{"id":48087,"date":"2025-11-22T08:22:09","date_gmt":"2025-11-22T08:22:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/48087\/"},"modified":"2025-11-22T08:22:09","modified_gmt":"2025-11-22T08:22:09","slug":"kelli-turmann-mikroettevotlus-aitab-valja-kui-koigile-tood-ei-jagu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/48087\/","title":{"rendered":"Kelli Turmann: mikroettev\u00f5tlus aitab v\u00e4lja, kui k\u00f5igile t\u00f6\u00f6d ei jagu | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Konkurentsitihedas majandusruumis on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, et alustav ettev\u00f5te suudaks tegutseda v\u00e4hemalt kaks aastat. See aeg annab v\u00f5imaluse saada turult piisavalt tagasisidet, kohanduda muutuvate oludega ja leida endale koht konkurentide k\u00f5rval, kirjutab Kelli Turmann.<\/p>\n

Eestis on v\u00e4ga palju ettev\u00f5tlikke inimesi, kel puudub ligip\u00e4\u00e4s kapitalile. Paraku pole vaba rahata v\u00f5imalik enamikus tegevussektorites arendada toimivat mikro\u00e4ri (mikroettev\u00f5te on osa\u00fching, mille aastak\u00e4ive on kuni 900 000 eurot).<\/p>\n

Kapitali omamine annab eelise<\/p>\n

Rikkuse jaotumist \u00fchiskonnas saab vaadelda mitmest vaatenurgast. \u00dcks v\u00f5imalus on anal\u00fc\u00fcsida seda varade jaotuse alusel, mille j\u00e4rgi on erinevused ajas ainult suurenenud (OECD 2025 raport<\/a>). Eestis oli 2021. aastal 60 protsenti varadest koondunud k\u00fcmne protsendi elanikkonna k\u00e4tte.<\/p>\n

Veel on oluline j\u00e4lgida seda, kui palju raha j\u00e4\u00e4b igakuiselt inimestele k\u00e4tte p\u00e4rast elamisele tehtud kulutusi. Eurostati andmetel<\/a> on Eesti majapidamiste s\u00e4\u00e4stum\u00e4\u00e4r 2023. aastal langenud alla viie protsendi (2019. aastal oli \u00fcle k\u00fcmne protsendi), mis lihtsustatult t\u00e4hendab seda, et kuu l\u00f5puks ei j\u00e4\u00e4 palju vaba raha \u00fcle. Oleme Euroopa Liidus selle n\u00e4itajaga eelviimased.<\/p>\n

Majapidamiste s\u00e4\u00e4stum\u00e4\u00e4r. Autor\/allikas: Eurostat<\/p>\n

Viimastel aastatel on varade eba\u00fchtlase jaotumise kasv OECD riikides pidurdunud ning isegi veidi langenud. Varad aga juba on eba\u00fchtlaselt jaotunud ja \u00e4ritegevuse arendamisel on eelisseisus need, kel on likviidset vara ehk kinnisvara, osakapitali v\u00f5i raha pangakontol.<\/p>\n

K\u00fcmnel protsendil inimestest on v\u00f5rreldes teistega palju suuremad v\u00f5imalused alustada uut \u00e4ri v\u00f5i olemasolevat v\u00f5imendada. Samal ajal j\u00e4\u00e4b elanikkonnal tervikuna \u00fcha v\u00e4hem vaba raha \u00fcle, et s\u00e4\u00e4sta ja seel\u00e4bi investeerida \u00e4ritegevuse alustamisse.<\/p>\n

Statistikaameti info kohaselt oli 2023. aasta seisuga Eestis 153 883 ettev\u00f5tet, millest 95 protsenti on mikroettev\u00f5tted. Et paremini m\u00f5ista mikroettev\u00f5tjate panust \u00fchiskonna heaolusse, saab j\u00e4lgida nende tegevusest tekkivat maksutulu erinevate riigi poolt pakutavate teenuste (ravikindlustus, p\u00e4\u00e4steteenused, haridus) tagamiseks.<\/p>\n

N\u00e4iteks laekus rahandusministeeriumi andmetel 2023. aastal riigile sotsiaalmaksu kokku 4,6 miljardit eurot ja statistikaameti arvutuste j\u00e4rgi oli mikroettev\u00f5tetelt laekuv osakaal sellest vaid 0,7 miljardit eurot ehk 13 protsenti. Sellest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib j\u00e4reldada, et suur osa (v\u00e4ikesed, keskmise suurusega ja suured ettev\u00f5tted) meie k\u00f5igist ettev\u00f5tetest t\u00e4idab v\u00e4ikese osa riigi sissetulekutest, mist\u00f5ttu ei pruugi riik olla motiveeritud looma uuenduslikke meetmeid mikroettev\u00f5tluse arengu toetamiseks.<\/p>\n

Mikroettev\u00f5tlus on \u00fchiskonnale ometi k\u00f5rge lisav\u00e4\u00e4rtusega, sest sel viisil saab luua inimestele t\u00f6\u00f6d olukorras, kus t\u00f6\u00f6turul valitseb v\u00e4ga tihe konkurents ja v\u00e4iksemates piirkondades sageli vabu t\u00f6\u00f6kohti lihtsalt pole.<\/p>\n

V\u00e4ljakutsed mikroettev\u00f5tluse alustamisel on suured<\/p>\n

Alustavad mikroettev\u00f5tjad on peavad enamasti turule sisenes konkureerima suuremate ettev\u00f5tetega, mis on end juba turul t\u00f5estanud ja omavad rohkem kapitali. Paljud mikroettev\u00f5tjad suudavad esimestel tegevusaastatel maksta endale vaid miinimumpalka, toimetades samal ajal sageli ka k\u00f5rge riskitasemega.<\/p>\n

Kui kolme esimese kuuga riskid siiski realiseeruvad ja seda v\u00e4ikestki palka ei suudeta v\u00e4lja maksta, on inimene sunnitud igap\u00e4evakulude katteks endale \u00fcsna kiirelt t\u00f6\u00f6koha leidma ja ettev\u00f5tluse arendamise energia saab suunatud t\u00f6\u00f6tegemisele. Selle tagaj\u00e4rjel ollakse teinekord sunnitud vahetama ka elukohta, liikudes maapiirkonnast linna, kus t\u00f6\u00f6d leidub. N\u00f5nda s\u00fcveneb veelgi piirkondlik ebav\u00f5rdsus.<\/p>\n

“Eduks ei piisa ainult kvaliteetsest t\u00f6\u00f6st ja heast juhtimisest, vajalik on ka piisav ja likviidne kapital.”<\/p>\n

Konkurentsitihedas majandusruumis on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, et alustav ettev\u00f5te suudaks tegutseda v\u00e4hemalt kaks aastat. See aeg annab v\u00f5imaluse saada turult piisavalt tagasisidet, kohanduda muutuvate oludega ja leida endale koht konkurentide k\u00f5rval. Eduks ei piisa ainult kvaliteetsest t\u00f6\u00f6st ja heast juhtimisest, vajalik on ka piisav ja likviidne kapital, mis aitab ettev\u00f5ttel esimestel aastatel p\u00fcsida ja areneda.<\/p>\n

Riik pole loonud eriti palju meetmeid mikroettev\u00f5tluse edendamiseks. Tulumaksu piirim\u00e4\u00e4ra alandamine ei ole lahenduseks, sest see ei v\u00e4henda likviidsete varade eba\u00fchtlase jaotuse probleemi. T\u00f6\u00f6tukassa ning Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on k\u00fcll pakkunud suuruseid toetusi, mis on alustavale ettev\u00f5tjale k\u00fcll hea stardiv\u00f5imalus, kuid nende kasutamisel on mitmeid piiranguid. Hea stardipositsiooniga mikroettev\u00f5ttel oleks vaja v\u00e4hemalt \u00fche aasta palgafondi, mis 2025. aasta prognoositava keskmise brutopalga alusel on ligikaudu 34 128 eurot.<\/p>\n

Kuna maksumaksjatena ei suuda me k\u00f5ike kinni maksta, peame m\u00f5tlema lahendustele, kuidas \u00fcldist heaolutaset Eestis hoida ja s\u00e4ilitada. \u00dcks v\u00f5imalus seda teha oleks l\u00e4bi nutika mikroettev\u00f5tluse arenduse, ent siis peame tegelema ka kapitalile ligip\u00e4\u00e4su v\u00f5rdsustamisega. Seda v\u00f5iks riiklikul tasandil paremini j\u00e4lgida ja vastavalt reguleerida, n\u00e4iteks v\u00f5iks maksustada suuremaid ja k\u00f5rgema kasumimarginaaliga ettev\u00f5tteid eesm\u00e4rgiga, et sellest maksustamisest saadava tuluga luua meetmeid majandussektoritele, mille arendamise tulemusel tekiks \u00fchiskonnas suurem turvatunne ja kus keskkonnakahjud oleksid minimaalsed.<\/p>\n

Hea n\u00e4ide on PRIA noortaluniku toetus, mida antakse isegi kuni 100 000 eurot, ja mahetoidu kasvatajatele loodud toetusmeetmed. Selliste meetmetega loob riik oma toidu kasvatamise arendamise l\u00e4bi suuremad v\u00f5imalused toiduturvalisuse tagamiseks.<\/p>\n

Ma ei ole kindel, kas alati on toetusraha eraldamine just k\u00f5ige efektiivsem meede ettev\u00f5tluse arendamiseks. Kindlasti leidub teisi viise. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on oluline luua s\u00fcsteem, et sektorid, mis toetavad \u00fchiskonna ning keskkonna pikaajalist heaolu (n\u00e4iteks hoolekanne, perearstikeskused, p\u00fcsimetsamajandus, toidu tootmine), v\u00f5iksid saada rohkem riigi t\u00e4helepanu ja prioriteedi osaliseks. Olen veendunud, et mikroettev\u00f5tjad oleksid sobilike meetmete olemasolul valmis sellise s\u00fcsteemi arendamisele appi tulema.\u00a0\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konkurentsitihedas majandusruumis on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega, et alustav ettev\u00f5te suudaks tegutseda v\u00e4hemalt kaks aastat. See aeg annab v\u00f5imaluse saada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1319,24126,24124,24125,4080,24129,24128,24127,3625],"class_list":{"0":"post-48087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-ettevotlus","16":"tag-ettevotlustoetus","17":"tag-kapital","18":"tag-kelli-turmann","19":"tag-kohalikud-omavalitsused","20":"tag-mikroettevotjad","21":"tag-mikroettevotted","22":"tag-riigitoetus","23":"tag-sotsiaalmaks"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115592386683615769","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}