<\/p>\n
Taani kirjanik Tove Ditlevsen (1917\u20131976) on eesti lugejale tuntud eluloolistel seikadel p\u00f5hinevate romaanide\u00a0“Lapsep\u00f5lve t\u00e4nav” ning “Kopenhaageni triloogia” autorina. V\u00e4hem on teada, et ta oli ka andekas l\u00fchilugude kirjutaja, kelle tekstid j\u00f5udsid esimest korda eesti keelde kogumikuna “Noor t\u00fctarlaps saab vanaemaks” (1964). See oli valimik Ditlevseni noorp\u00f5lve novelliparemikku koondavast kogust “Kevade” (1956), mis j\u00f5uab n\u00fc\u00fcd t\u00e4ies mahus eesti lugejate ette.<\/p>\n
Ditlevseni l\u00fchilood viivad inimhinge valukohtadesse: adopteeritud poisi p\u00e4he, kes tunneb, et on perest k\u00f5rvale j\u00e4etud, kui perre s\u00fcnnib “p\u00e4ris oma” laps; t\u00fcdruku k\u00f5rvale, kes igal \u00f5htul pisarsilmi ema tehaset\u00f6\u00f6lt koju ootab; perekonda, kus otsustatakse oma pattude lunastuseks isale aiakrunt osta; v\u00f5i sellesse kummalisse olukorda, kus me m\u00f5nel p\u00e4eval iseennast \u00e4ra ei tunne.<\/p>\n
KATKEND<\/p>\n
“Kevad”
Taani keelest t\u00f5lkinud Maarja Siiner<\/p>\n
Juba kaugelt oli n\u00e4ha, et naine oli kuidagi muutunud. Mees istus tillukeses kohvikus sama laua \u00e4\u00e4res, kus nad viimase aasta jooksul igal p\u00e4rastl\u00f5unal olid kohtunud. Ta vaatas l\u00e4bi akna valget t\u00e4navat, kus inimesed, k\u00e4ed n\u00e4o ees kaitseks, endale lumetormis teed tegid. Ta m\u00f5tles, et naine tuleb hiljem kui tavaliselt, ja veel enne, kui ta naist n\u00e4gi, hiilis talle ligi \u00e4hmane, valulik rahutus. Ja kui ta naist l\u00f5puks silmas, tabas teda rusuv, nu\u0308ri hirmuaisting. Naine l\u00e4henes nagu tavaliselt t\u00e4nava teisest servast ja u\u0308letas s\u00f5idutee, eirates k\u00f5iki liikluseeskirju. Ka riides oli ta nagu tavaliselt, k\u00f5ik oli u\u0308sna nii, nagu alati oli olnud, ja ometi oli k\u00f5ik nii raske ja ebareaalne, nagu oleks sellest aastaid, kui ta viimati siin akna all istus ja naist tulemas n\u00e4hes tajus, kuidas pelgalt naise n\u00e4gemine hajutas rahutuse, mida ta alati tundis, kui naine polnud temaga.<\/p>\n
Naine v\u00f5ttis ku\u0308bara ja mantli seljast ning trampis lume jalgadelt. Tema p\u00f5sed \u00f5hetasid v\u00e4rskelt. Naisest \u00f5hkus nooruslikku, talvist kargust, kui l\u00e4bi lokaali tuli. Naine ei vaadanud teretades talle otsa ja v\u00f5ttis istet tema vastas, mitte tema k\u00f5rval nagu tavaliselt. Naine naeris palju ja jutustas innukalt, kui ku\u0308lm v\u00e4ljas oli ja samas ka kui v\u00e4rske. Ta kohendas juukseid, hoidis k\u00e4si akna all oleva radiaatori kohal, soojendas neid ning ei vaadanud endiselt mehele otsa. Mehe su\u0308da tagus raskelt, tuimestatult. Ta suu kuivas. Tal oli tunne, nagu seisaks ta ja vaataks j\u00e4rele lahkuvale rongile, mille peale oleks pidanud iga hinna eest j\u00f5udma. Rongile p\u00e4\u00e4semine oli elu ja surma ku\u0308simus, see oli viimane, mis l\u00e4ks, tema jaoks viimane. Ta vaatas otse enda ette ja lasi naisel r\u00e4\u00e4kida. Ta istus ja kaotas naist tu\u0308kkhaaval ning tal polnud enam v\u00f5imalust temani j\u00f5uda. Ta ei puuduta teda enam kunagi, ei suudle enam kunagi. Ta ei saa enam v\u00f5tta naisel k\u00e4est ja \u00f6elda, noh, plika, tu\u0308hja sest \u2013 naine oli k\u00e4ttesaamatum kui enne temaga tutvumist.<\/p>\n
Naine u\u0308tles: “Oled sa m\u00e4rganud, et kevad on k\u00e4tte j\u00f5udmas?” \u2013 “Ei,” u\u0308tles mees. Naine naeris. Mees n\u00e4gi, et naine on v\u00e4ga \u00e4revil ja v\u00e4ga \u00f5nnelik. Ta oli teda kunagi juba nii n\u00e4inud, kuid siis suutis ta mehele otsa vaadata. Naise silmad olid suured ja peaaegu t\u00e4iesti mustad. Mees m\u00f5tles: ta on nii ilus.<\/p>\n
“Muide, miks me alati siin istume,” u\u0308tles naine valjult, “siin on nii igav.” \u2013 “V\u00f5ib-olla t\u00f5esti,” u\u0308tles ta ja m\u00f5tles: selline on armastuse risk. Ja kusagil tema peas tagus: sa ei n\u00e4e teda enam kunagi, sa ei n\u00e4e teda enam kunagi.<\/p>\n
Orkester hakkas m\u00e4ngima. M\u00f5lemad vakatasid. Mees tundis, nagu oleks ta suu saepuru t\u00e4is, ka k\u00f5ige tavalisemat lauset oli v\u00f5imatu moodustada. Naine vaatas aknast v\u00e4lja ja punastas aeglaselt, nagu oleks temas su\u0308u\u0308datud suur leek. “Hea kohv,” u\u0308tles naine vaikselt. Mees ei vastanud. Ta m\u00f5tles: no on rumal. S\u00f5nad j\u00e4id nende kohale \u00f5hku v\u00f5belema. Hea kohv, hea kohv, osatas muusika. Hea kohv, kajas ruum vastu, nagu oleks naine seda taevani kisanud. Totter lause j\u00e4i nende k\u00f5rvu armutult helisema, kogu naise keha muutus ebameeldivustundest kuumaks ja raskeks. Mees vaatas naist ikka veel liikumatult ja s\u00f5nagi lausumata. Siis tegi naine korraga k\u00e4tega abitu liigutuse ja tema pilk kohtus mehe omaga. Naise n\u00e4gu oli u\u0308sna alasti ja su\u0308u\u0308mepiinas nagu lapsel, kes on midagi korda saatnud. Siis u\u0308tles mees: “Sa oled armunud.” Ja suur salajane leek su\u0308ttis taas naise sisemuses: “Jah,” sosistas ta.<\/p>\n
Ma v\u00f5in surra, m\u00f5tles mees, kuid miks ma peaksin tema p\u00e4rast surema? Selge see, et ta on rumal ning viieku\u0308mne aasta p\u00e4rast on ta vana ja kuivanud muumia, mis t\u00e4htsust sellel k\u00f5igel siis on?<\/p>\n
Naise pilk libises u\u0308le lume. “Jah, ma olen armunud,” u\u0308tles ta, ja tundus, nagu oleks ta korraga naerma ja nutma puhkemas. Mehe su\u0308da tagus nagu vana kulunud mootor, millel pole enam midagi vedada, kuid mis j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6tamist, sest keegi on selle k\u00e4ima pannud.<\/p>\n
Naine t\u00f5usis ja sirutas k\u00e4e. Ta tahtis \u00f6elda midagi lohutavat, midagi k\u00f5igest hoolimata s\u00f5pradeks j\u00e4\u00e4misest, kuid mees ei vaadanud talle enam otsa ega v\u00f5tnud tema k\u00e4tt vastu. Valu ja u\u0308llatuse aisting libises hetkeks u\u0308le naise n\u00e4ojoonte, siis p\u00f6\u00f6rdus ta k\u00f5heldes ja rahutuna mehest eemale ja lahkus. Kuid t\u00e4navale j\u00f5udes rebis ta endal ku\u0308bara peast ja p\u00f6\u00f6ras n\u00e4o tormi poole. Siis eemaldus ta mehest, k\u00e4hku ja kergelt, v\u00e4ga noore neiu ebaku\u0308pse, u\u0308lepingutatud veetlusega.<\/p>\n
Mees ei liigutanud, kuid tema kuju vajus kuidagi kokku. Hakkas h\u00e4marduma, torm oli vaibunud. Kelner koputas talle \u00f5lale: “Teie arve, h\u00e4rra!”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taani kirjanik Tove Ditlevsen (1917\u20131976) on eesti lugejale tuntud eluloolistel seikadel p\u00f5hinevate romaanide\u00a0“Lapsep\u00f5lve t\u00e4nav” ning “Kopenhaageni triloogia” autorina.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48673,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,24519,95,19,25,23,24,23852,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-48672","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomingu-raamatukogu-kuldsari","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tove-ditlevsen","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115598033253882400","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48672"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48672\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}