Politsei teatel laekus neljap\u00e4eval taas murettekitavalt suur hulk teateid telefoni- ja netikelmustest. \u00dche p\u00e4eva jooksul registreeriti 44 petujuhtumit, mille kogukahju ulatus ligi 900 000 euroni. Kokku on Eesti inimeste kontodelt t\u00e4navu varastatud juba ligikaudu 23 miljonit eurot ning petturid t\u00e4iustavad oma skeeme iga kuuga.<\/p>\n
N\u00e4dala \u00fcks traagilisemaid juhtumeid tabas 70-aastast Harjumaa meest, kes langes investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 650 000 eurot \u2013 \u00fche suurima eraisiku kahjuna, mida sel aastal registreeritud on. K\u00f5ige sagedamini \u00f5nnestub petturitel inimesi siiski eksitada telefonik\u00f5nede abil, kasutades erinevate ametiasutuste v\u00f5i ettev\u00f5tete nime: riigiasutused, Telia, Omniva, Elektrilevi, kullerfirmad ja pangad.<\/p>\n
Keskkriminaalpolitsei grupijuhi Jaagup Toompuu s\u00f5nul on petturite tegutsemine \u00e4\u00e4rmiselt professionaalne ja h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud. Nad r\u00e4\u00e4givad soravas eesti keeles, kasutavad realistlikke lugusid ning loovad ohvris mulje, et tegu on kiireloomulise olukorraga. Nii suudetakse inimene viia \u00e4revusse, mille k\u00e4igus sisestab ta oma PIN-koodid ega m\u00f5tle tegemiste tagaj\u00e4rgedele. P\u00e4rast esimest k\u00f5net j\u00e4rgneb tavaliselt teine, kus esinetakse pangat\u00f6\u00f6tajana ning veendutakse, et ohver ei katkestaks suhtlust ega otsiks abi.<\/p>\n
Petturid kasutavad PIN-2 koode, et teha ohvrite kontodelt \u00fclekandeid v\u00f5i v\u00f5tta nende nimel laene. Eakate inimeste puhul minnakse m\u00f5nikord veelgi kaugemale: petetakse v\u00e4lja pangakaardid v\u00f5i sularaha, millele tullakse koju j\u00e4rele v\u00f5i lastakse need pakiautomaati j\u00e4tta.<\/p>\n
Eksperdid hoiatavad, et ohvriks ei lange enam vaid eakad v\u00f5i tehnoloogiav\u00f5\u00f5rad inimesed. Skeemid on muutunud nii nutikaks, et l\u00f5ksu v\u00f5ivad sattuda ka ettev\u00f5tete juhid ja muidu v\u00e4ga ettevaatlikud inimesed. TalTechi k\u00fcberturbe programmijuht Adrian Venables r\u00f5hutab, et k\u00f5ige t\u00e4htsam on teadlikkus ning oskus peatuda ja m\u00f5elda.<\/p>\n
Venablesi s\u00f5nul tuleks iga ootamatu k\u00f5ne, s\u00f5numi v\u00f5i e-kirja puhul k\u00fcsida endalt, kas tegu v\u00f5ib olla pettusega. \u201c\u00dchelgi ametiasutusel ei ole midagi selle vastu, kui te \u00fctlete: ait\u00e4h, kontrollin ise \u00fcle. Kui keegi kiirustab v\u00f5i surub peale, on see juba m\u00e4rk, et olukorras on midagi valesti,\u201d selgitas ta.<\/p>\n
Pangad kasutavad t\u00e4iendavaid j\u00e4relevalves\u00fcsteeme, mis suudavad kahtlaseid tehinguid tuvastada ja vajadusel katkestada. SEB turbekeskuse juht K\u00e4tlin Kukk r\u00e4\u00e4kis, et sageli ei p\u00e4\u00e4se pank ohvriga \u00fchendust, sest inimene r\u00e4\u00e4gib samal ajal petturiga. Sellistel juhtudel suletakse pangatehingud viivitamatult. H\u00e4sti t\u00f6\u00f6tava j\u00e4relevalve tulemusena on pank suutnud m\u00f5ne kuuga \u00e4ra hoida juba seitsmekohalise summa jagu kahju.<\/p>\n
Nii politsei kui pangad tuletavad \u00fcheselt meelde: mitte \u00fckski asutus ei k\u00fcsi kunagi telefoni teel PIN-koode ega palu teha kiirkorras \u00fclekandeid. Sellele vaatamata kinnitavad pangad, et enam kui 90% juhtumes tehtud \u00fclekannetest ja ligip\u00e4\u00e4sudest on toimunud kliendi endapoolse kinnitusega.<\/p>\n
Politsei r\u00f5hutab, et petturite tabamine on k\u00f5rge prioriteet. Kuna telefonipettuste v\u00f5rgustikud tegutsevad enamasti v\u00e4lismaalt, \u00f5nnestub Eestis tuvastada eelk\u00f5ige neid, kes tegelevad raha transportimise v\u00f5i vahendamisega. Toompuu s\u00f5nul on eesm\u00e4rk j\u00f5uda ka nende tegelike korraldajateni, mis n\u00f5uab mahukat rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
\n\tRelated\n<\/p>\n
\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Politsei teatel laekus neljap\u00e4eval taas murettekitavalt suur hulk teateid telefoni- ja netikelmustest. \u00dche p\u00e4eva jooksul registreeriti 44 petujuhtumit,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2796,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,24741,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-48936","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-telefonipettus","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115599865543448417","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48936","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48936"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/48936\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2796"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48936"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=48936"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=48936"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}