Krista (t\u00e4isnimi toimetusele teada) m\u00fc\u00fcs oma Tallinnas asuva korteri maha 2024. aasta m\u00e4rtsis. T\u00e4navu oktoobri viimasel p\u00e4eval laekus talle aga kiri Swedbank P&C Insurance’ilt, milles n\u00f5uti 2500 euro tasumist seoses 17. detsembril 2023 ehk ligi kaks aastat tagasi alumisele korrusele tekitatud veekahjustusega.<\/p>\n
Iseenesest polnud veelekkes eestiaegse maja p\u00f6\u00f6ningukorrusele ehitatud korteris midagi \u00fcllatuslikku: katusega oli majas olnud muresid korduvalt, sest madala p\u00f6\u00f6ningu vale soojustamise t\u00f5ttu tekkis teatud ilmaga pleki alla kondensvett, mis eri aegadel ja kohtades end laes plekkidena n\u00e4itas.<\/p>\n
“Katust ja -alust tehti mitu korda \u00fcmber, \u00fchistu maksis, probleem nagu v\u00e4henes, kuid ei kadunud. Kahel korral tellisime oma korterisse laev\u00e4rvija, et veekahjustuse plekke siluda ja lagi j\u00e4lle ilusaks saada,” meenutas Krista elukaaslane.<\/p>\n
Ka kindlustusfirma n\u00f5ude aluseks olnud juhtum on Kristal meeles. Alumise naabri veekahjustuse t\u00f5ttu k\u00e4idi toona koos \u00fchistu esindajaga Krista korterit uurimas, kuid kuskilt leket ega niiskuse p\u00e4ritolu ei tuvastatud. Altnaabri fotod kahjustustest viitasid v\u00e4lisseinale ja -nurgale ning \u00fclemise korruse vannituba asus hoopis korteri keskel, mitte kahjustuse kohal.<\/p>\n
Kui Swedbank P&C Insurance t\u00e4navu oktoobris Kristale kahjun\u00f5ude esitas, p\u00e4ris Krista kindlustusfirmalt aru, kuidas on tema endine korter alles n\u00fc\u00fcd, ligi kaks aastat p\u00e4rast juhtunut, kahju p\u00f5hjustajaks arvatud ja talle tagasin\u00f5ue esitatud.<\/p>\n
Swedbanki kindlustuselt saadud vastus oli resoluutne: kuna Krista endine korter asub vahetult veekahju saanud korteri kohal ja \u00fchtlasi hoone viimasel korrusel, “siis v\u00f5ib t\u00f5sikindlalt v\u00e4ita, et veekahju sai alguse teile kuuluvast korterist.”<\/p>\n
Kristale sellest selgitusest ei piisanud. Ta kirjutas Swedbanki kindlustusele, et fotodelt n\u00e4htuv kahjustus pidanuks kindlasti olema ka tema korteris tuvastatav, kuid millestki sellisest teda ei teavitatud. Kui \u00fchistu toona, viis p\u00e4eva p\u00e4rast alumise naabri kahjustuse teket olukorda vaatamas k\u00e4is, ei n\u00e4htunud Krista korteris samuti midagi kahtlast.<\/p>\n
Peamiseks kitsaskohaks pidas Krista siiski kahjun\u00f5ude aegumist. K\u00f5ik need aastad, mil ta korterit omas, oli see kindlustatud Ergo kindlustuses ning kindlustuskate puudutas ka teistele korteritele s\u00fcndivat kahjut. Seejuures kehtis kindlustus veel pool aastat p\u00e4rast viimast kindlustusega kaetud kuud ehk l\u00f5ppes alles eelmise aasta septembris. Swedbanki kindlustusel l\u00e4ks aga p\u00e4rast kahjujuhtumit n\u00f5ude esitamiseni aega ligi kaks aastat.<\/p>\n
“See erakordselt pikk viivitus on teinud v\u00f5imatuks\u00a0ennast selliste n\u00f5uete vastu kindlustada, sest antud korter ei kuulu enam mulle juba enam kui 1,5 aastat,” t\u00f5i Krista kindlustusseltsile saadetud kirjas v\u00e4lja.<\/p>\n
Kindlustusfirma viivituses s\u00fc\u00fcd ei n\u00e4e<\/p>\n
Kindlustusfirma oma n\u00f5udest siiski ei taganenud. Nimelt \u00fctles Swedbank P&C Insurance’i esindaja, et kindlustusandjal on \u00f5igus esitada tagasin\u00f5ue kolme aasta jooksul alates ajast, mil kahju tekkis ja oli teada kahju p\u00f5hjustanud isik.<\/p>\n
“Swedbank P&C Insurance AS on tagasin\u00f5ude esitamisel l\u00e4htunud seaduses s\u00e4testatud t\u00e4htaegadest ning juhul kui teie ei ole rahul oma kindlustusandja eritingimustega, siis on teil \u00f5igus vaidlustada oma kindlustusandja kahju h\u00fcvitamise keelduv otsus,” teatas Swedbank Kristale.<\/p>\n
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Sandra D\u00f5ba \u00fctles ERR-ile, et kahjukannataja n\u00f5ue kahju p\u00f5hjustaja vastu l\u00e4heb kindlustusandjale \u00fcle alles p\u00e4rast seda, kui kahju on h\u00fcvitatud. Temagi kinnitas, et kindlustusandjal on selle n\u00f5ude esitamiseks aega maksimaalselt kolm aastat.<\/p>\n
“Millal n\u00f5ue ajaliselt esitatakse, oleneb igakordselt kindlustusandja sisemisest t\u00f6\u00f6korraldusest, kuna kindlustusandja peamine eesm\u00e4rk ei ole mitte tagasin\u00f5uete esitamine, vaid tagada oma klientidele v\u00f5imalikult kiire kahjuk\u00e4sitluse teenus,” lausus D\u00f5ba.<\/p>\n
Kui palju n\u00f5ude esitamiseni aega kulub, s\u00f5ltub tema s\u00f5nul konkreetse juhtumi asjaolude v\u00e4ljaselgitamisest.<\/p>\n
“Praktikas esineb juhtumeid, kus kahju t\u00e4ielik ulatus v\u00f5i selle p\u00f5hjus selgub alles hilisemate ekspertiiside v\u00f5i t\u00e4iendavate t\u00f6\u00f6de k\u00e4igus. \u00dcldjuhul j\u00e4\u00e4b regressin\u00f5uete esitamise tavap\u00e4rane periood 1,5 kuni kahe aasta vahele,” s\u00f5nas D\u00f5ba. “Kindlustusandja ei viivita n\u00f5uete esitamisega ilma m\u00f5juva p\u00f5hjuseta ning p\u00fc\u00fcab menetluse alati viia l\u00f5pule esimesel v\u00f5imalusel.”
\u00a0
Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht lisas, et kindlustusandja menetleb tagasin\u00f5udeid v\u00f5imalikult kiiresti, kuid ei saa v\u00e4listada, et m\u00f5ni n\u00f5ue esitatakse ka siis, kui n\u00f5ude aegumist\u00e4htaeg on l\u00e4hedal.<\/p>\n
“Eeltoodu osas ei k\u00e4itu kindlustusandja kuidagi valesti, sest n\u00f5uete esitamise aegumist\u00e4htaeg tuleb seadusest. N\u00f5uete hilisem esitamine on kindlustusandja risk, kuiv\u00f5rd aastate p\u00e4rast v\u00f5ib olla n\u00f5ude aluseks olevaid asjaolusid keeruline t\u00f5endada,” \u00fctles D\u00f5ba.<\/p>\n
V\u00e4idetav kahju p\u00f5hjustaja peab ise oma s\u00fc\u00fctust t\u00f5endama<\/p>\n
Juhtumid, kus regressin\u00f5ue esitatakse alles aasta, kahe v\u00f5i seaduses lubatud kolme aasta m\u00f6\u00f6dudes, tulenevad tema s\u00f5nul reeglina kahju asjaolude hilisemast tuvastamisest. Korteriomanik saab end niisuguste n\u00f5uete eest kaitsta vastutuskindlustust sisaldava kodukindlustuse abil.<\/p>\n
“Reeglina katab kindlustusleping sellised kahjud, mis toimusid kindlustusperioodi ajal ja asjaolu, et leping hiljem l\u00f5petatakse, ei t\u00e4henda, et kindlustuskaitse puuduks ajal, mil kindlustusleping veel kehtis,” lausus D\u00f5ba. “Kindlasti tasub iga kord nii kahju kannatanud isikul kui ka korteriomanikul, kelle korterist kahju alguse sai, fikseerida juhtumi asjaolud kirjalikult ja lekkekoht fotodel j\u00e4\u00e4dvustada. Abi on ka korteri\u00fchistu esindaja kaasamisest.”<\/p>\n
Krista t\u00f5des, et k\u00fcllap olid kindlustuskaitse kehtivuse aeg ja tingimused kindlustuslepingus v\u00e4ikses kirjas ka esitatud, kuid ta ei s\u00fcvenenud sellesse, sest ei osanud arvata, et rohkem kui aasta p\u00e4rast kindlustuse l\u00f5petamist oleks tal kahjun\u00f5ude tarbeks katet tarvis.<\/p>\n
Krista uuris Swedbankilt, kuidas on t\u00f5endatud, et vesi \u00fcle\u00fcldse p\u00e4rines tema korterist ning sai vastuseks: “kohtud on asunud seisukohale,
et kui t\u00f5endatud on vee jooksmine laest\/\u00fclevalt ja see on ka kahju
tekitanud, siis p\u00f6\u00f6rdub t\u00f5endamise koormis \u00fcmber selliselt, et \u00fclemise
korteri omanik peab ise t\u00f5endama, et tema korterist veekahju alguse ei
saanud v\u00f5i kahju eest vastutab keegi teine.”<\/p>\n
Swedbanki kindlustuse esindaja lisas, et selliseks t\u00f5endiks ei saa olla paljas\u00f5naline v\u00e4ide, et k\u00f5ik on kuiv ja midagi toimunud ei ole.<\/p>\n
Krista peab siiski t\u00f5en\u00e4oliseks, et arvestades maja katusega varemgi korduvalt ette tulnud muresid, on pigem t\u00f5en\u00e4oline, et vesi p\u00e4rines neist k\u00f5rgemalt. Paraku nad enam seda t\u00f5endada ei saa, sest pole enam omanikud ja praeguseks on korter kapitaalselt \u00fcmber ehitatud.<\/p>\n
“Samas v\u00f5is ju vesi tulla hoopis teisest, meie naaberkorterist \u2013 hilisem meie korteri ostja \u2013, aga tema vastu n\u00f5uet ei esitatud,” nentis Krista elukaaslane.<\/p>\n
Ergo: aastaid hiljem ei saa enam t\u00f5endeid koguda<\/p>\n
Ergo kodukindlustuslepingutes, sealhulgas selles sisalduva vastutuskindlustuse kaitse t\u00fc\u00fcptingimustes on tavap\u00e4raselt n\u00f5uete esitamise perioodiks \u00fcks aasta p\u00e4rast kindlustusperioodi l\u00f5ppu, \u00fctles Ergo vastutuskindlustuse tootejuht Aune P\u00e4rn.<\/p>\n
“Vajadusel oleme olnud n\u00f5us n\u00f5uete esitamise perioodi pikendama kolme aastani. Selleks on kindlustusv\u00f5tjal v\u00f5imalus avaldada soovi enne kindlustuslepingu s\u00f5lmimist,” lisas P\u00e4rn.<\/p>\n
P\u00e4rna s\u00f5nul on ettev\u00f5te kokku leppinud, et kui kindlustusv\u00f5tja \u00f5igel ajal kahjust v\u00f5i v\u00f5imalikest asjaoludest teada annab ja nad on saanud v\u00f5imaliku kahju ulatust hinnata, siis on nad h\u00fcvitanud ka hilisemad t\u00f5endatud n\u00f5uded, kui need pole seaduse j\u00e4rgi aegunud.<\/p>\n
P\u00e4rn viitas v\u00f5la\u00f5igusseadusele, mis n\u00e4eb ette, et asjaoludest, mille tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ib olla kindlustusjuhtum v\u00f5i korteriomaniku vastu n\u00f5ude esitamine, tuleb kindlustusandjale teatada \u00fche n\u00e4dala jooksul alates ajast, mil ta n\u00f5udest teada sai. Varajane teavitamine v\u00f5imaldab kiiresti tegutseda ja tagada \u00f5iglane kahjuk\u00e4sitlus.<\/p>\n
Kui kindlustusseltsi teavitatakse juhtumist aastaid hiljem, ei saa nad enam t\u00f5endeid koguda ega asjaolusid v\u00e4lja selgitada, m\u00e4rkis P\u00e4rn. Sealhulgas ei saa kindlustuspakkuja kindlaks teha sedagi, kas kahju \u00fcldse tekkis v\u00f5i millises ulatuses.<\/p>\n
Ergo esindaja t\u00f5i v\u00e4lja, et kui kindlustusselts saab teise kindlustusseltsi tagasin\u00f5ude, siis ei ole seal reeglina piisavalt informatsiooni, sest n\u00e4iteks veekahju korral vaatab varakindlustusselts kahjustunud objekti \u00fcle enda seisukohalt ehk uurib korterit, kus tekkis veekahju, mis kuuluks h\u00fcvitamisele varakindlustuslepingu alusel.<\/p>\n
“Seega hinnatakse kahjuobjekti seisukorda, kahju ulatust eelk\u00f5ige varakindlustuse seisukohalt. V\u00f5imalikku kahju naaberkorterile reeglina ei hinnata v\u00f5i hinnatakse pealiskaudselt,” lausus P\u00e4rn.<\/p>\n
Kuna Krista juhtumi puhul \u00fchistu esialgu tema korterit kahju p\u00f5hjustajaks ei pidanud, ei ole tal sellest teadmisest tagantj\u00e4rele enam abi.<\/p>\n
Sellise juhtumi puhul ei saa reeglina aidata ka tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve amet. Ameti tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees selgitas, et \u00fcldjuhul ei lahendata kahju h\u00fcvitamise, sealhulgas kindlustusandjate n\u00f5udeid kolmandate isikute vastu tarbijavaidlustena, sest need ei tulene v\u00f5la\u00f5iguslikust tarbijalepingust.<\/p>\n
“K\u00f5iki asjaolusid teadmata ei ole v\u00f5imalik hinnata, kes ja millises ulatuses v\u00e4idetava kahju eest vastutab, kuid n\u00f5uete \u00fcldine aegumist\u00e4htaeg on erinev, olles kolm, viis v\u00f5i teatud juhtudel ka k\u00fcmme aastat, s\u00f5ltuvalt n\u00f5udest,” \u00fctles Kopamees konkreetse juhtumi kohta. Ta lisas, et pooltevahelise vaidluse korral peab n\u00f5ude esitaja oma n\u00f5uet p\u00f5histama ja t\u00f5endama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Krista (t\u00e4isnimi toimetusele teada) m\u00fc\u00fcs oma Tallinnas asuva korteri maha 2024. aasta m\u00e4rtsis. T\u00e4navu oktoobri viimasel p\u00e4eval laekus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49097,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,1644,1385,34,36,31,32,21,694,15356,24839,691,24837,24838,28,29,19,1750,25,24840,23,24,7612,22,20,24836,30,14659],"class_list":{"0":"post-49096","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-ehitus","14":"tag-ergo","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kindlustus","21":"tag-kindlustusfirmad","22":"tag-kindlustustingimused","23":"tag-kinnisvara","24":"tag-kodukindlustus","25":"tag-korterikindlustus","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-oigus","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-swedbank-pc-insurance","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ttja","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-vastutuskindlustus","38":"tag-viimased-uudised","39":"tag-volaoigus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49096","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49096"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49096\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49096"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49096"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49096"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}