V\u00f5rreldes viimaseid tulemusi varasematega, n\u00e4htus esimest korda sortimisuuringute ajaloos, et \u00fcle Eesti on toimunud m\u00e4rgatav muutus, kinnitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora.\u00a0“Kui 2020. aastal oli bioj\u00e4\u00e4tmete osakaal segaolmes 31,7 protsenti, siis uuringu k\u00e4igus tuvastasime, et see oli langenud 23 protsendini,” \u00fctles Moora. \u00dche p\u00f5hjusena n\u00e4gi ta m\u00f6\u00f6dunud aasta alguses rakendunud \u00fcleriigilist kohustust bioj\u00e4\u00e4tmeid liigiti koguda.<\/p>\n
Samas on probleeme liigiti kogutud bioj\u00e4\u00e4tmete puhtusega. “Tundub, et kuigi inimesed on muutunud usinamaks bioj\u00e4\u00e4tmete liigiti kogujaks, kipuvad nad kas teadmatusest, mugavusest v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel viskama sinna ka p\u00e4ris palju muid j\u00e4\u00e4tmeid, n\u00e4iteks pakendeid ja toidukullerite kotte k\u00f5ige t\u00e4iega,” nentis keskkonnateadlane.<\/p>\n
Halvema suundumusena on pakendij\u00e4\u00e4tmete, eelk\u00f5ige plastpakendite ja m\u00f5nev\u00f5rra ka paber- ja kartongpakendite, osakaal segaolmej\u00e4\u00e4tmetes oluliselt suurenenud. “N\u00e4ib, et pakendij\u00e4\u00e4tmeid tekitatakse \u00fcldiselt rohkem ja neid visatakse j\u00e4tkuvalt suures koguses segaolmej\u00e4\u00e4tmete hulka,” selgitas Moora.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul n\u00e4itab see, et liigiti kogumise arendamisel peab rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama just pakendite kogumisele. Seda toetab riigikogus menetluses olev j\u00e4\u00e4tmeseaduse eeln\u00f5u. Nimelt on kavas sarnaselt bioj\u00e4\u00e4tmetega teha tiheasustusaladel ehk suuremates asulates pakendij\u00e4\u00e4tmete kogumine kohapeal kohustuslikuks. See t\u00e4hendab, et edaspidi peab majade k\u00f5rval olema j\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumiseks lisaks vanapaberi ja bioj\u00e4\u00e4tmete mahutile pakendij\u00e4\u00e4tmete konteiner.<\/p>\n
Asjatu sorteerimisvaev<\/p>\n
Liigiti kogutud pakenditest j\u00f5uab Harri Moora s\u00f5nul praegu tegelikult ringlusse heal juhul vaid pool. Suurem osa pr\u00fcgist j\u00e4\u00e4b ringlusse v\u00f5tmata, kuna see pole sorditud piisavalt puhtalt.<\/p>\n
“Kuigi sorteerimisjaamades on olemas v\u00f5imekus kogutud pakendij\u00e4\u00e4tmeid osaliselt j\u00e4relsortida, on see kallis ja keeruline. Seet\u00f5ttu liigub suur osa meie poolt liigiti kogutud pakendij\u00e4\u00e4tmetest peale j\u00e4relsortimist t\u00e4na siiski p\u00f5letusse,” \u00fctles Moora. Ta r\u00f5hutas, et j\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumine on siiski oluline, sest muidu ei saa neid \u00fcldse ringlusse saata.<\/p>\n
Sortimisuuringust tuli v\u00e4lja, et kohtkogumisel ehk maja k\u00f5rval asuv konteineri korral on \u00fcldiselt ka j\u00e4\u00e4tmed m\u00e4rksa puhtamad. Nii on neid lihtsam ja odavam ringlusse v\u00f5tta.<\/p>\n
Avalikke pakendikonteinereid risustatakse palju rohkem. \u00a0M\u00f5nes uuringukohas moodustasid sinne mittesobivad j\u00e4\u00e4tmed nende sisust kuni viiendiku. “Kui keegi tuleb kaubikuga, eriti maapiirkondades, ja kallab avalikku pakendikonteinerisse n\u00e4iteks ehitusj\u00e4\u00e4tmeid, siis ei saagi sealt mingisugust ringlussev\u00f5ttu eeldada,” nentis keskkonnateadlane.<\/p>\n
Lisaks selgus uuringust, et segaolmesse j\u00f5uavad \u00f5ige sageli puhtad pakendid. “Leidsime segaolmest korralikult pestud pakendeid. Justkui oleks inimesel alguses indu olnud koguda ja pesta, aga siis ei ole kas aega v\u00f5i tuleb midagi muud ette,” \u00fctles Moora.<\/p>\n
See ilmestab tema s\u00f5nul, kuidas j\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumise korraldus peab olema v\u00f5imalikult mugav \u2013\u00a0kogumispunktid peavad olema inimese l\u00e4hedal ja sorteerimine\u00a0arusaadav. P\u00f5him\u00f5te on end t\u00f5estanud k\u00f5ikjal Euroopas.\u00a0<\/p>\n
Piits ja pr\u00e4\u00e4nik<\/p>\n
“Valesti sorditud pr\u00fcgi probleemi \u00fcheks p\u00f5hjuseks on ka v\u00e4hene n\u00f5ustamine ja j\u00e4relevalve,” leidis Harri Moora. Kui mujal Euroopas on j\u00e4\u00e4tmete kogumise korralduse ning inimeste n\u00f5ustamise ja j\u00e4relevalve olulisel m\u00e4\u00e4ral kohalike omavalituste \u00f5lul, siis Eestis on omavalitsuste v\u00f5imalused ja ressursid selles osas piiratud.<\/p>\n
“Nii piirdub omavalitsuste panus eelk\u00f5ige korraldatud j\u00e4\u00e4tmeveo hangete l\u00e4biviimisega. Veohanke v\u00f5itnud ettev\u00f5te ei ole aga motiveeritud saadud hinna raames suuremat j\u00e4relevalvet tegema, r\u00e4\u00e4kimata n\u00f5ustamisest,” laiendas ta oma m\u00f5tet.<\/p>\n
Paljudes Euroopa riikides on kontroll seevastu v\u00e4ga range. “N\u00e4iteks Belgias j\u00e4etakse vale sisuga konteiner lihtsalt t\u00fchjendamata v\u00f5i tehakse trahv. See on karm, aga toimib,” selgitas keskkonnateadlane. Lisaks tegelevad omavalitsused pideva suunatud n\u00f5ustamisega. “\u00dcldiselt toimib n\u00f5ustamisp\u00f5hine l\u00e4henemine trahvidest paremini \u2013 minnakse probleemse \u00fchistu v\u00f5i maja juurde ja vaadatakse koos \u00fcle, mis v\u00f5iks paremini olla,” kirjeldas Moora.<\/p>\n
Praegu on Eestis omavalitsustel seaduse j\u00e4rgi keelatud pr\u00fcgisorteerimise n\u00f5ustamiseks ja kontrolliks elanikelt eraldi tasu koguda. Nii on j\u00e4\u00e4tmeveo teenus Eestis k\u00fcll suhteliselt odav, aga ei v\u00f5imalda samas pakkuda tervikteenust, mis omakorda ei soosi kogutud j\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tu suurendamist.<\/p>\n
Uus j\u00e4\u00e4tmeseaduse eeln\u00f5u lubab olukorda muuta. Tulevikus maksaks elanik lisaks konteineri t\u00fchjendamisele v\u00e4ikese tasu omavalitsusele, kes saab selle abil korraldada n\u00f5ustamist ja j\u00e4relvalvet ning pakkuda ka muid ringmajandust soodustavaid teenuseid, n\u00e4iteks hallata j\u00e4\u00e4tmejaamade ja ringmajanduskeskuste v\u00f5rkustikku.<\/p>\n
V\u00f5rreldes muude kommunaalteenustega j\u00e4\u00e4b keskkonnateadlase s\u00f5nul j\u00e4\u00e4tmeveoteenus ja sellega seotud tasu inimestele siiski suhteliselt odavaks ka edaspidi. Vastu saavad inimesed parema teenuse ja suurema kindluse, et nende poolt kogutud j\u00e4\u00e4tmed j\u00f5uavad ringlusse. “Liigiti kogumise suurenemist aitab motiveerida seegi, et segaolmej\u00e4\u00e4tmete \u00e4ravedu l\u00e4heb edaspidi kallimaks, aga liigiti kogutud pr\u00fcgi \u00e4ravedu j\u00e4\u00e4b odavaks,” m\u00e4rkis Moora.<\/p>\n
Kes vastutab?<\/p>\n
Viimasel ajal hurjutatakse palju tarbijat, kes ostab ja raiskab ega ole pr\u00fcgi liigiti kogumisest huvitatud. Samas on inimestel \u00fcha raskem s\u00e4\u00e4stlikult tarbida, sestenamik tooted on \u00fclepakendatud.<\/p>\n
Euroopas toimub pakendij\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumine ja ringlussev\u00f5tu eesm\u00e4rkide t\u00e4itmine nn tootjavastutuse p\u00f5him\u00f5ttel. See t\u00e4hendab seda, et ettev\u00f5tted, kes pakendatud tooteid turule lasevad, peavad tagama ka nende pakendite kokkukogumise ja ringlussev\u00f5tu. Tootjavastutuse eesm\u00e4rk oli motiveerida ettev\u00f5tjaid oma toodete pakendit v\u00e4hendama ja kergemini ringlussev\u00f5etavaks disainima.<\/p>\n
Seni on aga ringlussev\u00f5tu m\u00e4\u00e4rade t\u00e4itmine on olnud ettev\u00f5tetele suhteliselt odav ja lihtne. Nii pole see oma eesm\u00e4rki seni t\u00e4itnud. “Pakendite kogus pole viimase 30 aasta jooksul v\u00e4henenud. Alles viimasel ajal on ettev\u00f5tted v\u00e4hehaaval hakanud oma pakendite v\u00e4ltimise ja pakendikoguste v\u00e4hendamisega t\u00f5sisemalt tegelema. Suuremaid muutusi selles vallas v\u00f5ib oodata uue Euroopa Liidu pakendim\u00e4\u00e4ruse rakendamisega,” \u00fctles Moora.<\/p>\n
Eestis on pakendite tootjavastutuss\u00fcsteemil samuti arenguruumi. Organisatsioonid, mis pakendite kogumist korraldavad, eelistavad koguda puhtamaid veo- ja r\u00fchmapakendeid otse ettev\u00f5tetelt, sest neid on lihtne ja odavam ringlusse suunata ning seel\u00e4bi seadusega s\u00e4testatud n\u00f5udeid t\u00e4ita.<\/p>\n
Samas peaks tootjavastutuse kohaselt olema tagatud k\u00f5igi turule lastud ja hiljem liigiti kogutud pakendij\u00e4\u00e4tmete v\u00f5imalikult suures mahus ringlussev\u00f5tt. “J\u00e4rgmise sammuna peame tagama ka valdavalt kodumajapidamistes tekkivate ja inimeste poolt liigiti kogutud nn m\u00fc\u00fcgipakendite oluliselt suurema ringlussev\u00f5tu ” kinnitas Moora.<\/p>\n
Tekstiilij\u00e4\u00e4tmed<\/p>\n
Aasta algusest rakendus Eestis kohustus liigiti koguda kasutusk\u00f5lbmatut tekstiili ja riideid. Nende kogumiseks pole praegu aga eraldi kogumispunkte ja lisaks puudub v\u00f5imekus tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid ringlusse v\u00f5tta. “Kuna praegu puudub meil nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt v\u00f5imalus kogutud tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid ringlusse suunata, ongi ehk parem, kui enne nende v\u00f5imaluste tekkimist me kogumist \u00fcle ei survesta,” arvas Moora.<\/p>\n
Praegu saab tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid viia nagu varem j\u00e4\u00e4tmejaamadesse.\u00a0L\u00e4hiaastatel on plaanis rakendada tootjavastutuss\u00fcsteem ka tekstiilij\u00e4\u00e4tmete valdkonnas. Sortimisuuringu tulemused n\u00e4itasid, et tekstiili- ja r\u00f5ivaj\u00e4\u00e4tmete osakaal segaolmej\u00e4\u00e4tmetes on j\u00e4\u00e4nud varasemaga samale tasemele, ligikaudu viie protsendi juurde.<\/p>\n
Vaatamata hirmule, et uue kohustusega hakkavad inimesed tekstiilij\u00e4\u00e4tmeid rohkem viima riietekogumiskonteineritesse, pole Humana sorteerimiskeskus ega Uuskasutuskeskussellist tendentsi t\u00e4heldanud. Uuskasutuskeskuse infojuhi Mari-Helene Kaber s\u00f5nul pole see kohustus ilmselt veel inimeste teadvusesse j\u00f5udnud.\u00a0<\/p>\n
Humana suunab ligi 80 protsenti konteineritesse toodud riietest korduskasutusse, mis n\u00e4itab, et valdavalt tuuakse riidekonteineritesse kandmisk\u00f5lbulikke riideid. Kaberi s\u00f5nul on aga laiemas pildis kasutusk\u00f5lbmatute tekstiilide osakaal aasta-aastalt riiete kogumiskastides suurenenud, seda eesk\u00e4tt riiete kehvema kvaliteedi t\u00f5ttu. \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00f5rreldes viimaseid tulemusi varasematega, n\u00e4htus esimest korda sortimisuuringute ajaloos, et \u00fcle Eesti on toimunud m\u00e4rgatav muutus, kinnitas Stockholmi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4901,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,4156,4158,4162,4157,4161,4160,4159,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-4900","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-prugi","23":"tag-prugi-liigiti-kogumine","24":"tag-prugi-ringlussevott","25":"tag-prugi-sorteerimine","26":"tag-tekstiilijaatmed","27":"tag-tootjavastutus","28":"tag-tootjavastutusorganisatsioon","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4900","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4900"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4900\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4901"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4900"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4900"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4900"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}