mida on v\u00f5imalik saada oma kodus elades, ning \u00f6\u00f6p\u00e4evaringseteks teenusteks, mida pakutakse hoolekandeasutustes. Teenusel on inimesele toeks v\u00e4lja\u00f5ppinud tegevusjuhendaja, kes juhendab, toetab ja abistab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikontrolli \u00fclevaade \u00fctleb otse, et riigi korraldatud erihoolekandeteenused* ei ole k\u00e4ttesaadavad. J\u00e4rjekorrad on kasvanud, abi viibib, vahel isegi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4782,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4082,4085,3077,34,36,31,32,21,4080,4086,28,29,4084,19,4083,25,4081,4079,1792,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4781","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-puuetega-inimeste-koda","14":"tag-erihoolekandeteenused","15":"tag-erihoolekanne","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kohalikud-omavalitsused","22":"tag-kristi-kahar","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maarja-krais-leosk","26":"tag-news","27":"tag-omastehooldajad","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-puuetega-inimesed","30":"tag-sotsiaalkindlustusamet","31":"tag-sotsiaalministeerium","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4781\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4782"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}