![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091845h8ad5t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nKuidas sa filmimaailma j\u00f5udsid? Kas oled sellega juba noorusp\u00f5lvest peale mingit erilist sidet tundnud v\u00f5i tekkis see aja jooksul muude tegemiste k\u00e4igus?<\/p>\n
Mul seda ajalugu ei ole, et ma oleks k\u00fcmneaastasena k\u00e4sikaameraga ringi k\u00e4inud. V\u00f5ib-olla oli m\u00f5ni hetk, kus ka sellised hood k\u00e4isid, aga see ei olnud p\u00e4ris nii, nagu paljude teiste filmitegijate taustalugudest kuulda v\u00f5ib. Minuni j\u00f5udis see kuidagi ringiga. Olen kogu aeg tahtnud teha loovaid asju. Keskkooli ajal disainisin arvutim\u00e4ngudele level’eid. \u00d5htud ja \u00f6\u00f6d l\u00e4ksid “Doomi” ja “Quake’i” lisade loomisele. See oli siis 90-ndate keskpaigas, kui esimest korda oli iga\u00fchel v\u00f5imalik tol ajal populaarseid m\u00e4nge ise t\u00e4iendada.<\/p>\n
Arvutim\u00e4ngud ja vahepealne elu viisid tehnoloogiatoodete disainimise juurde, start-up maailma. Startupindus on ka algusfaasis v\u00e4ga loov t\u00f6\u00f6. Pead mitte millestki looma. Meie puhul siis erinevaid mobiililahendusi. Mina tegin seda Fortumo nimelises ettev\u00f5ttes, mille kaudu sattusin m\u00f5neks ajaks ka Californiasse Silicon Valley piirkonda. Firma kasvas, aga tooted muutusid j\u00e4rjest v\u00e4hem loovaks. Rohkem oli tegemist API-de, backend’ide ja muude natukene igavate asjadega, mis omakorda s\u00fcvendas tunnet, et midagi on puudu.<\/p>\n
Sattusin n\u00e4dalavahetustel Los Angelesesse, kus mulle filmimaailm end avas. Hakkasin seal mingite inimestega suhtlema, kursustel k\u00e4ima ja siis hakkas see pisik k\u00fclge. Aga see t\u00f6\u00f6stuse osa, mida LA-s n\u00e4gin, oli pigem ikkagi rohujuuretasand. M\u00e4letan, et \u00fchel n\u00e4dalavahetusel \u00fcks h\u00e4sti vana h\u00e4rra, kes oli kohalik koolituslegend, viis l\u00e4bi praktilist t\u00f6\u00f6tuba ja \u00fctles: “\u00dcks\u00f5ik, mis sa teed, tee seda 3D-s”. See peegeldas siis tolle aja meelelaadi, kuigi 3D osutus suhteliselt l\u00fchikeseks faasiks.<\/p>\n
Aga film on selles m\u00f5ttes huvitav loov-meedium, et sellega ei ole kunagi liiga hilja alustada. Sa teed seda alati tiimiga ja tiimis on erinevad kompetentsed spetsialistid olemas. Seega sa ei pea ise k\u00f5igis valdkondades maailma parim olema. Pead suutma lihtsalt leida need inimesed, kellega koos midagi \u00e4gedat teha.<\/p>\n
Lisaks on filmi baaselement ikkagi stsenaariumi kirjutamine. Isegi kui re\u017eiss\u00f6\u00f6r ise stsenarist ei ole, peab ta ikkagi aru saama, kuidas lugu kokku jookseb, mis elemendid seal on ja mis oluline on. Kirjutamine on \u00fcldjuhul kogu protsessi k\u00f5ige odavam osa, millest sinu filmi edu s\u00f5ltub j\u00e4llegi k\u00f5ige rohkem. 90 protsendil juhtudest keskp\u00e4rasest stsenaariumist head filmi ei saa. Kui on hea stsenaarium, siis v\u00f5ib hea re\u017eiss\u00f6\u00f6r teha sellest v\u00e4ga hea filmi, aga vastupidi on v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n
Kui sinna v\u00f5rrandisse lisada filmi edu, siis muutub see veidi keerulisemaks.<\/p>\n
Jah, aga minu jaoks ei ole filmi edu kunagi olnud seotud kommertseduga. Soov on ikkagi teha v\u00f5imalikult h\u00e4id filme, kommertsedu on teisej\u00e4rguline. Kommertsedu puhul on ka kaks olulist aspekti. \u00dcks on see, et, jah, loomulikult filmitegija tahab, et tema filmi n\u00e4hakse. Film on suhteliselt kallis ja ajamahukas meedium, mida ei ole m\u00f5tet teha moel, kus seda n\u00e4eb tegija ja tema kaks s\u00f5pra. Mida edukam on film, seda rohkem inimesi seda n\u00e4eb ja seda rohkem tuleb selle m\u00f5ju esile.<\/p>\n
Teine asi on rahaline pool, mis on oluline j\u00e4tkusuutlikkuse vaatenurgast. Sellisel moel filme teha, nagu Francis Ford Coppola tegi oma “Megalopolise”, kes m\u00fc\u00fcs maha oma veiniistanduse, et teha \u00fcks hirmkallis film, mis tegelikult v\u00e4ga paljusid inimesi l\u00f5puks paraku ei k\u00f5netanud, ei ole kuidagi j\u00e4tkusuutlik. Coppolale v\u00f5ib see muidugi okei olla, sest ta on 86-aastane ja tema jaoks v\u00f5is see m\u00f5nes m\u00f5ttes olla elut\u00f6\u00f6 kulminatsioon.<\/p>\n
Aga meile, kes me oleme nooremad ja tahame seda v\u00f5ib-olla veel 20 v\u00f5i 30 aastat teha, on oluline, et ikkagi j\u00e4\u00e4ks alles vabadus selles valdkonnas j\u00e4tkata.<\/p>\n
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Mis kl\u00f5ps seal LA-s siis \u00e4ra k\u00e4is, et l\u00f5puks otsustasid oma esimese filmi “Ameerika suvi” (2016) ette v\u00f5tta?<\/p>\n
Tol ajal v\u00f5tsin ma seda pigem p\u00f5neva hobiprojektina. See klikk, et ma tahan teha m\u00e4ngufilmi, tekkis enne konkreetset idee, millest seda teha. Ka tunnetus, et tahan teha t\u00e4ispikka filmi, tuli enne ideed. Tavaliselt on teekond selline, et koolis teed l\u00fchifilme, nendega leiad ennast \u00fcles ja t\u00f5estad ka teistele, et oled v\u00f5imeline filme tegema, ja siis v\u00f5ib-olla j\u00f5uad t\u00e4ispikani.<\/p>\n
Minule kui k\u00e4rsitust start-up maailmast tulnule, kus k\u00f5ik peaks justkui kiiremini juhtuma, oli see tee liiga pikk. Samal ajal tekkis arusaam, et v\u00e4ike minimalistlik m\u00e4ngufilm aitab tegelikult paremini testida, kas see protsess mulle \u00fcldse meeldib ja milline v\u00f5iks olla tulemus.<\/p>\n
\u00dcldjuhul on l\u00fchifilmide levipotentsiaal igal pool \u00fcsna madal, neid n\u00e4evad v\u00e4ga v\u00e4hesed inimesed. Heal juhul m\u00f5nes kassetis, mis ei j\u00f5ua v\u00e4ga laia publikuni, m\u00f5ni \u00e4kki levib kaugetel festivalidel. M\u00e4ngufilmiga saab kohe testida, kuidas nii kino- kui laiem publik selle vastu v\u00f5tavad. Sealt tuligi tunne, et tahaks teha v\u00f5imalikult minimalistlikku m\u00e4ngufilmi, mida saaks teha h\u00e4sti startupilikult.<\/p>\n
Selle j\u00e4rgi tuli m\u00f5te teha film raamatute m\u00fc\u00fcmisest Ameerikas, sest tahtsin teha filme asjadest, mida ma ise mingil kujul tean v\u00f5i olen kogenud. Ja mis mulle huvitavad tunduvad. Tahtsin teha filmi subkultuurist, millel on mingid natuke teistsugused toimimisp\u00f5him\u00f5tted, mis v\u00f5iksid olla huvitavad ka teistele ning proovida seda siis filmikeeles edasi anda, seda tunnet ja toimimisloogikat, kuidas see konkreetne subkultuur t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n
Mida see test sulle siis \u00f5petas?<\/p>\n
\u00d5petaski seda, et mulle tohutult meeldib filmitegemine. N\u00e4iteks v\u00f5rreldes tavalise ettev\u00f5tte tegemisega on filmi puhul h\u00e4sti konkreetne algus ja l\u00f5pp. Kui sa ettev\u00f5tet alustad ja sel h\u00e4sti l\u00e4heb, siis oled sellega seotud v\u00f5ib-olla viisteist kuni kaksk\u00fcmmend aastat. Aga filmi puhul on kogu protsess \u2013 alates idee tekkimisest kuni filmi j\u00f5udmiseni ekraanile \u2013 \u00fcldjuhul palju l\u00fchem, kaks-kolm aastat. See on selgelt piiritletud. \u00dcks saab l\u00e4bi ja siis on j\u00e4lle puhas leht ees.<\/p>\n
Samas on v\u00f5imalik alustada kohe \u00fcksk\u00f5ik millise uue ideega. Iga filmiga tekib kogemus ja sageli ka tiim, kellega on tunne, et v\u00f5iks veel midagi koos teha. Nii et iga uue filmiga alustad justkui \u00fche trepiastme v\u00f5rra k\u00f5rgemalt, aga samas v\u00f5ib iga algus olla t\u00e4iesti uus ja teistsugune. See k\u00f5ik oli minu jaoks h\u00e4sti huvitav ja p\u00f5nev.<\/p>\n
Niimoodi ennast ise nii-\u00f6elda peole kutsuda n\u00f5udis kindlasti omajagu julgust ja enesekindlust. Kas tundsid ka “traditsioonilisemat” teed m\u00f6\u00f6da k\u00e4ivast, mingisugusest kujuteldavast BFM-i filmimaailmast teatud t\u00f5rget oma tegemistele?<\/p>\n
Ei saaks \u00f6elda, et tundsin. Mitte, et ma ka v\u00e4ga oodatud oleksin olnud. Pigem see mind \u00fclem\u00e4\u00e4ra ei huvitanud. Samas sattusin esimest filmi tehes kokku ka toredate BFM-is \u00f5ppivate inimestega, kes julgesid kampa l\u00fc\u00fca. Helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Markus Andreas, monteerija Moonika Raidam \u2013 nendega olen n\u00fc\u00fcdseks teinud viis m\u00e4ngufilmi. See, et BFM-ist tuleb noori ja julgeid oskajaid inimesi on \u00fclivajalik. Mingisugust vastandumist ma k\u00fcll ei tunnetanud.<\/p>\n
K\u00fcll aga ma sain aru, et tundus palju huvitavam seda teekonda omamoodi alustada, kui et mingisse olemasolevasse protsessi sisse minna ja alles hiljem vaadata, kuidas p\u00e4riselt tehakse. Startupindusest kaasa tulnud leiutamispisik oli vast see, mis mind niimoodi tegema pani.<\/p>\n
Lisaks on start-up’e luues l\u00e4htepositsiooniks see, et enamik ettev\u00f5tmisi kukub l\u00e4bi v\u00f5i ei anna soovitud tulemust. Ja m\u00f5nel neist l\u00e4heb j\u00e4llegi v\u00e4ga h\u00e4sti. See tunnetus aitas ka filmindusse tulla niimoodi, et ei muretse liiga palju selle \u00fcle, mis n\u00fc\u00fcd keegi v\u00e4ga arvab v\u00f5i kas see l\u00f5puni k\u00f5igi silmis \u00f5nnestub v\u00f5i mitte. Tol hetkel oli see kindlasti teisej\u00e4rguline.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091833hcc22t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Esimese filmi v\u00f5tsid ette t\u00e4iesti omal k\u00e4el? V\u00f5i pidid ka juba veiniistandusi m\u00fc\u00fcma?<\/p>\n
Otsustasime seda produtseerida kahe s\u00f5braga, kellest \u00fcks oli ka raamatuid m\u00fc\u00fcnud ja teisega olin tehnoloogiaprojekte koos teinud. Firma nimi, mille too hetk l\u00f5ime, oli Alarahastatud Filmikompanii, mis osalt oli iroonia, aga teiselt poolt n\u00e4itas, et see film eriti palju ei maksnud. Kokku olid filmi kulud suurusj\u00e4rgus 35 000 eurot, mis \u00f5nnestus kinolevis tagasi saada.<\/p>\n
Leidsime, et kuna me sellest valdkonnast kuigi palju ei tea, siis ei ole m\u00f5tet sinna ka kohe hullult raha matta. Enne oleks vaja aru saada, kuidas asjad k\u00e4ivad ja siis j\u00e4rk-j\u00e4rgult j\u00f5uda suuremate projektideni.<\/p>\n
See tundub k\u00fcll t\u00e4iesti omaette must auk, aga ma ei suuda ennast kahjuks tagasi hoida ja k\u00fcsin ka p\u00f5gusalt kogu selle raamatum\u00fc\u00fcgi-bisnisi kohta, mis mulle on alati tundunud intrigeeriv ja peaaegu et ulmeline moodustis. Minu jaoks on sellel alati mingisugune MLM-i ja sektilik kuvand k\u00fcljes. \u00dcldjuhul kuuleb pigem, kuidas r\u00f5\u00f5mustatakse selle \u00fcle, et ei saanud magada ja pidi \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tama. Milline see kogemus sinu jaoks isiklikult oli?<\/p>\n
On t\u00f5esti inimesi, kes on sellega kujul v\u00f5i teisel tegelenud 25 aastat ja kogu oma elu, karj\u00e4\u00e4ri ja finantsid selle peale \u00fcles ehitanud. Seal on t\u00e4iesti v\u00f5imalik lisaks kogemusele ka palju raha teenida. Ma ise vaatangi seda natukene nagu tippsporti. M\u00fc\u00fck kui tippsport. Ja kui tavainimese ning absoluutse tippsportlase saavutuste vahe on tohutu suur, siis m\u00fc\u00fcgis v\u00f5ib see vahe veel kontrastsem olla. Oma ala t\u00f5eline tipp v\u00f5ib m\u00fc\u00fca 20 v\u00f5i 50 korda rohkem kui see, kes niisama ustele koputab ja raamatuid n\u00e4itab.<\/p>\n
\u00c4ge oli n\u00e4ha ja tunnetada, kuidas \u00fchel alal on v\u00f5imalik \u00fche suvega j\u00f5uda mitte k\u00fcll p\u00e4ris tippu, aga nullist v\u00e4ga heaks. See oli justkui selline kiirendatud \u00f5ppeprotsess.<\/p>\n
Hiljem v\u00f5tsin filmindusse ja iduettev\u00f5tlusesse kaasa arusaama, et kui sa oled \u00fchele asjale l\u00fchikese perioodi jooksul sada protsenti fokusseeritud, n\u00e4iteks kolm suvekuud raamatum\u00fc\u00fcgile, ja nii, et millekski muuks aega ei j\u00e4\u00e4, siis on v\u00f5imalik selle aja jooksul saavutada palju paremaid tulemusi kui mingi asjaga iga p\u00e4ev kolm v\u00f5i kuus tundi tegeleda. Ja seda eriti loovate tegemiste puhul. Filmi v\u00f5tteperiood on tohutult intensiivne, millekski muuks aega ei j\u00e4\u00e4gi ja on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga sarnane raamatum\u00fc\u00fcgisuvele.<\/p>\n
Ka stsenaariumit kirjutama hakates olen \u00fcritanud tekitada sarnase absoluutse fookuse, v\u00e4hemalt n\u00e4dalaks v\u00f5i kaheks, v\u00f5imalusel ka pikemaks, et t\u00e4iesti uue stsenaariumi maailma sisse minna ja samamoodi t\u00e4ie fookusega luua. Minu puhul t\u00e4hendab see, et l\u00e4hen kas kuhugi maale v\u00f5i v\u00e4lismaale, kus ei ole internetti, \u00fchtegi sissetulevat e-kirja, s\u00f5numit ega k\u00f5net. Muude asjade k\u00f5rvalt luues olen avastanud, et see on v\u00e4ga-v\u00e4ga palju raskem.<\/p>\n
See k\u00f5lab ju t\u00e4itsa h\u00e4sti, aga kui ma n\u00e4en j\u00e4lle pilti m\u00f5nest vanemast prouast, kes istub suure k\u00f5rgema matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika \u00f5pikute kuhja k\u00f5rval, mida ta ise kindlasti kasutama ei hakka, siis hakkab mul tast j\u00e4llegi kahju. Isegi kui lapselapsed n\u00e4iteks \u00f5pivad veel f\u00fc\u00fcsikat v\u00f5i matemaatikat, siis arvatavasti ei kasuta nad ka neid mitmek\u00f6itelisi ja tuhandelehek\u00fcljelisi v\u00e4ljaandeid.<\/p>\n
Samas on Ameerika v\u00e4ga m\u00fc\u00fcgikeskne riik niikuinii. Ja asja teine pool on see, et seal on ostjatele v\u00e4ga tugevad kaitsed ka. Kui vanem t\u00e4di ostab midagi, mida ta ei vaja, siis saab ta selle tagasi anda. \u00dcldjuhul on nii USA-s kui kuskil mujal v\u00e4ga raske m\u00fc\u00fca inimestele asju, mida inimene osta ei taha. See, kas ta seda vajab, v\u00f5ib-olla subjektiivne, aga kindlasti tahab ta seda osta ja \u00fcldjuhul toimub see ostmine ikkagi emotsioonide pinnalt.<\/p>\n
H\u00e4sti, p\u00f5geneme n\u00fc\u00fcd selle kaevu juurest \u00e4ra ja tuleme filmimaailma tagasi. Miks oli vaja 2018. aastal filmistuudio Tallifornia rajada?<\/p>\n
Vajadus tekkis esmalt sellest, et kui ma hakkasin oma j\u00e4rgmist filmi “\u00dckssarvik” kirjutama, ette valmistama ja oma kolleegi T\u00f5nu Hiielaidiga vaatama, kuidas see \u00e4ra toota, siis esmane tunnetus oli, et peaks leidma mingisuguse juba tegutseva produtsendi v\u00f5i produktsioonifirma.<\/p>\n
Suhtlesime paari inimesega, kes meile meeldisid, aga saime \u00fcsna ruttu aru, et seal ei ole tingimata v\u00e4ga tugevat klappi ja et me tahaks natukene rohkem omamoodi teha. Produktsioonifirmadel olid ka k\u00f5igil omad protsessid ja valikukriteeriumid. Me ei tahtnud ennast olemasolevasse struktuuri mahutada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091827h854ct24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Mis see oli, mis oli teie juures teisiti ja mis ei lasknud neil puslet\u00fckkidel kokku minna?<\/p>\n
Suhteliselt varakult tunnetasime n\u00e4iteks erinevust selles, kuidas filmi puhul kuludega \u00fcmber k\u00e4ia. \u00dclisageli on nii Eestis kui ka v\u00e4lismaal traditsioonilises filmitootmises levinud see, et on osakonnad ja mingisugune hulk erinevaid positsioone. Meile aga tundus, et suur osa sellest, mis v\u00f5tteplatsil toimub, j\u00e4\u00e4b kaadri taha ja filmi ei j\u00f5ua.<\/p>\n
Seal on igasugused telgid, video village’id, m\u00f5nel v\u00f5ttel on n\u00e4iteks kaksk\u00fcmmend erinevat ekraani ja terve hunnik assistente. Loomulikult on sellel k\u00f5igel oma p\u00f5hjus, miks nii tehakse, aga meie jaoks ei tundunud see kuidagi m\u00f5nus. Palju \u00e4gedam oleks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4ikese tuumikmeeskonnaga, kes suudab kiiresti liikuda ja kohaneda muutuvate oludega \u2013 olgu see siis ilus p\u00e4ikeseloojang v\u00f5i juhuslik hetk, mis t\u00e4naval toimub.<\/p>\n
V\u00e4ikse meeskonnaga suudame selliseid hetki paremini tabada. Kasv\u00f5i “Ameerika suve” filmimise kogemus, mis sai tehtud mikrotiimi ja kolme n\u00e4dalaga. Hommikul me veel ei teadnud, mida p\u00e4eva jooksul filmima hakkame. See tundus mulle p\u00e4ris \u00e4ge ja tahtsime vaadata, kas suudame seda ka Eesti oludes teha. “\u00dckssarvikut” tehes oligi meil tugev allergia k\u00f5ige vastu, mis meile tundus, et ekraanile ei j\u00f5ua, vaid j\u00e4\u00e4b selle taha.<\/p>\n
Kuna meid ka keegi \u00fclem\u00e4\u00e4ra enda alla meelitada ei \u00fcritanud, siis tundus k\u00f5ige parem ise teha. Loomulikult kaasasime erinevaid inimesi, kellel oli varasem tootmiskogemus, aga suuresti \u00fcritasime ikkagi teha asju omamoodi. Sellest Tallifornia s\u00fcndiski.<\/p>\n
Peaaegu k\u00f5ik otsused on meil tekkinud pigem oma vajadustest l\u00e4htuvalt. N\u00e4iteks paar filmi hiljem tekkis tunne, et j\u00e4\u00e4me liiga s\u00f5ltuvaks teistest filmirendifirmadest, siis otsustasime luua oma kaamera- ja valgustehnika v\u00f5imekuse, millest omakorda s\u00fcndis IDKFA-nimeline moodustis, mis n\u00fc\u00fcdseks rendib tehnikat ka teistele.<\/p>\n
Ja kuna oli juba m\u00f5nda aega m\u00e4rgata, et Eesti filmi rahvusvaheline m\u00fc\u00fck on keeruline, viis see selleni, et sel aastal l\u00f5ime koos paari teise produktsioonifirmaga oma m\u00fc\u00fcgiagendi Baltic Crime. K\u00f5ik need ja mitmed teisedki on s\u00fcndinud meie enda vajadusest.<\/p>\n
Mida Baltic Crime pakub, millest teil endal varem puudu j\u00e4i?<\/p>\n
Film, eriti hea film, on paratamatult mingil moel lokaalne. Vahel see lokaalsus muudab ta ka universaalseks, n\u00e4iteks “Savvusanna s\u00f5sarad”, mis on v\u00e4ga Eesti-spetsiifiline, aga just see spetsiifilisus teebki ta mingis m\u00f5ttes universaalseks.<\/p>\n
Aga enamasti on filmid siiski lihtsalt spetsiifilised. Siis tekib k\u00fcsimus, kuidas peaks m\u00f5ni Saksa v\u00f5i USA m\u00fc\u00fcgiagent suutma v\u00f5i tahtma seda Eesti filmi v\u00e4lismaal m\u00fc\u00fca. See on pigem \u00fcsna lootusetu ettev\u00f5tmine \u2013 jah, nad v\u00f5tavad filmid oma kataloogi, aga enamiku puhul ei juhtu suurt midagi, sest see on raske t\u00f6\u00f6 ja keegi peaks tegutsema.<\/p>\n
V\u00e4lismaise m\u00fc\u00fcgiagendi puhul tuleb aasta l\u00f5pus mingisugune aruanne, kus on mingit t\u00f6\u00f6d n\u00e4ha. Vahepeal ehk suhtled korra aastas Cannes’i filmiturul, aga sellist pidevat kontakti ei ole. Me tundsime, et tahame omada suuremat kontrolli selle protsessi \u00fcle, tahtsime selget l\u00e4bipaistvust ja tunnet, et meie filmidega tegeletakse p\u00e4riselt.<\/p>\n
Sinna on muidugi oodatud k\u00f5ik eesti- ja v\u00e4lismaised filmid, mitte ainult meie omad. Pigem ongi alati nii, et enda vajadustest l\u00e4htuvalt algatad midagi, aga et see saaks olla j\u00e4tkusuutlik ja toimiv, piisavalt kvaliteetne, siis see eeldab, et see suudab ennast turul ka teiste jaoks kehtestada.<\/p>\n
Kuhu t\u00e4naseks, p\u00e4rast seitset tegutsemisaastat, Tallifornia Eesti filmimaastikul sinu silmis paigutub?<\/p>\n
T\u00e4naseks oleme seitsme aastaga tootnud t\u00e4pselt k\u00fcmme m\u00e4ngufilmi ja lisaks on meil terve hulk filme t\u00f6\u00f6s. Tallifornia n\u00e4gu ongi suuresti see, mis n\u00e4gu on meie filmitegijad ja nende loodud filmid. Meenutuseks siis, et lisaks minu enda filmidele oleme koos Rasmus Merivooga teinud kaks tema filmi: “Kratt” ja “Tulnukas 2”. Meel Palialega oleme teinud “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu” ja “Pikad paberid”. Esko vendadega tegime filmi “Mind on kaks” ning Miguel Llans\u00f3ga “Igavese suve”.<\/p>\n
Protsess on pigem selline, et kui m\u00f5ni noor, andekas v\u00f5i muidu \u00e4ge filmitegija meile silma j\u00e4\u00e4b ja kui meie j\u00e4\u00e4me talle samuti silma ning meil omavahel klapib, siis hakkame koos tegema. Idee on selles, et kui see koost\u00f6\u00f6 toimib, siis teeme rohkem kui \u00fche filmi, kuni see koost\u00f6\u00f6 toimib. See kujundabki l\u00f5puks Tallifornia n\u00e4o.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091815he835t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Ise tunneme, et me oleme kindlasti autorikino, aga publikule suunatud autorikino. \u00dcldjuhul v\u00e4ga s\u00fcgava arthouse’i tegemine ei ole meie maitse. Selliseid filme, mis v\u00f5ivad olla k\u00fcll suurep\u00e4rased filmid, aga sageli on potentsiaalne arv inimesi, keda nad ka suure edu korral k\u00f5netavad, suhteliselt v\u00e4ike, sest nende m\u00f5istmiseks v\u00f5ib vaja minna v\u00e4ga tugevaid taustateadmisi. See ei ole meie maitse.<\/p>\n
Samas ei teeks me kunagi ka \u00fchtegi filmi lihtsalt kommertstootena. Eelk\u00f5ige peab see olema midagi \u00e4gedat, mis meid ennast k\u00f5netab, ja teiseks peaks sel olema mingisugune j\u00e4tkusuutlik mudel, mis v\u00f5imaldaks ka p\u00e4riselt j\u00e4tkusuutlikult tegutseda. M\u00f5ne filmi puhul eeldabki see, et sellel peab olema teatud publikuhuvi.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastast \u00fcks oluline j\u00e4lg oligi m\u00f5neti Eskode deb\u00fc\u00fctfilm ja Paliale, v\u00f5ib vist \u00f6elda, l\u00e4bil\u00f6\u00f6gifilm, mis n\u00fc\u00fcd ka Eestist Oscarile esitati. Kas need olid teie jaoks l\u00e4bim\u00f5eldud riskid v\u00f5i t\u00e4iesti tavalised riskid, kus oli lihtsalt v\u00e4ga palju usku noortesse tegijatesse?<\/p>\n
Kindlasti algas k\u00f5ik sellest, et meil oli usku tegijatesse. Meile meeldis see, mida ja kuidas nad tegid. Need riskid, mille me v\u00f5tsime, olid siiski suuresti kaalutletud. Jah, me v\u00f5tsime ise riski, aga m\u00f5lema filmi puhul oli meil ka mingil m\u00e4\u00e4ral olemas riigitoetus, mis oli v\u00e4ga oluline.<\/p>\n
Kuna Eesti publikuarv on selline nagu ta on ja kui teha midagi natukene kitsamat, nagu noortefilm seda on, siis seda puhtalt tururiski pealt tehes ei saa v\u00e4ga suurelt m\u00f5elda.<\/p>\n
Aga need filmid m\u00f5lemad m\u00f5tlesid suurelt, k\u00fcll erineval moel, aga siiski. “Mind on kahe” puhul oli n\u00e4dalane v\u00f5tteperiood Nigeerias ja “Pikad paberid” oli \u00fcliambitsioonikas lavastuslikult, arvestades seda, et seal olid v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud, h\u00e4sti lavastatud ja orgaanilised kaadrid. V\u00f5ib ju m\u00f5elda, et mis see siis \u00e4ra ei ole, paned kaamera t\u00f6\u00f6le ja n\u00e4itlejad m\u00e4ngivad, aga sellise orgaanika saavutamine eeldab v\u00e4ga p\u00f5hjalikku t\u00f6\u00f6d k\u00f5igi osaliste poolt. Nii et need filmid kahtlemata m\u00e4rgilised.<\/p>\n
Eelmine aasta oli m\u00e4rgiline veel selle poolest, et meil tuli v\u00e4lja kolm t\u00e4ispikka m\u00e4ngufilmi. Nende kahe k\u00f5rval ka “Tulnukas 2”. Juhtuski nii, et Tallifornia tegi Eesti suurima kassahiti “Tulnukas 2” ja teisalt kriitikute poolt k\u00f5ige enam hinnatud filmi “Pikad paberid”. Mingis m\u00f5ttes olid need nagu spektri eri servad, aga teisalt v\u00e4ga sarnased, sest m\u00f5lemad on julged autorifilmid. Ja just see on meie jaoks oluline.<\/p>\n
Aga Paliale filmid ja Eskode deb\u00fc\u00fct on teile j\u00e4tnud siiski julguse neid nii-\u00f6elda tootmispileteid veel v\u00e4lja jagada? On see eesm\u00e4rk omaette, et neid uusi h\u00e4\u00e4li areenile tuua?<\/p>\n
P\u00f5hiline kriteerium on see, et projekt meil endal silmad s\u00e4rama paneks ja selline v\u00e4rskus alati pigem paneb silmad s\u00e4rama. Tegelikult olid ju nii Eskod kui ka Paliale teinud aastaid l\u00fchifilme ja igasuguseid muid loovaid projekte. Siin on oma roll ka sellel, kuidas ma ise filmimaailma tulin. Hakka julgelt pihta ja tee esimene t\u00e4ispikk pigem varem kui hiljem. See on edasi kandunud ka meie l\u00e4henemisse noortega. Pigem julgustame ennast varem proovile panema kui traditsiooniline s\u00fcsteem.<\/p>\n
Sina ise oled n\u00fc\u00fcd t\u00e4iskohaga filmimees v\u00f5i jagad ennast veel erinevate asjade vahel? Kui suure osa su ajast v\u00f5tab Tallifornia ja filmitegemine?<\/p>\n
Ma pakun, et umbes 120 protsenti. Nii et jah, t\u00e4iskohaga. Kui alguses oli filmitegemine hobi, siis n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik muu hobi.<\/p>\n
Hobikorras k\u00e4id ettev\u00f5tete n\u00f5ukogude koosolekutel ja t\u00e4iskohaga teed filme?<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt. Kui ma m\u00f5nes muus ettev\u00f5ttes saan m\u00f5nele ettev\u00f5ttele kasulik olla n\u00f5u v\u00f5i kogemusega, siis hea meelega, aga aktiivne aeg l\u00e4heb filmidele.<\/p>\n
Kui oluline p\u00e4\u00e4stev\u00f5rk sinu varasemad tegemised on olnud Talliforniale. Kas ilma selleta oleks tulnud m\u00f5ni hetk ka putka kinni panemist? <\/p>\n
Mingi piirini tootmist ise finantseerides on vabaduse element v\u00f5ib-olla t\u00f5esti olnud natukene suurem kui muidu. Aga j\u00e4llegi, meie filmid, eriti alguses, ei ole v\u00e4ga palju maksnud ja me ei ole v\u00f5tnud megasuuri riske \u00fchegi filmiga. Oleme l\u00e4inud suhteliselt konservatiivselt ja see tee ei ole olnud nii kapitalimahukas.<\/p>\n
Kapitalimahukam element on olnud Tallifornia filmifond, mille me kolm aastat tagasi lisaks tegime, et ka teistesse Eesti ja v\u00e4lismaa projektidesse investeerida. Selle\u00a0kaudu olime abiks n\u00e4iteks Tanel Toomi “Viimase vahiposti”, Rainer Sarneti “N\u00e4htamatu v\u00f5itluse” ning T\u00f5nis Pilli “Fr\u00e4nki” juures.<\/p>\n
Need investeeringud aitavad teil siis enda asju kergemini ja paremini teha?<\/p>\n
M\u00f5nel juhul on ta puhas investeering, teisel juhul oleme natukene muul moel ka seotud. Pigem kasvas m\u00f5te seda filmifondi teha v\u00e4lja sellest, et Eestis on palju \u00e4gedaid projekte, millel v\u00f5iks olla natukene suurem v\u00e4ljund ja millele me v\u00f5iks kaasa aidata. Teisalt on ka sel puhul oluline, et meile endale see film v\u00e4ga meeldiks, seega ei ole ta kindlasti ka puhas finantsprojekt. Eks filmiinvesteeringud ongi maailma \u00fched riskantsemad finantseeringud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091818h5105t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Riskantsemad kui iduettev\u00f5tlus? <\/p>\n
Kindlasti.<\/p>\n
Adrenaliini saab ka siis selle v\u00f5rra rohkem?<\/p>\n
Filmiinvesteeringu puhul on hea asi see, et kui see eba\u00f5nnestub, siis film j\u00e4\u00e4b alles. Kui start-up eba\u00f5nnestub, siis ei j\u00e4\u00e4 midagi alles peale m\u00e4lestuste ja kogemuste. K\u00fcll aga on start-up’ide puhul potentsiaalne v\u00f5it edu korral palju suurem, mis justkui kompenseerib nende eba\u00f5nnestumiste eest.<\/p>\n
Eesti filmi ajaloos on \u00fcliv\u00e4he rahvusvahelisi kommertsedusid, aga samas k\u00f5ik on v\u00f5imalik. L\u00e4tlaste “Flow” rahvusvaheline box office oli ju 50 miljonit eurot, mis on t\u00e4iesti uus tase. Ka soomlastel on korduvalt olnud selliseid filme, n\u00e4iteks “Sisu” ja “The Angry Birds Movie”, aga ka m\u00f5ned indie-filmid. Meil ei ole selliseid edulugusid, aga samas ei ole mingit p\u00f5hjust, miks ka m\u00f5ni meie v\u00e4ga hea film ei v\u00f5iks rahvusvaheliselt lennata.<\/p>\n
Tallifornia on t\u00e4naseks iseennast toitev masin v\u00f5i on talle ikka vaja k\u00fctust juurde valada vahel?<\/p>\n
Iga projekt on erinev. V\u00e4iksemaid asju suudame teha edukalt omal j\u00f5ul, aga suured loov-ambitsiooniga projektid vajavad \u00fcldjuhul midagi t\u00e4iendavat, et neid saaks piisava kvaliteediga teha.<\/p>\n
Ja t\u00e4itsa ilma EFI ja kulkata ikkagi ei saa? V\u00f5i on see olukord, kus loll oleks mitte k\u00fcsida?<\/p>\n
Kindlasti esimene variant, sest meie v\u00e4ikse turu p\u00f5hjal on ilmselge, et see ei kanna v\u00e4lja ambitsioonikamaid kunstiprojekte, sh filmi. Selles m\u00f5ttes elame ikka samas reaalsuses, kus k\u00f5ik teised. Tahes-tahtmata on film v\u00e4ga kallis kunstivorm ja mingi piir tuleb suhteliselt kiiresti ette, kui proovida seda ainult erarahast toetada.<\/p>\n
K\u00fcll aga ma usun, et palju rohkem projekte saaks teha erasektori ja riigi tihedamas koost\u00f6\u00f6s. Et meil ei oleks nii, nagu sageli on, et \u00fches otsas on t\u00e4ies ulatuses riigi finantseeritud projektid ja teisel pool t\u00e4ielikud eraprojektid, mis peavad ise hakkama saama. V\u00e4ga loodaks, et finantseerimises tekiks rohkem h\u00fcbriidvorme.<\/p>\n
Eskode ja Paliale filmid on Tallifornia \u00fcmber justkui ka kerge metseenluse kuma loonud. Kas sa ise tajud seda ka?<\/p>\n
Eks ikka, aga ma ise p\u00e4ris selle nurga alt ei m\u00f5tle. Tahame T\u00f5nuga, et meie meelest p\u00f5nevad ja head asjad saaksid ja peaksid saama realiseeritud. \u00dcritame siis leida v\u00f5imalusi, kuidas need \u00e4ra realiseerida. Pigem on see m\u00f5tlemine selline. Aga see v\u00f5ib meie panus olla k\u00fcll, et m\u00f5ned asjad oleks ilma meieta s\u00fcndimata j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Kuidas see riigi ja erasektori suhe kultuuri rahastamises areneda v\u00f5iks? Selle \u00fcle on n\u00fc\u00fcdseks p\u00f5him\u00f5tteliselt juba aasta aega kestnud kultuurivaldkonna pahameeletormi kontekstis ka arutatud.<\/p>\n
Kas sa n\u00e4ed, et k\u00f5ikidesse teistesse olukordadesse, n\u00e4iteks ERSO v\u00f5i teatrite murede puhul, v\u00f5iks ka eraraha kuidagi paremini mahutuda? V\u00f5i on film oma potentsiaaliga “Flow” kombel plahvatada kuidagi erandlik? Kui keegi v\u00e4lismaale laulma saata, siis seda raha ei n\u00e4e suure t\u00f5en\u00e4osusega enam kunagi.<\/p>\n
\u00dcldiselt olen v\u00e4ga tugevalt seda usku, et erafirma majandab paremini kui riik. Kultuurivaldkond on samas selline, mille puhul on oluline, et riik sinna panustaks, sest muidu meil ei oleks oma kultuuri ja ei tekikski midagi. Aga ma n\u00e4en, et puhtalt riigi poolt rahastatud filmiprojekt on kindlasti oma tegemisel ebaefektiivsem kui t\u00e4ielikult erarahastatud projekt. See nn h\u00fcbriidprojekt oleks seega ka kindlasti efektiivsem kui riigiprojekt, kui neid puhtalt majanduslikult vaadata.<\/p>\n
Filmi puhul kehtib Parkinsoni seadus, mis \u00fctleb, et kui sul on konkreetse asja teostamiseks kindel aeg, siis sa teed selle \u00e4ra t\u00e4pselt t\u00e4htajaks. Raha ja eelarvete puhul kehtib sama asi. Kui sul on kindel eelarve, siis kulud kasvavad alati selliselt, et kogu eelarve saab \u00e4ra kulutatud. Filmi puhul sageli veel natukene otsa ka.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091824hb915t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Teatrist ma ei oska v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kida peale selle, et mulle meeldib seal vahepeal k\u00e4ia ja v\u00e4ga paljudele eestlastele meeldib ka, aga kui puhtalt numbrite pealt vaadata, siis filmivaldkond on oluliselt v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral rahastatud kui teater. Ja mure ei ole selles, et teater saab liiga palju raha, vaid film ei saa piisavalt, kui arvestada, milline m\u00f5ju filmil meie kultuurile on.<\/p>\n
\u00dcks lihtne asi, mis meil Eestis siiani tegemata on, millest on k\u00fcll palju r\u00e4\u00e4gitud, on see, et kui siia tuleb v\u00e4lismaa tootja, kes soovib erakapitali toel toota, siis ta saab 30 protsenti cash-rebate p\u00f5him\u00f5ttel tagasi. Ja see on v\u00e4ga loogiline, et ta saab, sest ta loob siin t\u00f6\u00f6kohti. Aga kui Eesti erakapital teeb sama suure investeeringu Eesti filmi, siis Eesti erakapital ei saa midagi tagasi. Ehk siis me kohtleme praegu Eesti kapitali ebav\u00f5rdselt.<\/p>\n
Tulemus ongi see, et \u00fclipalju erakapitali filmindusse ei ole l\u00e4inud. Sealt on v\u00f5ib-olla tulnud ka see metseenluse-kuvand, mis ei ole ka t\u00e4ielikult vale, sest filmi investeerivad inimesed, kes ilmtingimata ei looda seda raha tagasi saada. Samas on seda v\u00e4ga raske vaadata p\u00e4ris investeeringuga.<\/p>\n
See on \u00fcks lihtne koht, mida saaks parandada.<\/p>\n
Miks seda siis tehtud ei ole?<\/p>\n
Seda peab k\u00fcsima nendelt, kes neid otsuseid teevad.<\/p>\n
Mida te teete praegu selleks, et “Pikad paberid” saaksid shortlist’i, nominatsiooni v\u00f5i hoopis Oscari?<\/p>\n
See on nagu t\u00e4iesti uus maailm ja igale v\u00e4ikesele riigile long shot, aga see ei t\u00e4henda, et ei peaks sellega tegelema. See on nagu ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel osalemine, kus eesti sportlased ei pruugi alati saada kuldmedalit, aga igal juhul tasub osaleda, et saada kogemus ja kunagi kui on kullav\u00f5imalus, siis osata seda \u00e4ra kasutada.<\/p>\n
Toimetame mitmel rindel, et “Pikad paberid” j\u00f5uaks v\u00f5imalikult paljude filmiakadeemia liikmete silme ette. Meil oli siin USA screening’ute tuur Los Angeleses, New Yorgis ja Delaware’is. Lisaks veel Londonis ja mitmetel Euroopa festivalidel. Kogenud konsultantide toel toimub ka online-turundus kampaania, mis on suunatud just akadeemia liikmetele, et nad filmi vaataks.<\/p>\n
Kui suure osa “Pikkade paberite” eelarvest see Oscari kampaania eelarve juba moodustab? Kas on juba kahekordistanud?<\/p>\n
Kui peaks j\u00e4rgmisesse vooru j\u00f5udma, siis v\u00f5ib kahekordistumisest r\u00e4\u00e4kida, sest siis avaneb ka v\u00f5imalus.<\/p>\n
Laiemalt vaadates on filmide turundamine Eestis p\u00e4ris tugev probleem. Mitte, et meil tootmiseelarved oleks tohutult suured, aga kui v\u00f5rrelda tootmiseelarveid turunduseelarvetega, siis need proportsioonid on ikka \u00fclimalt paigast \u00e4ra. Turunduseelarveid praktiliselt ei olegi.<\/p>\n
Kui filmile on ette n\u00e4htud riigi toetus, siis turunduseelarve, mida on v\u00f5imalik taotleda, on m\u00f5eldud ainult Eesti kinoleviks. M\u00f5nele maailma filmfestivalile v\u00f5i Oscarile kandideerimiseks ei ole ette n\u00e4htud mitte mingisugust eelarvet. See tuleb k\u00f5ik kuskilt lisaks leida.<\/p>\n
Nii et teeme \u00fcli\u00e4geda asja valmis, aga kui on v\u00f5imalus seda maailmale n\u00e4idata, siis on k\u00fctus otsas ja ei p\u00e4\u00e4se sinna maailma.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3091836h0ff2t24.jpg\"\/)
Rain Rannu Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Sinu-teie viimane film “Uus raha” v\u00f5eti ka h\u00e4sti vastu. Kui sa panid ennist spektri kahte otsa “Tulnukas 2” ja “Pikad paberid”, siis tundub, et “Uus raha” paigutub t\u00e4pselt nende vahele. On olemas nii publik kui ka v\u00f5rdlemisi positiivne kriitikute tagasiside. Mis seal \u00f5igesti l\u00e4ks?<\/p>\n
Minu jaoks on see autorifilm, mis m\u00f5nusa energia pealt tekkis ja tore on n\u00e4ha, et see k\u00f5netab ka. Vaatajatele meeldib, kriitikud kiidavad ja ka vaatajanumbritelt on ta minu filmidest edukaim.\u00a0Ning ta on endiselt kinodes, olles seal juba p\u00e4ris pikka aega p\u00fcsinud. Ning ta on endiselt veel kinos ja p\u00e4ris pikka aega.<\/p>\n
Sellega tekib l\u00f5bus olukord, kus tavalise inimese ja seega ka kinok\u00fclastaja elus on viimased aastad olnud hoopis vastupidine mure sellele, et raha j\u00e4rsku liiga palju oleks.<\/p>\n
Ega me ei tulegi kinno murele lahendust leidma. Kinno tuleme pigem sellep\u00e4rast, et sellele probleemile m\u00f5tlema ei peaks. Kino on osalt ikkagi ka meelelahutus ja v\u00f5imalus kaks tundi veeta kuskil teises maailmas, mis on meie omast erinev. Nii et ma siin vastuolu ei n\u00e4e. Ka endale meeldib pigem vaadata filme, mis viivad hoopis kuhugi mujale.<\/p>\n
Kas ise pead ka uut raha oma parimaks filmiks?<\/p>\n
Iga re\u017eiss\u00f6\u00f6ri arvates on tema parim film see, mida ta parasjagu teeb ja paremuselt teine on see, mis just v\u00e4lja tuli. H\u00e4sti on, kui on niimoodi.<\/p>\n
Sa juba teed uut filmi?<\/p>\n
Eks ikka. Aga meil on pigem komme r\u00e4\u00e4kida asjadest siis, kui on \u00f5ige aeg. Me ei ole v\u00e4ga head ettehaipijad. Tore on midagi valmis teha ja siis kui asi l\u00f5puks kohale j\u00f5uab, siis on v\u00e4ike \u00fcllatus ka.<\/p>\n
N\u00e4iteks “Tulnukas 2” tegime me \u00fcldse varjunime alla. Inimesed said teada, et see tuleb kuu aega enne kinodesse j\u00f5udmist. Ja filmil ei olnud isegi treilerit, vaid \u00fcks v\u00e4ike stseenike tiiserina. Antud kontekstis t\u00f6\u00f6tas see v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
Aga kinodest r\u00e4\u00e4kides, siis kuidas Tallifornia kivi otsast paistab filmit\u00f6\u00f6stuse laiem mure Apollo rohkem v\u00f5i v\u00e4hem monopolistumise \u00fcle? <\/p>\n
Meil oli see hirm, kui me m\u00f5ned aastad tagasi ise oma filme levitama hakkasime. Ei olnud kindel, kuidas me suudame pisilevitajana kinokavadesse saada. Aga see hirm sai \u00fcsna ruttu leevendatud. Saime aru, et saab k\u00fcll ja Eesti on selles suhtes v\u00e4ga hea riik, kui n\u00e4iteks USA-s on v\u00e4iksemal filmil suurde kinopilti p\u00e4\u00e4semine suhteliselt v\u00f5imatu. Eestis on tegelikult k\u00f5igil see v\u00f5imalus.<\/p>\n
Aga l\u00f5puks s\u00f5ltub k\u00f5ik vaatajast. \u00dcsna ruttu on selge, kas vaataja tuleb v\u00f5i ei tule. Kui ei tule, siis ei ole ka film kinos kaua. Kui tuleb, siis ei ole vahet, kes on tootja v\u00f5i levitaja.<\/p>\n
Nii et muret \u00fcldise t\u00f6\u00f6stuse-h\u00fcgieeni p\u00e4rast te ka ei jaga?<\/p>\n
Me ei ole seda ise sellisel kujul kogenud. Oluline ongi filmi turundada, et inimene teaks, et see on olemas, ja samas peab see seda sama inimest kuidagi k\u00f5netama, et inimene tahaks seda vaatama tulla. Need on need asjad, mille puudumisel teisi ei saa s\u00fc\u00fcdistada.<\/p>\n
On ju absoluutselt selge, et kunstifilmidel ongi kinopotentsiaal tunduvalt v\u00e4iksem. Ei saa s\u00fc\u00fcdistada kino, et ta ei pane kunstifilmi prime-time’ile kaheks n\u00e4dalaks j\u00e4rjest, kui see film toob seansile kaks inimest. Nii et minu arvates algab see alati ikkagi sellest, mis film sul on ja kuidas sa seda ise turundad. Ma ei ole n\u00e4inud, et kedagi eelistataks. Vaataja otsustab. On see hea v\u00f5i halb, ma ei tea, aga nii on ta meil ja suuresti ka igal pool mujal.<\/p>\n
Mis sul filmitegija ja -tootjana k\u00f5ige ekstravagantsem unistus on?<\/p>\n
Tahaks v\u00e4ga kaua veel filme teha. Ma kunagi ei m\u00f5tle nii, et tahaks v\u00f5ita Oscarit. Need on k\u00f5ik v\u00e4lised asjad, mis juhtuvad siis, kui sa teed asju, teed neid \u00f5igesti ja kui sul on \u00f5nne. Pigem minu unistus on see, et oleks tervist, energiat ja silmad s\u00e4raksid.<\/p>\n
Ja mis on sinu viimased k\u00f5ige suuremad filmielamused?<\/p>\n
Mulle endiselt tohutult meeldib “Pikad paberid”, mida ma n\u00fc\u00fcd USA tuuril uuest kaks korda otsast l\u00f5puni vaatasin. \u00c4ge oli n\u00e4ha, kuidas see k\u00f5netab ka meist t\u00e4iesti erinevat publikut teisel pool ookeani.<\/p>\n
Viimane \u00fclitugev elamus oli “Brutalist”, ka “Challengers” ja \u00fcks veider film “Hundreds of Beavers”, mis Eestisse ei ole mingilgi kujul j\u00f5udnud. Kellel on v\u00f5imalus kuskilt k\u00e4tte saada, siis soovitan \u00fcles otsida. Selline t\u00e4iesti kreisi slapstick-kom\u00f6\u00f6dia, mis kannab algusest l\u00f5puni. Eriti kui seda s\u00f5pruskonnaga vaadata. Midagi natukene teistsugust.<\/p>\n
Ait\u00e4h.<\/p>\n
Ait\u00e4h.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1841261h3e79t24.png\"\/)
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas sa filmimaailma j\u00f5udsid? Kas oled sellega juba noorusp\u00f5lvest peale mingit erilist sidet tundnud v\u00f5i tekkis see aja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48655,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,8629,8646],"class_list":{"0":"post-48654","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-rain-rannu","16":"tag-uus-raha"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115597891640075387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48654"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48654\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48655"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}