{"id":48674,"date":"2025-11-23T08:19:09","date_gmt":"2025-11-23T08:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/48674\/"},"modified":"2025-11-23T08:19:09","modified_gmt":"2025-11-23T08:19:09","slug":"siret-rutiku-akadeemiline-vabadus-ja-teadusjulgeolek-on-lahutamatud-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/48674\/","title":{"rendered":"Siret Rutiku: akadeemiline vabadus ja teadusjulgeolek on lahutamatud | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Riin Tamme arvamuslugu <\/a>on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne algatus Eesti teaduse julgeoleku \u00fcle arutamiseks. Tema kirjeldatud riskid (avatud teaduse haavatavus, l\u00e4\u00e4ne teadlaste v\u00e4rbamine, usalduse kuritarvitamine jmt) on kahjuks juba reaalsus, mitte enam kujuteldav oht. Seep\u00e4rast on teemap\u00fcstitus igati ajakohane. Riin Tamme arvamus l\u00e4htub arusaadavalt eelk\u00f5ige Sisekaitseakadeemia perspektiivist, kuid oluline on teadusjulgeolekut ka laiemalt m\u00f5testada.<\/p>\n

Teadusjulgeolek (ingl.k research security) t\u00e4hendab teadlaste ja teadust\u00f6\u00f6, sh teadusandmete, -tulemuste ning tehnoloogia kaitstust pahatahtliku m\u00f5jutamise ja v\u00e4\u00e4rkasutuse eest; samuti nende kokku leppimata \u00fclev\u00f5tmist v\u00f5i omandamist, mida v\u00f5ivad teha teised riigid v\u00f5i valitsusv\u00e4lised organisatsioonid.<\/p>\n

Seejuures saab \u00fcldistatult eristada kahte teadusjulgeolekut ohustavat pahatahtlikku motiivi.<\/p>\n

“Ehkki t\u00f6\u00f6stusspionaa\u017ei otsene eesm\u00e4rk ei ole teiste riikide destabiliseerimine, v\u00f5ib see tekitada suurt majanduslikku kahju.”<\/p>\n

Esiteks teadus-tehnilist luuret (sageli nimetatud ka t\u00f6\u00f6stusspionaa\u017eiks), mille eesm\u00e4rk on omandada ebaausal teel andmeid, oskusteavet, intellektuaalomandit jmt, et ise h\u00fcvesid saada. Ehkki t\u00f6\u00f6stusspionaa\u017ei otsene eesm\u00e4rk ei ole teiste riikide destabiliseerimine, v\u00f5ib see tekitada suurt majanduslikku kahju.<\/p>\n

S\u00f5jalis-poliitilise luuretegevuse eesm\u00e4rk on omandada teavet ja m\u00f5jutada teise riigi inimesi ning struktuure, et neid destabiliseerida, nende riikide kaitsev\u00f5imet n\u00f5rgestada ja nende omariiklust ohustada. Kumbagi ohtu ei tohi alahinnata, sest kui me teadusjulgeolekut t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, v\u00f5ime kaotada oma vabaduse.<\/p>\n

Arenenud demokraatlikes riikides kehtib akadeemilise vabaduse ja \u00fclikoolide autonoomia p\u00f5him\u00f5te. Eesti Vabariigi p\u00f5hiseaduse paragrahv 38 s\u00e4testab, et teadus, kunst ja nende \u00f5petamine on vaba ning et \u00fclikoolid ja teadusasutused on seaduses etten\u00e4htud piires autonoomsed.<\/p>\n

Teaduses t\u00e4hendab akadeemiline vabadus teadlase \u00f5igust p\u00fcstitada uurimisk\u00fcsimusi, valida uurimismeetodid ja leida teaduslikult p\u00e4devad koost\u00f6\u00f6partnerid, avaldada uurimist\u00f6\u00f6de tulemusi, v\u00e4ljendada kriitikat senistele uurimistulemustele ja \u00f5petada teadusliku uurimist\u00f6\u00f6 tegemist.<\/p>\n

\u00d5petamise akadeemiline vabadus on \u00f5igus m\u00e4\u00e4ratleda \u00f5petatava materjali sisu l\u00e4htuvalt teaduslikest kriteeriumidest. \u00dclikooli autonoomia t\u00e4hendab avarat enesekorraldus\u00f5igust, mis kaitseb neid v\u00e4lise (riigi) sekkumise eest. Akadeemilise vabaduse ja \u00fclikooli autonoomia piiramine on \u00f5igustatud vaid teiste p\u00f5hiseaduslike v\u00e4\u00e4rtuste (inimv\u00e4\u00e4rikus, riiklik julgeolek, loomade heaolu jmt) kaitseks.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rkasutuse oht \u00e4hvardab igasugust teadust<\/p>\n

Teadlased ja teadus on just akadeemilise vabaduse ja \u00fclikoolide autonoomia t\u00f5ttu pahatahtlikele r\u00fcnnakutele eriti vastuv\u00f5tlikud, nagu t\u00f5deb ka Riin Tamm. Siiski tuleb t\u00e4psustada, et v\u00e4\u00e4rkasutuse oht h\u00f5lmab igasugust teadust, mitte ainult Sisekaitseakadeemia ja Kaitsev\u00e4e Akadeemia julgeoleku-uuringuid.<\/p>\n

Pigem isegi vastupidi, kitsamalt s\u00f5jalise eesm\u00e4rgiga teadusuuringud on juba niikuinii juurdep\u00e4\u00e4supiirangute ja teiste turvameetmetega rohkem kaitstud, sellal kui n\u00e4iteks ps\u00fchholoogia-, viroloogia-, f\u00fc\u00fcsika-, keemia- ja meediauuringuid tehakse valdavalt \u00fcleilmses avatud teadusruumis ja teadlaste rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s ning need pakuvad kindlasti huvi ka vaenulike riikide eriteenistustele.<\/p>\n

Ilmekas t\u00f5endus selle kohta on Tamme arvamusloos kirjeldatud hiljutised kahetsusv\u00e4\u00e4rsed spionaa\u017eijuhtumid Eestis. Kumbki teadlane tema n\u00e4idetes ei tegelenud kitsamas t\u00e4henduses julgeoleku-uuringutega, \u00fcks neist oli sotsiaalteadlane ja teine mereteadlane.<\/p>\n

Igasugune teadus, teadusandmestik ja ka teadlased ise oma oskusteabega on suur kultuuriline, majanduslik, aga ka riikliku julgeolekut\u00e4htsusega v\u00e4\u00e4rtus. Eesti on teadusrikas riik. Paljud meie teadlased kuuluvad maailma teaduse absoluutsesse tippu.<\/p>\n

Hiljutine koroonaepideemia kogemus n\u00e4itas, et Eesti teadlased on suutelised \u00fclikiiresti rakendama oma maailmatasemel teadmisi akuutsete probleemide lahendamiseks. Meie tipptasemel teadus v\u00e4\u00e4rib varastamist ja see ongi l\u00fchidalt \u00f6eldes Eesti teaduse julgeolekuprobleem.<\/p>\n

Teadusjulgeolek vajab t\u00e4helepanu k\u00f5igis teadusasutustes<\/p>\n

28.\u201330. novembrini Br\u00fcsselis toimunud Euroopa Komisjoni teadusjulgeolekukonverentsil t\u00f5deti, et t\u00e4nap\u00e4eval ei saa enam eristada nn puhast teadust ja militaarkasutuse potentsiaaliga teadust, kuna igasugusel teadusel ja tehnoloogial on kahesugused kasutusv\u00f5imalused.<\/p>\n

Piltlikult \u00f6eldes v\u00f5ib sama mikrokiip leida rakendust nii laste m\u00e4nguasjas kui ka ballistilises raketis. Seep\u00e4rast on oluline, et riigid toetaksid julgeoleku tagamisel oma teadus- ja innovatsioonis\u00fcsteemi tervikuna ja teeksid seejuures koost\u00f6\u00f6d. Kui vaenulikul riigil \u00f5nnestub Eestist varastada uus teadmine v\u00f5i tehnoloogia, v\u00f5ib see kujutada ohtu paljudele riikidele maailmas, mitte ainult meile endile.<\/p>\n

“Teadus v\u00f5i majandus ei tohi seista k\u00f5rgemal inim\u00f5igustest ega riigikaitsest.”<\/p>\n

Teaduse edu ja majanduse j\u00f5ud p\u00f5hinevad rahvusvahelisel koost\u00f6\u00f6l, ent koost\u00f6\u00f6le v\u00f5ivad kehtida piirangud. Eesti on katkestanud igasugused suhted Venemaa ja Valgevenega, sest teadus v\u00f5i majandus ei tohi seista k\u00f5rgemal inim\u00f5igustest ega riigikaitsest. Ukrainaga peame olema solidaarsed k\u00f5ik, s\u00f5ltumata ametialast.<\/p>\n

Eespool selgitatud akadeemiline vabadus pakub kaitset \u00fcksnes sama v\u00e4\u00e4rtusruumi jagavate ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tteid austavate sekkujate eest. Paradoksaalsel moel muudab see teadlaste kaitseks loodud p\u00f5him\u00f5te nad hoopis haavatavamaks, kuna loob olukorra, kus teadustegevus ei s\u00f5ltu oma riigist, kellel v\u00f5iks olla v\u00f5imekus kaitsta teadlasi demokraatlikku riigiv\u00f5imu mitte austavate sekkujate eest. Seet\u00f5ttu peavadki teadlased ja teadusasutused teadusjulgeoleku eest ise vastutuse v\u00f5tma.<\/p>\n

Br\u00fcsselis toimunud konverentsil r\u00f5hutati, et kui teadlased ise teadusjulgeoleku eest ei hoolitse, hakatakse seda tegema nende eest. See v\u00f5ib kaasa tuua akadeemilise vabaduse karme piiranguid. Teadusjulgeolek vajab t\u00e4helepanu k\u00f5igis teadusasutustes.<\/p>\n

Seep\u00e4rast ei saa n\u00f5ustuda Riin Tamme ettepanekuga, et kui koondada mingit t\u00fc\u00fcpi uuringud \u00fchte rakendusk\u00f5rgkooli, on teiste \u00fclikoolide teadlastel v\u00f5imalus rahulikult oma t\u00f6\u00f6d julgeolekuohtudega arvestamata edasi teha.<\/p>\n

Teadusjulgeolek on meie k\u00f5igi kohustus ja vastutus ning see tuleb tagada k\u00f5ikides Eesti \u00fclikoolides, teadusasutustes ja ettev\u00f5tetes, mis teaduse ja tehnoloogiaga tegelevad. Aeg on rohkem kui k\u00fcps, et riigi, \u00fclikoolide, rakendusk\u00f5rgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ning ettev\u00f5tjate esindajad \u00fcheskoos arutaksid, mida me teaduses ja tehnoloogias kaitsma peame ning kuidas seda teeme. Selleks on Riin Tamme arvamuslugu andnud v\u00e4ga hea t\u00f5uke.<\/p>\n

Meil on \u00fchiselt vaja t\u00f5sta teadlikkust ohtudest, luua riskide maandamise meetmed ja teha selleks koost\u00f6\u00f6d nii institutsionaalselt, riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, et s\u00e4iliksid akadeemilise vabaduse p\u00f5him\u00f5tted, ent teadlased ja \u00fclikool oleksid piisavalt kaitstud. Nagu \u00fctles Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso eelnimetatud konverentsil: “Peame olema avatud, aga mitte naiivsed; ettevaatlikud, aga mitte paranoilised.”\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riin Tamme arvamuslugu on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne algatus Eesti teaduse julgeoleku \u00fcle arutamiseks. Tema kirjeldatud riskid (avatud teaduse haavatavus, l\u00e4\u00e4ne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48675,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[21236,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,498,28,29,97,19,25,4624,24520,24521,4923,24524,24523,24525,24522,23,24,262,22,20,2170,96,30],"class_list":{"0":"post-48674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-akadeemiline-vabadus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-julgeolek","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-luure","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-riigikaitse","26":"tag-siret-rutiku","27":"tag-spionaaz","28":"tag-teadlased","29":"tag-teadusasutused","30":"tag-teadusjulgeolek","31":"tag-teadusspionaaz","32":"tag-toostusspionaaz","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-ukraina","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-valgevene","39":"tag-venemaa","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}