Viimsis asub mere \u00e4\u00e4res paar krunti, mis merepiiriga seotud muutuste t\u00f5ttu on ehituslikus m\u00f5ttes muutunud v\u00e4\u00e4rtusetuks. Tekib k\u00fcsimus, kas riigil v\u00f5i omavalitsusel on \u00f5igus maaomaniku vara \u00fcle otsustada.<\/p>\n
Arhitekt Haldo Oravase rootslasest klient omandas juba aastaid tagasi kolm maat\u00fckki Viimsis. Kunagi omanikele tagastatud kinnistud ulatusid merre, kuid kolme aasta eest andis maa-amet omanikule teada, et kuna osa maismaast on uhutud merre, siis muutub ka riigi merepiir. Seet\u00f5ttu v\u00e4heneb ka katastri\u00fcksuse suurus. <\/p>\n
“Antud juhul juhtus niimoodi, et ehitus\u00f5igusega kinnisasi v\u00e4henes 480 ruutmeetrit. J\u00e4rgmisel krundil 700 ruutmeetrit. Sellest merepiirist s\u00f5ltub ka ju ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi ulatus, mis detailplaneeringuga oli m\u00e4\u00e4ratud. Oli v\u00f5imalik kolm pereelamut ehitada. Praeguse seaduse ja reeglistiku alusel seda enam ju teha ei saaks, sest keeluv\u00f6\u00f6nd loetakse n\u00fc\u00fcd uuest merepiirist,” lausus Oravas.<\/p>\n
Eestis on 15 000 mere\u00e4\u00e4rset kinnistut. Maa ja ruumi amet kaardistab merepiiri iga kaheksa aasta tagant. Selle j\u00e4rgi on Eesti l\u00e4\u00e4nerannikul maad juurde tulnud, p\u00f5hjarannikul v\u00e4henenud ja kinnistud seet\u00f5ttu muutuvad. <\/p>\n
“V\u00f5ib suuremaks muutuda, ekstreemsemate n\u00e4idete puhul v\u00f5ib kinnistu tegelikult kaduda. Meil on m\u00f5ned laiud, mille vesi on \u00fcle ujutanud ja kuna seal on n\u00fc\u00fcd meri, mitte katastri\u00fcksus, siis peame need n\u00fc\u00fcd \u00e4ra kaotama,” s\u00f5nas maa- ja ruumiameti ruumiandmete teenistuse direktor Erik Ernits.<\/p>\n
Kuid piiranguid amet ei kehtesta. <\/p>\n
“Meie piirangutega ei tegele muul viisil, kui m\u00e4\u00e4ratleme selle piirangu aluseks oleva joone. Siin on v\u00f5imalus maaomanikul muuta seda ehituskeeluala, aga need erandid peavad olema tehtud planeerimisprotsessi k\u00e4igus ja selleks peab kohalik omavalitsus erandit k\u00fcsima,” \u00fctles Ernits.<\/p>\n
Oravas oodanukski koost\u00f6\u00f6d Viimsi vallavalitsusega, kes v\u00f5inuks taotleda keskkonnametilt ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi v\u00e4hendamise erandit. Oravas, kes oli \u00fcle k\u00fcmne aasta tagasi Viimsi vallavanem \u00fctles, et probleemid ei puuduta vallas vaid mainitud kinnistuid.<\/p>\n
“Nad kaaluvad kohtusse minekut, sest me oleme arutanud ka j\u00e4rgmiste naabritega, kellelt v\u00f5eti ka maa \u00e4ra ja kusjuures neid isegi ei teavitatud,” lausus Oravas.<\/p>\n
“Meie ei muuda Viimsis mitte \u00fchtegi kehtiva ehitus\u00f5igusega maad ehitus\u00f5iguseta maaks. Kui kusagil peaks selline vajadus tekkima, v\u00f5ib-olla on see m\u00f5ne rohekoridori p\u00e4rast, kus midagi ei ole realiseeritud, siis selles kohas tulebki maaomanikule see kompenseerida ja need maad v\u00e4lja osta,” s\u00f5nas Viimsi abivallavanem Alar Mik.<\/p>\n
T\u00e4nasele vallavalitsusele on arusaamatu, kuidas on omal ajal saadud kinnistuomanikele anda mereala. <\/p>\n
“Kus vald toona oli, kui ta kinnitas v\u00f5i andis oma korraldusega mingeid n\u00f5usolekuid katastritele v\u00f5i tagastamisele? Kuidas ta lubas \u00fcldse vette m\u00f5\u00f5ta? Samamoodi maa-amet. Kuidas lubati vette m\u00f5\u00f5ta kinnistu? Mis aastal? See oli millalgi 1990. aastate l\u00f5pus,” \u00fctles Mik.<\/p>\n
Kuid ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi probleeme on mujalgi. N\u00e4iteks Haapsalu linn kehestas uue \u00fcldplaneeringu, mille j\u00e4rgi tekkis mere\u00e4\u00e4rsele Topu kinnistule ehituskeeluv\u00f6\u00f6nd. Arhitekti Margit Mutso s\u00f5nul muutis see varem kehtestatud detailplaneeringu p\u00f5hiolemust. <\/p>\n
“See t\u00e4hendab seda, et umbes 90 protsenti detailplaneeringuga antud ehitus\u00f5igusest on muutunud kehtetuks. See, et n\u00fc\u00fcd minnakse \u00fcldplaneeringuga \u00fcle detailplaneeringust ja seda ilma, et kinnistu omanikku kaasataks, sellist juhtumit ei ole minu praktikas enne olnud,” lausus Mutso.<\/p>\n
“Antud detailplaneering, millest me r\u00e4\u00e4gime, asub piirkonnas, kus varasema \u00fcldplaneeringuga oli ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi v\u00e4hendatud ja uue \u00fcldplaneeringu koostamise k\u00e4igus keskkonnaamet ei olnud selles piirkonnas enam n\u00f5us ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndit v\u00e4hendama. See t\u00e4hendab, et hetkel me ei saa sinna ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndisse v\u00e4lja anda ehituslubasid,” s\u00f5nas Haapsalu aselinnapea Helen Rammu.<\/p>\n
Keskkonnaameti hinnangul puudutavad ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndi probleemid paljusid laugeid rannaalasid. Erandeid selle v\u00e4hendamiseks antakse \u00fcha v\u00e4hem. Omavalitsused peavad planeeringutes l\u00e4htuma k\u00f5igepealt looduskaitseseadusest.<\/p>\n
“Loomulikult nii detailplaneeringuid, mis soovivad ehituskeeluv\u00f6\u00f6ndit v\u00e4hendada, aga ka \u00fcldplaneeringuid keskkonnaamet koosk\u00f5lastab. Me vaatame need \u00fcle. Me v\u00f5ime selgelt \u00f6elda, et me tegelikult leiame m\u00f5istliku lahenduse, aga on t\u00f5esti neid kohti ka, kus me peame \u00fctlema, et \u00fchiskondlik kokkuleppe l\u00e4bi seadusnormide n\u00e4eb ette, et loodus, kus k\u00f5igil oleks v\u00f5imalik seda \u00e4gedat keskkonda nautida, on see koht, kus ehitada ei saa,” lausus keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.<\/p>\n
Teatatud juhtudel saab omavalitsus kinnistul omaniku kasutusv\u00f5imalusi muuta, \u00fctles majandusministeeriumi \u00f5igusn\u00f5unik Ahto Pahk.<\/p>\n
“Liigub rannajoon, v\u00f5ib-olla on tulnud kinnistule m\u00f5ni kaitsealune liik, v\u00f5ib-olla avastatakse m\u00f5ni kaitsealune liik. Seal v\u00f5ib olla ka m\u00f5ni selline tingimus, mis v\u00f5ib olla seotud naaberkinnistuga. Detailplaneering iseenesest nii kaua, kui ta on kehtiv, ongi tegelikult see baas, mis luuakse selleks, et isik saaks oma ehitus\u00f5igust realiseerida ja seal ei oma t\u00e4htsust, kui kaua aega tagasi on ta kehtestatud,” \u00fctles Pahk.<\/p>\n
Rammu \u00fctles, et praegu k\u00e4ib planeeringu k\u00fcsimustes \u00fcks kohtuvaidlus kinnistuomaniku ja omavalitsuse vahel. Aselinnapea lisas, et ehk loob kohus siin pretsendendi.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Aktuaalne kaamera. N\u00e4dal”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimsis asub mere \u00e4\u00e4res paar krunti, mis merepiiriga seotud muutuste t\u00f5ttu on ehituslikus m\u00f5ttes muutunud v\u00e4\u00e4rtusetuks. Tekib k\u00fcsimus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49031,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[24789,24785,131,130,4993,37,33,35,24784,34,36,994,24787,24788,1452,24783,11494,24786,10880,21252,2496],"class_list":{"0":"post-49030","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ahto-pahk","9":"tag-alar-mik","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-detailplaneering","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-erik-ernits","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-haapsalu","20":"tag-haldo-oravas","21":"tag-helen-rammu","22":"tag-keskkonnaamet","23":"tag-maa-amet","24":"tag-margit-mutso","25":"tag-mereaarsed-kinnistud","26":"tag-rainer-vakra","27":"tag-uldplaneering","28":"tag-viimsi"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115600655872072134","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49030\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49031"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}