Venemaa keskpank teatas kolmap\u00e4eval, et on esimest korda alustanud f\u00fc\u00fcsilise kulla m\u00fc\u00fcmist oma reservidest osana rahandusministeeriumi operatsioonidest riigieelarve rahastamiseks.<\/p>\n
See samm on edasiliikumine varasematest tehingutest, mis h\u00f5lmasid Riikliku Heaolufondi (NWF) kulda ja olid seni suures osas virtuaalsed. Nende tehingute k\u00e4igus m\u00fc\u00fcs valitsus kulda keskpangale, hoides kulla niimoodi ikkagi riigi reservides.<\/p>\n
Vene keskpanga varad USA dollarites, eurodes ja teistes peamistes l\u00e4\u00e4ne valuutades on k\u00fclmutatud osana l\u00e4\u00e4ne sanktsioonidest, mis kehtestati Venemaale seoses tema t\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5jaga Ukrainas, mis algas 2022. aastal.<\/p>\n
2023. aastal j\u00e4ttis Venemaa dollari, euro ja teised l\u00e4\u00e4ne valuutad oma fiskaalreservide valuutakorvist v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd hoitakse reserve Hiina j\u00fcaanides ja kullas, sihtosadega vastavalt 60 protsenti ja 40 protsenti.<\/p>\n
“J\u00fcaan ja kuld on NWF-i likviidsed varad. NWF-i likviidsete valuutavarade ostmine v\u00f5i m\u00fc\u00fcmine rublade eest eeldab keskpanga poolt samav\u00e4\u00e4rse mahuga tehingute tegemist siseturul,” teatas keskpank.<\/p>\n
Kulla globaalsete hindade t\u00f5usu t\u00f5ttu on kulla k\u00e4ive siseturul kasvanud, mis on v\u00f5imaldanud keskpangal kullatehinguid intensiivistada. Pank ei t\u00e4psustanud, millal tehingute mahtu suurendati.<\/p>\n
Vene keskpank ei saa sanktsioonide t\u00f5ttu rahvusvahelistelt turgudelt kulda osta. Kuigi Venemaa on Hiina j\u00e4rel maailma suuruselt teine \u200b\u200bkulla tootja, piiras siseturu madal likviidsus varem keskpanga v\u00f5imet tegevust suurendada.<\/p>\n
“Kuna siseturu kullaturu likviidsus on viimastel aastatel suurenenud, teostab keskpank samav\u00e4\u00e4rseid tehinguid mitte ainult j\u00fcaanide ostmise ja m\u00fc\u00fcmise kaudu rublade eest, vaid osaliselt ka kulla ostmise ja m\u00fc\u00fcmise kaudu,” teatas keskpank kolmap\u00e4eval.<\/p>\n
Venemaa kullavarud \u00fcletavad 2300 tonni, mis on suuruselt viies varu maailmas.<\/p>\n
1. novembri seisuga ulatusid NWF-i likviidsed varad, mis koosnesid j\u00fcaanist ja kullast, 51,6 miljardi dollarini ehk 1,9 protsendini Venemaa prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Neid varasid saaks kasutada eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks.<\/p>\n
NWF-is on riigieelarve \u00fclem\u00e4\u00e4rastest naftatuludest p\u00e4rinevad rublad, samal ajal kui keskpank tegeleb fondi jaoks kulla ja v\u00e4lisvaluuta tehingutega. See on m\u00fc\u00fcnud \u200b\u200bv\u00e4lisvaluutat ja kulda kogu 2025. aasta v\u00e4ltel.<\/p>\n
NWF-i nimel hoitav v\u00e4lisvaluuta ja kuld on arvestatud keskpanga kulla- ja v\u00e4lisvaluutareservide osana, mis koos k\u00fclmutatud varadega moodustasid ligi 720 miljardit dollarit, millest kulla osakaal oli \u00fcle 41 protsenti.<\/p>\n
Enne Vene v\u00e4gede t\u00e4iemahulist sissetungi Ukrainasse oli Vene Heaolufondil 405,7 tonni kulda. Rahandusministeerium on sellest ajast alates m\u00fc\u00fcnud \u200b\u200beelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katteks 57 protsenti ehk 232,6 tonni, mis t\u00e4hendab 1. novembri seisuga oli fondil veel 173,1 tonni kulda.<\/p>\n
NWF-i likviidsete varade kogumaht, sealhulgas kuld ja j\u00fcaan, on langenud 55 protsenti, ulatudes 51,6 miljardi dollarini.<\/p>\n
Majandusteadlaste s\u00f5nul aitab kulla m\u00fc\u00fck keskpangal s\u00fcstida turule valuutat, et toetada rubla kurssi ja leevendada samal ajal survet j\u00fcaanivarudele.<\/p>\n
“Kulla kasutamine hajutab survet turgude vahel ja s\u00e4ilitab reservide mitmekesisuse,” \u00fctles Freedom Finance Globali anal\u00fc\u00fctik Vladimir T\u0161ernov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa keskpank teatas kolmap\u00e4eval, et on esimest korda alustanud f\u00fc\u00fcsilise kulla m\u00fc\u00fcmist oma reservidest osana rahandusministeeriumi operatsioonidest riigieelarve…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48161,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3586,24195,24197,24196,1354,2877,5433],"class_list":{"0":"post-48160","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kuld","16":"tag-rubla","17":"tag-vene-heaolufond","18":"tag-vene-keskpank","19":"tag-vene-sanktsioonid","20":"tag-venemaa-agressioon-ukrainas","21":"tag-venemaa-majandus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115592909680642841","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48160","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48160"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48160\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48161"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48160"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48160"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48160"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}