![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/277504h8b47t24.jpg\"\/)
Heiti Talvik Autor\/allikas: Eesti kirjandusmuuseum<\/p>\nOlen varem avaldanud kultuuriportaalis hulga artikleid nii Betti Alveri kui ka Heiti Talviku kohta, seekord aga p\u00fc\u00fcan vaadelda neid koos, p\u00fc\u00fcan esile tuua selle ainulaadse luuletajapaari vaimuilmade tugevat vastastikust m\u00f5ju ning k\u00e4sitleda pisut l\u00e4hemalt ka nende abielu. Ulatusliku teema puhul on siinkohal piirdutud 1930. aastate ja “arbujate ajaga”. Ajastasin selle vaatluse Betti Alveri 119. s\u00fcnniaastap\u00e4evaks.<\/p>\n
23. novembril 1906 J\u00f5geval s\u00fcndinud Betti Alver omandas hariduse esmalt Tartus Pu\u0161kini-nimelises t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis ja seej\u00e4rel Tartu t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumis, kus sai heal tasemel selgeks saksa ja vene keele ning \u00f5ppis ka prantsuse ja inglise keelt.<\/p>\n
\u00d5pingud j\u00e4tkusid Tartu \u00dclikoolis (1924\u20131927, eesti keel ja kirjandus). Sellest ajast on Betti Alver meenutanud: “Mina ise ei julgenud oma luulet teistele avaldada. Meeleldi kuulasin kaaslaste loomingut. Kaas\u00fcli\u00f5pilane Heiti Talvik luges tihti oma v\u00e4rsse s\u00f5pradele ette. Kord v\u00f5tsin julguse kokku ja \u00fctlesin Heiti Talvikule, et mul on ka \u00fcks luuletus. Luuletuse pealkiri oli “\u00c4kki ilm l\u00e4ks sulale”. See ongi \u00fcks mu esimesi luuletusi, mis hiljem kirjandusse l\u00e4inud.”1<\/p>\n
Muide, teisal on j\u00e4\u00e4dvustatud ka reageering etteloetule: “Talvik ohanud kuidagi kergendatult ning \u00f6elnud: “Jumal t\u00e4natud, ma kartsin, et on armastusest…””2<\/p>\n
Noorest Betti Alverist r\u00e4\u00e4kides on ikka meenutatud tema erilist, otse ebamaist ilu. N\u00e4iteks Elo Tuglas oma “Tartu p\u00e4evikus” toonitab: “Betti n\u00e4gi v\u00e4ga ilus v\u00e4lja. (—) Silmad nagu t\u00e4hed s\u00e4ramas. Ilus ja huvitav naine!”3 Bernard Kangro on aastal 1991 meenutanud oma esmamuljet noorest Bettist: “L\u00f5pmata ilus daam \u00f5hturiietuses.”<\/p>\n
Muide, mis puutub arvukatesse koosistumistesse viinav\u00f5tjate meestega, on Kangro samas kinnitanud: “…niisugusel juhtumisel n\u00e4iteks, kui viina v\u00f5eti, tema [Betti] v\u00f5ttis ju klaasikese, ma ei ole teda kunagi purjus n\u00e4inud, aga no ta natukese v\u00f5ttis kaasa…”4 Vahest v\u00f5iks siinkohal meenutada Alveri “Tolmu ja tule” tuntud luuleridu: “Selle ilma igav kainus \/ r\u00f5hub nagu raudne soomus”, v\u00f5i koguni:<\/p>\n
Mind hurmab priiskajate tore amet,
kui aurab k\u00fcpsis, joojaid ootab aam,
ning akna taga nagu lehviv samet
l\u00f6\u00f6b lahti l\u00f5pmatuse panoraam!5<\/p>\n
Sellega klapib ju p\u00e4ris kenasti kokku Talviku “Palaviku” deklaratsioon luuletuses “J\u00e4rel revolutsiooni” 3 (all aastaarvud 1930-1931): “Aprill, aprill! Taas kire purpurtoogas \/ ma joon ja m\u00e4ratsen kui Caracalla.”6<\/p>\n
Noorel Bettil j\u00e4tkus juba \u00fcsna varakult, eriti p\u00e4rast romaaniv\u00f5istluse laureaaditiitlit teosega “Tuulearmuke” (1927), imetlejaid, austajaid ja piirajaid: Paul Viiding, Harald Parrest (Paukson), Mart Raud. Juhan Viiding on aga vahel irriteerivalt v\u00e4itnud, et asjaolude veidi teistsuguse kokkulangemise korral v\u00f5inuks ta olla Betti Alveri poeg.7<\/p>\n
Betti Alver polnud kaugeltki mingi eeterlik-eluv\u00f5\u00f5ras “puhas vaim”, sinisukk-kirjaneitsi. \u00dcllatava m\u00e4lestuskillu on j\u00e4\u00e4dvustanud Ants Oras: “Tegelikult oli Betti Alver f\u00fc\u00fcsiliselt ja vaimselt l\u00e4bini terve, aktiivne noor naine, kes m\u00f5nikord \u2013 ainult k\u00f5ige kitsamas ringis \u2013 olevat demonstreerind h\u00e4id akrobaatilisi andeid.”8<\/p>\n
20. eluaastates Heiti Talvik oli aga t\u00f5sisemalt kiindunud Elsbet Parekisse (1902\u20131985), kes hiljem sai tuntuks kunstiajaloolasena ja kultuurilooliselt k\u00f6itvate memuaaride autorina.<\/p>\n
“Temast sai minu kindel austaja ja truu s\u00f5ber pikkadeks aastateks”, on Parek seda suhet meenutanud, lisades: “Kui Heiti minusse armunud oli, siis n\u00e4itas ta igati v\u00e4lja, et see talle meeldis. (—) Kahjuks polnud mul Heiti vastu muud kui siiras s\u00f5prustunne.”9<\/p>\n
Heiti Talvik Autor\/allikas: Eesti kirjandusmuuseum<\/p>\n
Alveri ja Talviku l\u00e4hem tutvumine 1930. aasta paiku l\u00fckkas k\u00f5ik varasemad suhted tagaplaanile.<\/p>\n
Aastal 1978 on Betti Alver Aili Pajule meenutanud: “K\u00f5ik arvasid, et Heiti on pehme loomuga boheemlane, aga mina tundsin teda. Sisemiselt oli ta tervete, s\u00fcgavate veendumustega inimene. Ta v\u00f5is olla v\u00e4ga j\u00e4rsk. Kui keegi astus ta p\u00f5him\u00f5tete peale, v\u00f5is Heiti olla isegi halastamatu. Meestel purjusp\u00e4i neid vaidlemisi muidugi oli, aga ta ei kakelnud kellegagi. See mulje temast, nagu oleks ta boheemlane ja k\u00f5rtsikakleja, tekkis ilmselt ta luuletuste p\u00f5hjal. Seet\u00f5ttu oli tal isegi oma vanematega pahandusi.”10<\/p>\n
Ants Oras: “Kokkupuutes Heitiga Alver l\u00f5i \u00f5itsema nii isikuna kui luuletajana, \u00e4kki muutudes originaalseks, teravapiirdeliseks, s\u00fcvenevaks \u2013 teostades Talviku luuleideaali veel m\u00f5juvamalt kui see senini oli \u00f5nnestund temal [Talvikul] enesel.”11<\/p>\n
8. juunil 1937 teatas Postimees: “Neil p\u00e4evil avaldasid abiellumiseks soovi kirjanikud Betty Alver ja Heiti Talvik, kes m\u00f5lemad kuuluvad meie andekamate noorkirjanikkude perre.” Abielluti 19. juunil, seda on nimetatud kahe sugulasvaimu liiduks.<\/p>\n
Ants Oras on andnud ka kirjelduse abiellumisp\u00e4evast: “Olin loengult l\u00e4ind Kolme Koopa kohvikusse, kui mu lauda umbes paark\u00fcmmend minutit enne keskp\u00e4eva ilmusid Alver ja Talvik pisut ebatavaliselt elevas meeleolus. Ilma erilise sissejuhatuseta teatas Alver korraga, et Heiti ja tema kavatsevat abielluda, ja palus mind tunnistajaks kaasa. “Millal?” \u2013 “Kell kaksteist.” \u2013 “Kuid pole ju teist tunnistajat!” \u2013 “On k\u00fcll, Paul Viiding on kohal.” S\u00e4\u00e4l ta oligi \u2013 teises lauas. Palusin hetkeks vabandust, ruttasin v\u00e4lja ostma kimbu punaseid roose, millega t\u00f5ttasin tagasi, misp\u00e4\u00e4le ilma pikemata siirduti \u00fcmber nurga asetsevasse perekonnaseisuametisse. Tseremoonia toimus vaikselt, nagu pool-juhuslikult (—). Enam kui kahekordistuv vaimne ja hingeline energia asendas tavakohase pidulikkuse.”12 Arbujate teekaaslase Laur Tamme kinnitusel oli j\u00e4rgnev pulmapidu toimunud Harald Parresti talus Koosal.13<\/p>\n
Vanglakaaslane Ants Salum (1923\u20132012) on meenutanud vestlusi Talvikuga: “Oma abikaasast Betti Alverist r\u00e4\u00e4kis ta meeleldi. Helged m\u00e4lestused olid tal 1937. aasta suvest. Neil oli pisut rohkem raha, sest ilmunud oli luuletuskogu “Kohtup\u00e4ev”. Suvitama s\u00f5itsid nad Rutjale. Iga p\u00e4ev tegid pikki jalutusk\u00e4ike piki mereranda, metsades ja p\u00f5ldude vahel. Muretute lastena k\u00e4isid k\u00fclas ostmas piima, leiba, mune ja liha.”14<\/p>\n
Bernard Kangrost kirjutatud monograafias (2003) nuriseb Oskar Kruus: miks Kangro ei hakanud p\u00e4rast abiellumist kirjutama puhts\u00fcdamlikke armastusluuletusi? Sama etteheite v\u00f5iksime teha ka Heiti Talvikule \u2013 “\u00f5igeid” armastusluuletusi tal pole.<\/p>\n
Esialgu k\u00fcll ehmatasin, kui leidsin read: “Su all, mu v\u00e4ike n\u00f5id, n\u00fc\u00fcd leban tallatu, \/ kuldkiharate voogavasse v\u00f5rku p\u00fc\u00fctu” (“Palaviku” luuletus “\u00dcle haudade”), kuid rahunesin, kui n\u00e4gin v\u00e4rsside all aastaarvu 1924 \u2013 see on siis veel enne Betti Alveriga tutvumist.<\/p>\n
Tehkem ikkagi m\u00f6\u00f6ndus ehtsa romantilise armastusl\u00fc\u00fcrika austajaile. Kas pole siis Talviku ilmekas antoloogilise lembel\u00fc\u00fcrika n\u00e4ide “T\u00fctarlaps aprillis” (“Kohtup\u00e4ev”):<\/p>\n
R\u00f5\u00f5mude v\u00fcrtsiseid veine
kevad mu rinda kallas.
Hurmas l\u00e4ks p\u00e4ev, aga teine
mustade murede vallas.<\/p>\n
(—)<\/p>\n
Piinan ja petan sind armus.
Kui aga kihvatad raeva,
tunnen et raudne su karmus
avab mul seitsmenda taeva.<\/p>\n
\u00d6eldakse, et kaks k\u00f5va kivi ei jahvata head jahu, ja siin v\u00f5ib muidugi k\u00fcsida: kas Alveri ja Talviku puhul oli tegemist erandiga? T\u00f5nu \u00d5nnepalu on Betti Alveri sajandijuubeli p\u00e4evil kirjutanud:<\/p>\n
“K\u00f5ige m\u00fcstilisem ja t\u00e4hendusrikkam selles s\u00fcmbolite-lumet\u00e4hes on muidugi tema [Alveri] esimene abielu. Sellist luule-abielu ma maailmakirjandusest teist ei teagi. See on midagi nii ainukordset, et eesti kirjanduslugu ja -anal\u00fc\u00fcs pole t\u00e4nini julgenud sellega suurt midagi peale hakata.”15<\/p>\n
Aga tehkem siis katset, j\u00e4tkates Alveri \/ Talviku tunde-eluliste pingev\u00e4ljade l\u00e4bivalgustamist. Ka Alveri rikkalikust loomingust \u00f5ieti ei leia p\u00e4ris “puhast” armastusluulet. Kuid igasugu kaudseid aimdusi, vihjeid ja tundes\u00e4hvatusi, millel v\u00f5iks olla ka eraelulisi impulsse, v\u00f5ib siit ju avastada otse \u00fclek\u00fclluses.<\/p>\n
Mahuka Betti Alveri bibliograafia (2024) eess\u00f5nas annab Kristi Metste m\u00f5ista, et Alverit v\u00f5is pikapeale ehk isegi r\u00f5huda ja \u00e4rritada Talviku liigne boheemlus. Selles eess\u00f5nas loetakse \u00fcles koguni viis Alveri luuletust, millest v\u00f5iks (hea tahtmisega?!) v\u00e4lja lugeda teatud isiklikku laadi kibestumist (et mitte \u00f6elda abielut\u00fcdimust).<\/p>\n
On ka t\u00f5si, et mitmed Alverit tundnud inimesed kinnitavad: ta v\u00f5is vahel olla v\u00e4gagi resoluutne, \u00e4kiline, kergestisolvuv, sarkastiline. “Betti oli n\u00f6\u00f6kajana \u00e4\u00e4rmiselt kardetav olend, millest v\u00f5ib kaudselt aimu saada ka “Tuld ja tolmu” lugedes,” on meenutanud Harald Parrest.16 K\u00fcllap see k\u00f5ik avaldus ka abielu-aastatel. Omaette probleem oli ilmselt seegi, et abielupaaril polnud lapsi; arst Aili Paju on \u00fches eravestluses isegi imeks pannud, kuiv\u00f5rd l\u00fcnklikud olevat olnud Betti Alveri teadmised lastesaamisega seotud k\u00fcsimusteringis…17<\/p>\n
On oletatud ka maailmavaatelisi ebak\u00f5lasid. Tsiteerides n\u00e4iteks Alveri deb\u00fc\u00fctkogu v\u00e4ljakutsuvaid ridu “Veel v\u00e4hem kui saada marksistiks, \/ mind veetleb saada \u00f5ndsaks” (mida ENSV p\u00e4evil polnud muidugi lubatud meenutada), arvab filmimees Vallo Kepp, et “on ka v\u00f5imalik mingi teravav\u00f5itu m\u00f5ttevahetus Heitiga tema “Kohtup\u00e4evas” j\u00e4rsult sagenenud religioossete motiivide p\u00e4rast.”18 Meenutagem veel n\u00e4iteks Alveri deklaratsiooni “Jumet \/ pole ka jumalat\u00f5el” (hilisemast luuletusest “Korallid Emaj\u00f5es”) \u2013 taolised t\u00f5demused v\u00f5imaldaks vist k\u00fcll kaugeleminevaid ilmavaatelisi \u00fcldistusi.<\/p>\n
Jumal ilmub Talviku v\u00e4rssidesse juba v\u00e4ga varakult, n\u00e4iteks luuletuses “H\u00e4lbimus” (1923) on see tal algul suure, l\u00f5pus v\u00e4ikese t\u00e4hega. Aga oma tugeva religioosse varjundiga hilisluules \u00fctleb ta ootamatult: “ja armastuse loitval kumal \/ sa j\u00e4ta taevas, j\u00e4ta Jumal \/ ja p\u00fcha rist \/ ning kohtle vaest, kes abi vajab \/ ja kelle h\u00e4\u00e4l su kotta kajab \/ kui kallist k\u00fclalist” (“Kaks kutset”).<\/p>\n
T\u00f5epoolest, Alveri ja Talviku religioossed motiivid v\u00e4\u00e4riksid lausa eraldi uurimust.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem Alveri luule puhul aga n\u00e4ikse olevat pol\u00fcfoonilisus, paljuh\u00e4\u00e4lsus \u2013 just see p\u00f5hjustas arbujate \u00fcmber hargnenud poleemikas k\u00f5ige enam v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmist. Luuletaja 80. s\u00fcnnip\u00e4eval p\u00fc\u00fcdsingi seda h\u00e4\u00e4ltek\u00fcllust eriti esile t\u00f5sta ja kirjutasin tema v\u00e4rssides figureerivatest k\u00f5ikv\u00f5imalikest pahelistest tegelastest, roimaritest, hulkuritest ja pigilindudest r\u00e4\u00e4kides:<\/p>\n
“”Mind hurmab priiskajate tore amet” (“Priiskaja”), “Juba lapsena mind kuri kainus j\u00e4ras” (“Sinisuka ballaad”, “…l\u00f5ppematu n\u00e4ib \/ mind piirava maailma s\u00f6\u00f6dav sisu” (“Kannibal”), “Meeletu, meeletu s\u00fcda mul oli alati unes ja ilmsi armuhull” (“Mustjalg”) \u2013 n\u00f5nda laseb Alver v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseina k\u00f5lada paljudel erinevatel inimh\u00e4\u00e4ltel, nende kokkuk\u00f5la tekitab lugejas pikkam\u00f6\u00f6da tunde, mida v\u00f5iks v\u00e4ljendada luuletuse “H\u00e4\u00e4led” l\u00f5puridadega: “mu \u00fcle juba paiskub hirmsa hooga \/ maailma suur s\u00fcmfooniline m\u00fchin”.”19<\/p>\n
\u00dcsna samalaadset paljuh\u00e4\u00e4lsust kohtame ohtrasti ka Heiti Talviku luules. Omas ajas oli see igatahes harjumatu, nii et isegi k\u00f5iken\u00e4inud Gustav Suits k\u00fcsis n\u00f5utult: “Miks tunglevad palavikuliselt erksale noorele luuletajale p\u00e4he need ja mitte teised motiivid?”20<\/p>\n
Ning just s\u00e4\u00e4rase omalaadse paljuh\u00e4\u00e4lsuse moodustasid \u00f5nnelikul kombel ka teineteist erakordse vaimus\u00e4raga inspireerinud Alver ja Talvik \u2013 ja need vastastikku v\u00f5imenduvad (moodsa terminiga \u2013 s\u00fcnergilised) impulsid kestsid m\u00f5lema luuletaja elu l\u00f5puni.<\/p>\n
Heiti Talvikuga seonduvaid m\u00e4lestuskilde on Betti Alverilt eri aegadel j\u00e4\u00e4dvustatud veel mitmeid. Nii on Alver Aili Pajule ilmekalt meenutanud teise maailmas\u00f5ja eelset 1939. aasta suve \u00e4revat, ent ometi justkui liikumatut, paigalseisvat \u00f5hustikku:<\/p>\n
“Me k\u00f5ndisime tol suvel Tartus palju ringi. Oli palav. Ikka \u00fchest kohvikust teise, ei saanud kusagil rahu. Vahetevahel istusime gr\u00fc\u00fcnes. Mina nagu tont soigusin kogu aeg, et ometi midagi juhtuks. Kuni juhtuski. Nagu oleksin d\u017einni pudelist v\u00e4lja loitsinud. Kuid sa ei tea, milline seiskus, milline lagedus valitses tol ajal Eestis! Ei tuule\u00f5hku, ei \u00fchtegi helgemat m\u00f5tet, ei midagi uut! K\u00f5ik seisis. Kogu j\u00f5ud, kogu maailma energia l\u00e4ks vist s\u00f5ja ettevalmistuseks.”21<\/p>\n
Edasi tulidki s\u00f5da ja okupatsioonid, ent piirdugem siinses vaatluses “arbujate ajaga”, \u00fche eesti luule t\u00e4hetunniga.<\/p>\n
Aastal 1965 l\u00f5petab Betti Alver oma luuletuse “Noorus” selliselt:<\/p>\n
P\u00e4ev oli pilvitu. Me pilgar pikk.
Me laulud \u2013 lapsikud.
Mis oli meile p\u00fcha?
Ei midagi.
Ma olin \u00f5nnelik.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 “Betti Alver. Usutlused. Kirjad. P\u00e4evikukatked. M\u00e4lestused. Lisandusi tundmiseks”, koostanud ja toimetanud Enn Lillemets ja Kristi Metste, T\u00e4nap\u00e4ev, Tallinn 2007, lk 29
2 “Betti Alver. Usutlused…”, lk 330-331
3 Elo Tuglas, “Tartu p\u00e4evik. 1928-1941”, T\u00e4nap\u00e4ev, Tallinn 2008, lk 371
4 “Betti Alver. Usutlused…”, lk 107 ja 111
5 Betti Alver, “Koguja”, 2018, lk 109, 123
6 Caracalla (186\u2013217), \u00fcks julmemaid Rooma keisreid, suur \u00f5gard, joomar ja m\u00e4rulimees.
7 Vallo Kepp, “\u00dcheksa arbujat”, J\u00f5geva 2019, lk 100
8 Ants Oras, “Luulekool II”, lk 372
9 Vallo Kepp, “\u00dcheksa arbujat”, lk 68
10 Aili Paju, “Betti, kibuvits \u00f5itseb”, 2006, lk 49
11 “Legendaarne”, lk 246
12 Ants Oras, “Luulekool” II. Meistriklass, lk 373-374
13 “Betti Alver. Usutlused…”, lk 157
14 Ants Salum, [Meenutusi] \u2013 Vikerkaar 1988, nr 7, lk 59
15 T\u00f5nu \u00d5nnepalu, “Minu esimene luuletaja” \u2013 Keel ja Kirjandus 2006, nr 11, lk 858-859
16 “Legendaarne”, lk 221
17 “Bettil oli neist asjust v\u00e4ga v\u00e4he teadmisi.” \u2013 Lehte Hainsalu e-kiri k\u00e4esoleva loo autorile 29. mail 2024
18 Vallo Kepp, “\u00dcheksa arbujat”, lk 240-241
19 Aivar Kull, “Paljuh\u00e4\u00e4lne” [Betti Alver] \u2013 Noorte H\u00e4\u00e4l 23. november 1986 ja raamatus “Kulli pilk”, Ilmamaa, Tartu 2005, lk 111
20 “Legendaarne”, lk 212
21 Aili Paju, “Betti, kibuvits \u00f5itseb”, 2. tr\u00fckk, Tartu 2006, lk 48<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen varem avaldanud kultuuriportaalis hulga artikleid nii Betti Alveri kui ka Heiti Talviku kohta, seekord aga p\u00fc\u00fcan vaadelda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":48713,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[24563,24534,37,33,35,173,34,36,24562,140],"class_list":{"0":"post-48712","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aivar-kulli-ajalootund","9":"tag-betti-alver","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-heiti-talvik","17":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115598280874146251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48712\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/48713"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}