![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3097236h1daft24.jpg\"\/)
Siim Kallas raadiosaates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nT\u00e4navu t\u00e4itub 30 aastat “Kodanikeriigi manifestist”, mille te panite kirja 1995. aastal ja sellest sai Reformierakonna esimene programmiline dokument. T\u00e4na, kui me siin stuudios istume, on meiega koos Emili, 2010. aastal s\u00fcndinud neiu, kes on minu t\u00f6\u00f6vari. Kuidas te selgitaksite selle p\u00f5lvkonna noortele, miks sellist dokumenti omal ajal kirja oli vaja panna? <\/p>\n
Eks see oli ju aeg, kui me taastasime oma iseseisvuse, siis algas nagu jooks uude maailma. Ka t\u00e4na muidugi Ameerika \u00dchendriikides ei teata, mis asi see Eesti on, aga siis veel eriti. Nii et me tahtsime ikkagi nagu parketile saada, me tahtsime Eestit Euroopasse viia, me tahtsime end kaitsta v\u00f5imaliku Venemaa r\u00fcnnaku vastu ja majanduses t\u00f5sta ta ikkagi Soomele j\u00e4rele.<\/p>\n
Siis oli Laari valitsus, aga Laari valitsusel olid siset\u00fclid ja see hakkas kuidagiviisi hajuma. Siis oli n\u00e4ha, et tuleb uus v\u00f5imas poliitiline j\u00f5ud \u2013 Koonderakonna ja Maarahva \u00dchendus \u2013 ja meil oli ettekujutus, et see p\u00f6\u00f6rdub tagasi Eesti arengu, mida me ei tahtnud sugugi. Ja siis oli inimesi, kes arvasid, et peaks sekkuma, ja nii me siis sekkusime.<\/p>\n
Vaatamata sellele, et Reformierakonna kodulehek\u00fcljel on see v\u00e4ga m\u00f5nusasti voolavalt kirjutatud tekst siiamaani \u00fcleval ja paljud m\u00f5tted selles, mille v\u00f5iks kokku v\u00f5tta nii, et riik ei tungi kodanikele magamistuppa ja ei sori nende pangaarvetes, on v\u00e4ga aktuaalsed m\u00f5tted, siis kas ma olen v\u00e4ga k\u00fc\u00fcniline, kui \u00fctlen, et t\u00e4nane Reformierakond on nendest p\u00f5him\u00f5tetest ikkagi valgusaastate kaugusel? <\/p>\n
Sellega, et valgusaastate kaugusel, ma ei ole n\u00f5us. Nendest p\u00f5him\u00f5tetest ei ole loobutud, aga see oli ju kogu aeg \u00fcleval, et kui me j\u00e4tkame sellise radikaalse paremliberaalse kursiga, siis me j\u00e4\u00e4megi v\u00e4ikeseks parteiks. Selleks, et suurendada toetust laiemalt, on tarvis ka niisugust rahvale meeldimist. Seda siis on laiendatud ja mindud liiga kaugele.<\/p>\n
Ma olen seda juba korduvalt v\u00e4lja \u00f6elnud ja teised on ka seda \u00f6elnud, et n\u00fc\u00fcd me h\u00e4sti ei tee vahet, mis vahe on paremliberaalse erakonna ja sotsiaal-liberaalse erakonna vahel. P\u00f5hik\u00fcsimus on riik. Paremliberaalid umbusaldavad riiki ja peavad peamiseks seda, et inimest tuleb riigi eest kaitsta. Aga sotsiaal-liberaalid, millele alusepanijaks minu jaoks on ikkagi Franklin Roosevelt oma kursiga new deal ja John Maynard Keynes, kes t\u00f5id selle riigi ka m\u00e4ngu, et riik peab ka teatud funktsioone tegema. See on \u00fcks vaieldav k\u00fcsimus.<\/p>\n
Aga mis teid praegu k\u00f5ige rohkem h\u00e4irib Reformierakonna tegevuses? Mille vastu eksitakse? <\/p>\n
K\u00f5ige rohkem h\u00e4irib see, et on v\u00e4he eristumist. See t\u00e4hendab, et on niisugune \u00fcldine meeldivus k\u00f5igile ja see kindlasti kaugele ei vii. Samamoodi need toetused. N\u00e4iteks meie \u00fcks fundamentaalne seisukoht oli, et eelarve peab olema tasakaalus. Ja ta oligi kuni 2016. aastani. Siis tuli uus valitsus, ei olnud enam meie, ja siis hakkas see asi hajuma.<\/p>\n
Seda refr\u00e4\u00e4ni me oleme kuulnud ka praeguste valitsusliikmete suust \u00a0korduvalt, et k\u00f5ik l\u00e4ks lappama 2017. <\/p>\n
Ma ei taha sinna minna tagasi, vaid ma tahan seda \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd tegi Reformierakond eelarve aastaks 2026, kus puuduj\u00e4\u00e4k on ligi kaks miljardit eurot, ja seda on liiga palju. Ma lugesin selle eelarve l\u00e4bi ja ma v\u00f5in julgelt \u00f6elda, et pool sellest on \u00fclearune. N\u00e4iteks r\u00e4\u00e4gitakse, et me peame tingimata suurendama riigikaitsekulutusi. N\u00f5us! Aga kui palju on riigikaitsekulutusi selles puuduj\u00e4\u00e4gis sees? Samas suurendataks n\u00e4iteks \u00fchistranspordi riiklikku toetust. See on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu.<\/p>\n
Te \u00fctlete, et praegused poliitikud keskenduvad peaasjalikult sellele, et valijatele meeldida ja et tulevastel valimistel saada veel rohkem h\u00e4\u00e4li kui 37, v\u00f5i v\u00e4hemalt sama palju?<\/p>\n
\u00dcritatakse, jah, aga ma ei ole kindel, et Reformierakond sellise meetodiga saab neid h\u00e4\u00e4li.<\/p>\n
Mis hetkel siis ikkagi valesti l\u00e4ks? Te olete v\u00e4ga lugupeetud Reformierakonna liige, te olete kirjutanud mitu arvamuslugu sel teemal, et mehed, v\u00f5tame ennast n\u00fc\u00fcd kokku ja l\u00e4heme tagasi nende algsete v\u00e4\u00e4rtuste juurde. Miks teid ei kuulata? <\/p>\n
Eks mind kuulatakse ka, aga eks need on vaieldavad k\u00fcsimused. L\u00f5ppude l\u00f5puks on ikkagi erakonna tegevjuhtkond see, kes tegelikult otsustab, missugune see kurss on.<\/p>\n
Meil oli \u00e4sja just volikogu ja seal ka inimesed r\u00e4\u00e4kisid. Kuna erakond on suur ja inimesi on laialt \u00fcle Eesti, siis on ju vaated ka paljudes asjades v\u00e4ga erinevad. Selleks, et saada h\u00e4\u00e4li, on \u00fcritatud neid inimeste vaateid v\u00f5imalikult palju kajastada. See on \u00fcks suur vaidlusk\u00fcsimus olnud kogu aeg.<\/p>\n
Kui meie alustasime, siis ka majandus alustas m\u00f5nes m\u00f5ttes nullist ja v\u00e4ga suur janu oli, et edasi!, aga mingisuguseid toetusi ei olnud. P\u00f5llumajandus ei saanud mitte \u00fchtegi senti toetust. Aga siis 2001 hakkas tulema Euroopa raha ja minu arvates on see palju \u00e4ra rikkunud sellist m\u00f5tlemist, et see on ju riigi raha, see ei ole eraraha, mis tuleb. Seda on tulnud ligi 20 miljardit. See on ikka v\u00e4ga suur raha. Ja kui kogu aeg m\u00f5eldakse, et ma kuskilt saan, et ma kirjutan toetusavalduse, teades, et ma sealt saan ja sealt saan ja sealt saan, siis ma j\u00e4tan oma puulusika v\u00e4ljam\u00f5tlemise tagaplaanile. See ongi see, mis meie algset kurssi on muutnud.<\/p>\n
Ehk me oleme muutunud mugavaks? <\/p>\n
Tunduvalt. V\u00e4ga mugavaks.<\/p>\n
Poliitikud samamoodi?<\/p>\n
Just. K\u00f5ik on l\u00e4inud natuke teistmoodi. V\u00e4ga palju loeb muidugi v\u00e4liskeskkond: praegu Venemaa s\u00f5da Ukrainas. Alguses me kogu aeg kartsime, et meie oleme nende sihikul, aga meie oleme vahepeal j\u00f5udnud NATO-sse minna ja see on olnud tohutu suur v\u00f5it. Aga see on j\u00e4lle muutnud seda poliitikat, et k\u00f5ik mobiliseeruvad. Kui ikkagi teema on riigikaitse ja seda laialdaselt toetatakse, siis j\u00e4relikult ka valimistel m\u00e4ngib see suurt rolli.<\/p>\n
Te ise t\u00f5ite v\u00e4lja selle, et k\u00f5ik raha, millest r\u00e4\u00e4gitakse, ei l\u00e4he julgeolekusse, vaid v\u00e4ga palju on seal \u00f5hku sees. See on meid viinud rekordilise eelarvedefitsiidi juurde, riigiv\u00f5lg kasvab. Kui te arutate seda omakeskis seal tagatoas, siis mida Kristen Michal teile vastu \u00fctleb? Ta ju saab ka aru tegelikult, et riigi majandus ei l\u00e4he \u00f5iges suunas.<\/p>\n
Punkt \u00fcks on see, et mina ei ole tagatoas.<\/p>\n
Teid ei lasta sisse enam?<\/p>\n
K\u00fcll lastakse, aga ma pole ise pressinud. Vaadake, on \u00fcks n\u00f5ukogudeaegne nali, kus k\u00fcsitakse poisi k\u00e4est, et kirjelda, kuidas teil perekonnas asjad on. Poiss vastab koolis, et meil on nii, et ema on nagu partei keskkomitee ja tema otsustab k\u00f5ik. Isa on nagu valitsus, isa viib k\u00f5ik ellu. \u00d5de on nagu komsomol, kes muudkui k\u00e4ratseb, aga vanaema on nagu ameti\u00fchingud, kes muudkui r\u00e4\u00e4gib ja r\u00e4\u00e4gib, aga keegi ei kuula. Ma olen v\u00f5tnud sellest naljast selle, et ma ei taha olla vanaema, kes muudkui r\u00e4\u00e4gib ja r\u00e4\u00e4gib ja keegi ei kuula. Kui minu k\u00e4est k\u00fcsitakse, siis ma r\u00e4\u00e4gin, aga ma ise ei tr\u00fcgi oma n\u00f5uannetega.<\/p>\n
Kui tihti nad p\u00e4riselt k\u00fcsivad?<\/p>\n
Ikka k\u00fcsivad. Ma ei ole juhatuses, aga olin n\u00fc\u00fcd volikogus, pidasin seal k\u00f5ne, ja ikka inimestega suhtlen, aga enam v\u00e4ga aktiivne ei ole.<\/p>\n
P\u00f5hiline k\u00fcsimus on ju tegelikult see, et ega see olukord, kus me praegu riigi rahandusega oleme, ei ole ajutine ja need probleemid ei lahene j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel aastal. Pigem l\u00e4hevad need probleemid ju kogu aeg suuremaks. N\u00e4ete te t\u00e4na oma erakonnakaaslaste s\u00f5nav\u00f5ttudes ja pilgus tahet tegelikult panna eelarve raamidesse \u00fchel hetkel?<\/p>\n
K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad sellest. Ma toon j\u00e4llegi selle sama eelarve, kui k\u00f5ik r\u00e4\u00e4kisid, et eelarve peab tasakaalus olema ja eelarves on sees niisugused asjad, mille puhul rahandusminister oleks v\u00f5inud rusika laua peale panna ja \u00f6elda: ei, seda ei tule. Aga seda ei tehtud.<\/p>\n
Miks?<\/p>\n
Seda peate nende k\u00e4est k\u00fcsima.<\/p>\n
Riigi rahanduse tasakaalus hoidmine oli Reformierakonna jaoks aastaid mantra, p\u00f5him\u00f5te, millest ei taganetud. N\u00fc\u00fcd ma kujutan ette, et Kristen Michal ja tema v\u00f5itluskaaslased vastavad, et aga Siim Kallas, teie ajal valimistel saite te \u00a0maksimaalselt 19 kohta riigikogus, t\u00e4na meil on 37 kohta.<\/p>\n
Seda juttu ma olen kuulnud palju ammu juba. Reformierakonna toetus l\u00e4ks \u00fcle 30 koha riigikogus aastal 2007 viied valimised j\u00e4rjest. Siin ongi n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimus, kellel on \u00f5igus. Me otsisime ka tol ajal ju niisugust vormi, et s\u00e4iliks meie selge reljeef, \u00fctleme nii, aga et \u00fchtlasi me suudaksime ka haarata rohkem valijaid.<\/p>\n
Aga m\u00f5ttem\u00e4ngu vormis: kui oleks nende toonaste “Kodanikeriigi manifesti” p\u00f5him\u00f5tetega l\u00e4inud l\u00f5puni ja nendest poleks taganetud \u00fchel hetkel \u2013 kas me t\u00e4na oleksime selles olukorras oma majanduse ka eelarvega, kus me t\u00e4na oleme?<\/p>\n
Ega me ei ole ju v\u00e4ga halvas olukorras.<\/p>\n
Nalja teete? K\u00fcsige ettev\u00f5tjatelt.<\/p>\n
Oleneb ettev\u00f5tjatest. Eile alles vestlesin pikalt \u00fchega, tema \u00fctles vastupidist. Nii et eks neid on erinevaid.<\/p>\n
Aga see on selline k\u00fcsimus, mida kahe s\u00f5naga \u00e4ra ei vasta. Muidugi, kui sa tahad valimistel edu saavutada, siis sa pead arvestama valijatega. V\u00e4ga palju ikkagi muutus sellest hetkest, kui me saime \u00fcle teatud k\u00fcnnise \u2013 kui me saime Euroopa Liitu, saime NATO-sse. Siis tekkis teatud pingelangus ja kogu \u00f5hkkonna muutus on ka ikkagi v\u00e4ga palju m\u00f5junud.<\/p>\n
Teie kolleeg, kes istub siin, kuulub nende 553 000 inimese hulka, kes s\u00fcndis p\u00e4rast taasiseseisvumist. Neil ei ole seda n\u00f5ukogude aja eitust, mis meid pani \u00f5udsalt tegutsema. Seda ei ole, sest nad ei ole tundnud seda n\u00f5ukogude v\u00f5imu mitteliberaalset konstruktsiooni.<\/p>\n
Kuidas te suhtute, kui teile \u00f6eldaks, et seadus on kodanlik igand, seadusi \u00fcldse ei pea olema? Selle asemel oli partei juhtkonna poliitiline otsus.<\/p>\n
Te pidasite n\u00e4dala eest Reformierakonna volikogul t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse k\u00f5ne, kus sedastasite, et demokraatiat pole olemas, kui erakondi k\u00e4sutavad suurrahastajad. Demokraatiat pole olemas, kui sellega manipuleerivad \u00f5iguskaitseorganid. Demokraatiat pole olemas, kui otsustamisel asendab vabalt valitud seadusandliku kogu ilma rahvamandaadita riigiaparaat. P\u00e4ris tugevad s\u00f5nad. Kas asi on t\u00f5esti nii hull?<\/p>\n
See on \u00fclemaailmne probleem natukene. Kui me alustasime siin sellest, et mis on see Reformierakonna elu m\u00f5te, siis kui nooremate inimestega vestelda, siis nad \u00fctlevad, et turumajanduse teema tegelikult toimib, et selle nimel ei ole enam m\u00f5tet v\u00f5idelda. Aga kogu maailmas on see k\u00fcsimus, kas demokraatia on ikka v\u00f5imul ja kas demokraatia p\u00fcsib v\u00f5i teda ei \u00f5nnestu kaitsta. Vaat see on, miks ma hakkasin m\u00f5tlema, et ma panen demokraatia teemad ritta.<\/p>\n
See on igavene vaidlus, kas autoritaarne s\u00fcsteem on parem kui demokraatia. Demokraatia v\u00f5tab aega, sa pead minema lepingut parlamendis ratifitseerima, vaja ette kanda ja kaitsta. Diktatuur s\u00f5lmib lepingu ja kogu lugu, kirjutab alla, asi on tehtud. Samas, pikas vinnas j\u00e4lle on alati demokraatia v\u00f5itnud. Aga alguses j\u00e4\u00e4b mulje, et autoritaarne juhtimine ja riigi valitsemine on palju efektiivsem, palju t\u00f5husam, palju kiirem. Siis peab vaatama, kus on need n\u00f5rgad kohad. Ja t\u00f5epoolest, vaatad, et valimised on, aga valimised ostetakse \u00e4ra.<\/p>\n
Siim Kallas raadiosaates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Me elame v\u00e4ga huvitaval ajal. Hiljaaegu Postimehes oli \u00fclimalt huvitav intervjuu \u00fche demokraatia uurijaga Rootsist, Marina Nordiga, kes oma keskusega uurib faktip\u00f5hiselt, missugune on seis \u00fcle maailma riikide ja nende demokraatia tasemega. Ja v\u00e4ga huvitav fakt: t\u00e4naseks on demokraatlikke riike maailmas v\u00e4hem kui autokraatlikke riike. Me oleme langenud demokraatia tasemelt 1985. aasta tasemele.<\/p>\n
Hirmu\u00e4ratav. Enne Teist maailmas\u00f5da oli pilt veel hullem ja kuhu see viis, ei tasu meenutada. Aga kus n\u00fc\u00fcd v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on? See on teema, millele t\u00e4na rahuldavat vastust ei ole. N\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid, kus iseseisvusdeklaratsioon 4. juuli 1776 ja siis ka konstitutsioon on nagu liberaalse demokraatia pliiatsiga John Locke’i teoste j\u00e4rgi aetud ja needsamad p\u00f5him\u00f5tted on k\u00f5ik kirjas seal, siis t\u00e4na ometi t\u00e4itevv\u00f5im rullib seadusandlikust v\u00f5imust \u00fcle. T\u00e4iesti uskumatu, et selline asi juhtub maailma k\u00f5ige v\u00f5imsamas demokraatias.<\/p>\n
\u00dcks asi on Ameerika \u00dchendriigid, aga me n\u00e4eme samasuguseid trende ka siinsamas Euroopas: Ungari, Poola, samasugused probleemid paistavad tegelikult silma Madalmaades ja nii edasi. Mis hetkel see liberaalse demokraatia allak\u00e4ik algas Euroopas?<\/p>\n
Ei ole niimoodi nagu m\u00f5elnud. P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib ju v\u00f5tta tagasi Esimese maailmas\u00f5ja j\u00e4rgsesse aega, kus tegelikult suur murrang oli, kui tuli Hitler v\u00f5imule, Mussolini Itaalias, ja tulid alternatiiviga, et kogu seni toiminud s\u00fcsteem viis rahva maailmas\u00f5tta ja vaesusesse. Ja et meil on teine plaan, hoopis parem plaan. Ja kes ei ole n\u00f5us, need lasti maha.<\/p>\n
Aga t\u00e4nased autokraadid tulevad v\u00f5imule vabadel valimistel? Inimesed ise tahavad neid. <\/p>\n
Nii on. Nad veenavad. Demokraatia vajab ka j\u00f5ulisi liidreid, kes v\u00e4ga veenvalt kaitsevad neid p\u00f5him\u00f5tteid ja kuidas seda k\u00f5ike teha. \u00dcks asi on, kuidas te ehitate \u00fcles t\u00e4itevv\u00f5imu ja n\u00e4iteks v\u00f5imude lahusus, kas see tegelikult toimib v\u00f5i mitte. Selles samas k\u00f5nes ma t\u00f5in m\u00f5ned n\u00e4ited.<\/p>\n
N\u00e4iteks Eestis peaks olema nii, et erakond on ju kodaniku\u00fchendus ja kui erakond otsustab kellegi v\u00e4lja visata, siis erakond otsustab. Selle \u00fcle ei saa vaielda. Inimene ei pea reeglitest kinni ja visatakse v\u00e4lja. Aga ta l\u00e4ks kohtusse ja kohus ennistas ta tagasi. Jutt on EKRE mingist liikmest. See on absurd.<\/p>\n
Teine asi, mis on \u00fcks huvitav teema, aga ma arvan, et see l\u00e4heb natuke liiga keeruliseks, on see, et kes kontrollib parlamendi esimest koda. Meil ainult esimene koda ongi. Parlament on ka erinevad hoovused, erinevad huvid. Parlament keerab mingi jama kokku, saadab selle siis presidendile v\u00e4lja kuulutamiseks, president ei kuuluta v\u00e4lja, l\u00fckkab selle tagasi. Aga kes tegelikult tagasi l\u00fckkab? John Locke’il oli seisukoht, et selleks, et esimest koda tasakaalustada, peab olema teine koda. Ma olen sellest korduvalt kirjutanud, aga \u00fcks kodanik alles hiljaaegu s\u00f5imas mind, et ma tahan mingit t\u00e4iendavat b\u00fcrokraatiat.<\/p>\n
Aga te leiate, et riigikogul oleks vaja v\u00e4ikest juurdeehitust?<\/p>\n
Ma olen seda pakkunud \u00f5ige mitu korda.<\/p>\n
Tuleme korraks selle demokraatia allak\u00e4igu juurde tagasi. Mida siis ikkagi teha? Me n\u00e4eme, et meie silme all maailm laguneb koost. Need p\u00f5him\u00f5tted, mis seni Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumis eksisteerisid, lagunevad koost. Mismoodi n\u00fc\u00fcd tagasi r\u00f6\u00f6bastele saada see asi?<\/p>\n
Kui v\u00f5tta n\u00e4iteks seesama Holland, siis seal Geert Wilders, kes muide on endine liberaal, ju seekord nendel valimistel kaotas toetust. V\u00f5ib-olla hakkavad inimesed m\u00f5tlema nende asjade peale. Eks on ka nii, et populism ja demokraatiavastane \u00e4\u00e4rmuslus tuleb ja \u00fctleb, et h\u00e4\u00e4letage minu poolt, ma teen k\u00f5ik asjad paremini. Aga kus on P\u00f5lissoomlased Soomes t\u00e4na? Tulid peaaegu nii, et v\u00f5tavad kogu Soome riigi juhtimise \u00fcle.<\/p>\n
Mina usaldan, et enamus valijaskonnast hakkab l\u00f5puks ikka m\u00f5tlema, et teil, vanad, on k\u00fcll tohutu head plaanid, aga kuidas te selle k\u00f5ik ellu viite.<\/p>\n
Peavooluerakonnad, \u00fctleme konservatiivid, liberaalid ja sotsialistid, suudavad pakkuda terviklikuma n\u00e4gemuse. Saksamaal need kolm on ikkagi domineerivad, mis sest, et AfD on v\u00e4ga v\u00f5imas.<\/p>\n
Selge on see, et v\u00e4ga palju asju ei s\u00f5ltu meist, kasv\u00f5i n\u00e4iteks see, mida otsustab Valge Maja teha Ukrainaga. Me n\u00e4eme praegu, et tulevad viited mingitest salakokkulepetest justkui eurooplaste selja taga, Ukrainale surutakse tingimusi peale. Me peaksime tegelikult ju v\u00e4ga murelikud olema selle p\u00e4rast?<\/p>\n
Me peamegi v\u00e4ga murelikud olema.<\/p>\n
Mis Trumpi plaan on?<\/p>\n
Kui ma teaks. Mina \u00fctleksin lihtsalt seda, et ta ajab ikka Venemaa asja. Kogu aeg tahetakse rahu saavutamine teha Ukraina hinnaga. Kui Putin pommitab Kiievit, siis president Trump v\u00e4ljendab oma rahulolematust. Mina v\u00e4ljendan ka oma rahulolematust. Aga mis sellest muutub? Tegelikult \u00fchtegi tegu pole. V\u00f5ib-olla praegu need naftasanktsioonid on, aga juba ta teeb tagasik\u00e4ike, teeb erandeid Ungarile ja nii edasi. Ta ikkagi on Venemaa poolel.<\/p>\n
Ma ei tohiks seda \u00f6elda ja v\u00f5ib-olla pannakse seda ka v\u00e4ga pahaks, aga mina vaatan kogu aeg, et mille eest tegelikult Ukraina v\u00f5itleb. Ta ei v\u00f5itle ainult enda eest. Ukraina kukkumine t\u00e4hendab ikkagi v\u00e4ga suurt muutust ja me peaksime olema ikka v\u00e4ga mures.<\/p>\n
Tegelikult ei ole ka Euroopa Liit, Euroopa riigid sellist otsustavat k\u00e4iku teinud. Kas ka selles osas on momentum maha magatud, et teha Ukrainale sobilik relvarahu Euroopa riikide juhtimisel?<\/p>\n
Euroopa riigid p\u00fc\u00fcavad. Euroopa on olnud sanktsioonides v\u00e4gagi otsustav, need sanktsioonid Venemaa vastu on olnud \u00fcsna ulatuslikud ja neid j\u00e4tkatakse. Selle koha peal lepitakse kokku. Aga seal istub 27 inimest laua taga, \u00fcksinda, ei ole abilisi ega kedagi, aga k\u00f5igil on selja taga oma valijad. Demokraatia h\u00e4da, eks ole, et seal kohapeal nad peavad otsustama nii, et nad oma valijatega t\u00fclli ei l\u00e4heks. Ja siis see k\u00f5igub nii.<\/p>\n
Aga nad peaks ka aru saama, et nad saevad sedasama oksa, millel nad seal istuvad.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 on olnud ikkagi p\u00e4ris ulatuslik. Aga s\u00f5jalist v\u00f5imekust sa niisama lihtsalt kokku ei lepi.<\/p>\n
Ilma Ameerikata me ei tee tegelikult midagi?<\/p>\n
Kui me oleks 30 aastat tagasi hakanud tegema ilma, siis meil oleks need v\u00f5imekused k\u00f5ik olemas, aga nende tegemine v\u00f5tab aega.<\/p>\n
Mis me siis teeme? Kas teis, Siim Kallas, on veel usku, et diplomaatia kui selline suudab Ukrainale rahu tuua?<\/p>\n
Oleneb diplomaatiast. Ma ei tea. Igatahes olukord on v\u00e4ga keeruline ja paraku me oleme kogu aeg lootnud selle peale, et Ameerika on meie selja taga. Ja kui \u00fchel hetkel \u00e4kki Ameerikat pole selja taga, siis lennukeid tehakse isegi siin Euroopas ju ka p\u00e4ris korralikke, aga mis puudutab kogu satelliidindust ja kaugluuret, siis siin on ameeriklased \u00fcliv\u00f5imsad, nii et nendeta on v\u00e4ga raske midagi teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3097254h8d48t24.jpg\"\/)
Siim Kallas raadiosaates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime majanduse k\u00f5rval ka muudest vabadustest ja riigi juhtimise kvaliteedist, mida me oma poliitikutelt saame. V\u00e4ga palju kostub kriitikat, et meil on lapsehoidjamentaliteediga riik, et paljudes eluvaldkondades riik kirjutab ette, kuidas peaks k\u00e4ituma, mismoodi me peaksime tegutsema. \u00dcks grotesksemaid n\u00e4iteid sellest on minu meelest politsei- ja piirivalveameti peadirektori kevadine n\u00e4ide sellest, kuidas tehisintellekti abil t\u00f6\u00f6tavad kaamerad v\u00f5iksid meid k\u00f5iki aidata. Et kui vanemad inimesed t\u00e4naval kukuvad, siis kaamera fikseerib selle \u00e4ra ja automaatselt saadetakse politseile teade selle kohta. K\u00f5lab d\u00fcstoopiliselt.<\/p>\n
V\u00e4gev. Ma ei oska seda kommenteerida. Aga vahepeal oli k\u00f5vasti teemaks ja on ikka teemaks juurdep\u00e4\u00e4s pangaarvetele. Seda ei tohi mitte mingil juhul lubada. Isegi Stalin hoidis hoiuarved 1930-ndatel aastatel teatud m\u00f5ttes autonoomsetena, ei tr\u00fcginud inimeste hoiuarvete juurde. Sest niipea, kui sa kaotad pangaarvete usaldusv\u00e4\u00e4rsuse, et inimene ei usalda enam raha pangas hoida, siis kus ta seda hoiab? Siis jookseb see k\u00f5ik laiali ja kogu s\u00fcsteem vajub kokku. Nii et pangaarvete privaatsus on \u00fcks k\u00f5ige t\u00e4htsamaid privaatsusi, mis \u00fcldse meil on.<\/p>\n
Aga selliste piirangute loojad \u00fctlevad, et t\u00e4nap\u00e4eva tehnoloogilised v\u00f5imalused aitavad meil \u00e4ra hoida v\u00e4ga raskeid kuritegusid.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et te kahtlustate, et k\u00f5ik on kurjategijad.<\/p>\n
Aga me k\u00f5iki ei kontrolli, aus\u00f5na, \u00fctlevad nad.<\/p>\n
Aga te tahate kontrollida k\u00f5iki. Kurjategijaid on loomulikult ja on v\u00e4ga kavalaid kurjategijaid, aga igaks juhuks me kontrollime siis k\u00f5iki, et \u00e4kki me leiame nende hulgast. See on mulle v\u00e4ga tuttav. Ma olin hoiukassade peavalitsuse juhataja seitse aastat ja ka n\u00f5ukogude ajal oli sama asi, et kogu aeg tuli s\u00f5dida miilitsaga, kes tuli ja tahtis andmeid saada, ja ta ei saanud. Tuli, k\u00fcmme inimest nimekirjas ja \u00fctles, et andke meile need andmed. Seaduse j\u00e4rgi, kui oli algatatud uurimine, siis oli neil see \u00f5igus. Meie jurist k\u00fcsis, et kelle suhtes uurimine on. “Vaat selle inimese vastu.” “Vaat, siis selle jaoks saate, aga mitte nende \u00fclej\u00e4\u00e4nute jaoks.”<\/p>\n
Aga kogu see soov sorida inimeste isiklikes asjades on laialt levinud haigus tsiviliseeritud maailmas. Te \u00fctlete, et teete seda minu enda p\u00e4rast… Ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd muidugi v\u00e4ga riskantse teema peale, aga \u00fctleme, et k\u00f5ik on joodikud, sellep\u00e4rast meil tuleb piirata alkoholi m\u00fc\u00fcki. N\u00f5ukogude Liidus t\u00f5esti joodi palju ja sellep\u00e4rast viinapoed olid l\u00f5puks lahti kella 14\u201317. Aga see ei takistanud mingisugust joomist. Kahtlustamine on asi, mille vastu mina pean vajalikuks v\u00f5idelda. Ei ole p\u00f5hjust kodanikke kahtlustada. Kui teil on kahtlus, et mina olen pettur, siis kahtlustage mind ja uurige minu asja, aga \u00e4rge k\u00f5iki kohalviibijaid hakake vaatama, et \u00e4kki nemad ka. Et kus nemad oma raha hoiavad, kuhu nad \u00fclekande teevad? V\u00f5tke lahti pangas oma konto \u00fclevaade, seal on j\u00e4rjest k\u00f5ik meie arveldused, mis k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad mingit lugu. Kujutage ette, et \u00fcks pahatahtlik inimene saab selle nimekirja k\u00e4tte ja hakkab arutama, et mis siin on. Tuhat eurot on mingi toetus. Mis toetus, kellele, misp\u00e4rast?<\/p>\n
Aga v\u00e4ga paljud inimesed leiavad, et mul ei ole midagi varjata, palun, vaadake, mida ma elus teen. Miks me oleme tegelikult valmis v\u00e4ga palju oma privaatsusest ja seel\u00e4bi vabadustest \u00e4ra andma?<\/p>\n
Ma ei usu, et tegelikult ollakse sellega nii v\u00e4ga p\u00e4ri. Kui see asi l\u00e4heb nii kaugele, siis on see \u00fchiskond ikka haige. Siis me j\u00f5uame Orwellini juba. Lugege k\u00f5ik Orwelli ja “1984”. Kui k\u00f5ik on kontrolli all, et su koridoris on kaamerad ja sinu iga sammu j\u00e4lgitakse, siis see on v\u00e4ga populaarne idee.<\/p>\n
\u00dchelt poolt me n\u00e4eme, kuidas k\u00f5rgtehnoloogilisi t\u00f6\u00f6riistu kasutatakse just sellisteks tegevusteks, et hoida kuritegusid justkui \u00e4ra. Teisalt, mis puudutab b\u00fcrokraatiat, me ei n\u00e4e, et seda IT-v\u00f5imekust, e-riigi kvaliteeti kasutatakse. Miks meil on b\u00fcrokraatiat \u00fchiskonnas nii palju ja see kerkib nagu p\u00e4rm?<\/p>\n
K\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad, et on vaja b\u00fcrokraatiat v\u00e4hendada. Aga kus ta on, see b\u00fcrokraatia?<\/p>\n
Ma toon lihtsa n\u00e4ite viimastest p\u00e4evadest \u2013 seesama teatrite rahastamise \u00fcmber toimuv. Kusagil on mingid komisjonid, kes otsustavad mingite kriteeriumite abil, kellele peaks raha minema, pannakse Exceli tabelisse, otsustatakse, kellele see raha l\u00e4heb ja siis \u00fchel hetkel, kui avalikkuses puhkeb mingisugune torm, otsustab minister, et unustame selle n\u00e4dalatepikkuse t\u00f6\u00f6 \u00e4ra ja anname ikkagi kahele teatrile selle vajamineva raha. T\u00e4ielik nonsenss.<\/p>\n
Jah, see on nonsenss k\u00fcll. Ma tooks n\u00e4ite omaenda praktikast. Meil on \u00fcks teatrifond, kust me jagame juba 16 aastat toetusi teatritele. Kokku on p\u00e4ris suur summa selle all. Kes meil siis jagab seda raha? Mitte mina. See on minu raha, aga ma olen moodustanud sinna nutikatest inimestest niisuguse halduskogu. Selle administreerimine toimub rahvuskultuuri fondi kaudu ja see tuleb \u00fcks kord aastas kokku. Inimesed on k\u00e4inud k\u00f5iki etendusi vaatamas, teevad otsuse ja ongi k\u00f5ik. Ei ole mingit vaidlemist ega rohkem mingeid punkte v\u00f5i arvestust. Nii peaks olema see riigi tasandil ka.<\/p>\n
Aga mis ikkagi riigi tasandil viib selliste otsusteni?<\/p>\n
Inimestel on kange tahtmine j\u00f5uda nagu l\u00f5pliku t\u00f5eni. Et kui me paneme k\u00f5ik punktidesse, tabelitesse, siis me saame kindlaks teha, mis t\u00f5eliselt on k\u00f5ige parem lavastus.<\/p>\n
V\u00f5i ei taheta vastutada.<\/p>\n
Ka see on muidugi t\u00f5si.<\/p>\n
Aga mida me sellest j\u00e4reldame? Me oleme tahtnud selliseid professionaalseid, elukutselisi poliitikuid, aga sellega omal moel oleme kaotanud otsustusjulguse?<\/p>\n
Jah, teil on \u00f5igus. Edukas otsustamine t\u00e4hendab alati riskide v\u00f5tmist. Kui sa ei julge riske v\u00f5tta, siis sa ei tee ka kunagi mingeid otsuseid. Kusjuures riskidega on alati see, et m\u00f5nikord l\u00e4heb viltu ka. Alati ei ole nii, et riskisin ja l\u00e4ks \u00f5igesti. Poliitikute seas on v\u00e4ga palju neid, kes \u00fche silmaga m\u00f5tlevad kogu aeg, et n\u00fc\u00fcd ma tahaks teha seda, sealt v\u00f5ib-olla tuleb kolm h\u00e4\u00e4lt juurde.<\/p>\n
Praegu, kui me siin raadiomaja seitsmendal korrusel seda juttu teiega ajame, on Eesti \u00fchiskonnas puhkenud j\u00e4rjekordne v\u00e4\u00e4rtuskonflikt. V\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitakse viimastel p\u00e4evadel v\u00e4\u00e4rtusruumist, sellest, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine saade v\u00f5i s\u00f5nav\u00f5tt sellega \u00fcle\u00fcldse ei haaku. Mida see r\u00e4\u00e4gib meile praegusest \u00fchiskonna tervisest?<\/p>\n
See r\u00e4\u00e4gib vaimse tervise l\u00fcnkadest, ma arvan. Mis need v\u00e4\u00e4rtused on siis? K\u00fcmme k\u00e4sku? Kas see kuidagi puutub k\u00fcmnesse k\u00e4sku? Ei puutu!<\/p>\n
See r\u00e4\u00e4gib siis vaimse tervise probleemidest riigikogus, sest seaduseeln\u00f5ud, n\u00e4iteks rahvusringh\u00e4\u00e4lingu likvideerimiseks, on tulnud riigikogust. V\u00e4ited v\u00f5i diskussioonid Istanbuli konventsiooni ja sellest lahkumise teemadel j\u00e4llegi on tulnud riigikogust. Miks sellised vastasseisud ja l\u00f5hed \u00fchiskonnas ikkagi tekivad, miks poliitikud neid k\u00e4ivitavad?<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest on osa inimesi, kodanikke, kes nii arvab ja neil on omad esindajad riigikogus ja nad \u00fctlevad seda, mis nad arvavad. Ja siis on k\u00fcsimus selles, kas riigikogu siis otsustab ERR-i likvideerida v\u00f5i otsustab Istanbuli konventsioonist v\u00e4ljuda v\u00f5i mitte, seda ta t\u00f5en\u00e4oliselt ei tee. Demokraatia ongi see, et on kaks v\u00f5imalust: kas inimesed omavahel m\u00f5tlevad, et see Istanbuli konventsioon on mingi ilge jama, aga mitte kuskil keegi avalikult sellest ei r\u00e4\u00e4gi v\u00f5i teine v\u00f5imalus,
et sellest r\u00e4\u00e4gitakse avalikult. Ja siis see kahtlemata m\u00f5jub sageli nagu mingisuguse ps\u00fc\u00fchilise k\u00f5rvalekaldena. V\u00f5tke siin m\u00f5ned aastad tagasi toimunud meeleavaldusi ja asju, mis siin on olnud, ja mujal maailmas ka.<\/p>\n
Nii et ma ei oska \u00f6elda, ma arvan, et seni, kuni ikkagi enamusotsustamine, demokraatia, seadusandlik kogu tuleb kokku ja arutab, kas ERR-i on vaja v\u00f5i ei ole ja kui ikkagi enamus arvab, et ERR-i pole vaja \u2013 noh, siis see likvideeritakse. Muide, see oli vanasti t\u00f5sine teema, kui Reformierakond alustas \u2013 et riigiringh\u00e4\u00e4lingut \u00fcldse mitte teha, et ei olegi vaja, et las eraringh\u00e4\u00e4lingud ainult teevad selle sama t\u00f6\u00f6 \u00e4ra ja Postimehe peatoimetaja kirjutas samateemalise juhtkirja ju alles m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi. Aga seda otsustab ikkagi l\u00f5puks 101 inimest ja ma ei usu, et see 101 inimest selle peale l\u00e4heks.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt Euroopa Liiduga liitumine ja k\u00f5ik suured asjad\u2026 Missugune meeletu v\u00f5itlus oli parlamendis Vene v\u00e4gede v\u00e4ljaviimise lepingute ratifitseerimise \u00fcle. Mina olin v\u00e4lisminister ja see, kes seda parlamendis kaitses. V\u00e4ga palju inimesi olid selle ratifitseerimise vastu ja siis oli v\u00e4ga raske seletada, et saage aru, jutt on v\u00e4gede v\u00e4ljaviimisest, mitte sissetoomisest.<\/p>\n
Ma ei tea, see on m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu paratamatu ja tundub, et \u00fchiskonnas \u00fcldiselt, Euroopas on nagu seisak ja k\u00f5ik vaatavad Aasia poole. Aasias paljudel riikidel l\u00e4heb h\u00e4sti, aga mitte k\u00f5igil. Ja see on nagu mingi seisak, et otsitakse sellist uut hingamist. Ja kuna on seisak, siis hakkavad igasugused veidrused ja seisukohad esile tulema.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3097227hbe9ct24.jpg\"\/)
Siim Kallas raadiosaates “Reedene intervjuu” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Siim Kallas, te olete praegu 77-aastane, \u00fclimalt vitaalne ja n\u00f5tke m\u00f5tlemisega. J\u00e4rgmisel suvel valitakse Eestile uut presidenti. Jooksete selle jooksu kaasa?<\/p>\n
Ei.<\/p>\n
Kindel?<\/p>\n
Jah, esimest korda k\u00fcsitakse minult sellist asja.<\/p>\n
Teie erakonnakaaslase Andrus Ansipi nimi on juba kuluaarides l\u00e4bi k\u00e4inud.<\/p>\n
Ansip on minust \u00fcle k\u00fcmne aasta noorem. Ma arvan, et minu aeg on ikka l\u00e4bi. See ei ole enam variant, kuigi ma olen noorem kui Trump.<\/p>\n
Te olete olnud poliitikas \u00fcle 50 aasta. Te olete olnud mitu korda minister, olete olnud Eesti Panga president, peaminister ja teinud silmapaistvat karj\u00e4\u00e4ri Br\u00fcsselis. Kuidas teile tundub, kas Eesti rahvas on teid v\u00e4\u00e4riliselt hinnanud?<\/p>\n
Ma olen k\u00fcll rahul. Ma ei tea, milles see seisneb.<\/p>\n
Te olete v\u00e4ga suure osa oma elust pannud ikkagi riigi \u00fclesehitamisse. \u00dchel hetkel v\u00f5iks ikka mingid dividendid tulla?<\/p>\n
Teenetem\u00e4rke on ikka antud. Just t\u00e4na ma l\u00e4hen Tartusse, kus Tartu \u00dclikool annab mulle teenetem\u00e4rgi. See teeb j\u00e4lle s\u00fcdame soojaks. Ka Toomkiriku kogudus andis mulle Maarja medali, mis ka liigutas t\u00e4iesti teise koha pealt.<\/p>\n
Ma olen saanud k\u00f5ige k\u00f5rgemad teenetem\u00e4rgid, mida Eesti Vabariik jagab, nii et mul pole nagu enam pretendeerida millelegi.<\/p>\n
Aga paneb see p\u00e4riselt hinge v\u00e4risema, kui selline t\u00e4helepanu osaks saab?<\/p>\n
Eks natuke ikka. Me oleme ju k\u00f5ik edevad. Ega poliitik ei saa poliitikat teha, kui pole naudingut pro\u017eektorite valgusest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu t\u00e4itub 30 aastat “Kodanikeriigi manifestist”, mille te panite kirja 1995. aastal ja sellest sai Reformierakonna esimene programmiline…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48010,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,10613,1635,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-48009","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-reedene-intervjuu","24":"tag-siim-kallas","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115591824550774008","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48009","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48009"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48009\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48010"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48009"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48009"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48009"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}