Kuna Eestisse rajatakse l\u00e4hiaastatel mitmeid uusi gaasielektrijaamu, siis on v\u00f5rguettev\u00f5ttel Elering vaja veel paark\u00fcmmend aastat t\u00f6\u00f6s hoida ka Narva ja V\u00e4rska suunalist 50 aastat vana gaasitorustikku. Gaasitorustiku eluea pikendamine l\u00e4heb Eleringi hinnangul j\u00e4rgmisel viiel aastal maksma umbes 40 miljonit eurot, mis on plaanis katta v\u00f5rgutasudega.<\/p>\n
Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel lisandub j\u00e4rgnevatel aastatel Eesti energias\u00fcsteemi umbes 200 megavati ulatuses uusi gaasielektrijaamu. Gaasielektrijaamad kui juhitavad v\u00f5imsused on vajalikud, et tagada elektriv\u00f5rgu stabiilsus, eriti arvestades tulevikku, kus p\u00f5levkivielektrijaamade eluiga praeguste plaanide kohaselt \u00fchel hetkel l\u00f5peb.<\/p>\n
Uued gaasielektrijaamad annavad uue m\u00f5tte ka Eesti gaasiv\u00f5rgule, eesk\u00e4tt Narva ja V\u00e4rska suunalisele gaasitorustikule. Need on suunad, kust veel m\u00f5ned aastat tagasi voolas Eestisse odav Vene maagaas, kuid mis praeguseks on saanud tupikteedeks. \u00a0 \u00a0<\/p>\n
Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja r\u00e4\u00e4kis, et n\u00fc\u00fcd, kus Eestisse on lisandumas t\u00e4iendavad gaasielektrijaamad, on riigil selge vajadus hoida gaasiv\u00f5rku nendes suundades \u00fcleval v\u00e4hemalt 2050. aastani.<\/p>\n
Narva ja V\u00e4rska suunaline torustik on keskmiselt 50 aastat vana, m\u00f5nel l\u00f5igul isegi rohkem. Gaasiv\u00f5rgu planeeritud eluiga j\u00e4\u00e4bki Kebja s\u00f5nul tavaliselt sinna 50-60 aasta juurde.<\/p>\n
“\u00dchelt poolt ongi n\u00fc\u00fcd keeruline v\u00e4ljakutse mitte \u00fcle investeerida, aga teiselt poolt ka mitte alainvesteerida,” m\u00e4rkis Kebja.<\/p>\n
Veel m\u00f5ni aasta tagasi arutati, kas vahetada ehk kogu idasuunaline gaasitorustik v\u00e4lja, et pikendada niiviisi torustiku eluiga veel 60 aasta v\u00f5rra. Kebja s\u00f5nul piirdutakse n\u00fc\u00fcd aga v\u00e4ikemate investeeringutega, et pikendada vananeva gaasiv\u00f5rgu eluiga ligikaudu 2050. aastani.<\/p>\n
“Me teeme selleks k\u00f5ik endast oleneva, et seda gaasiv\u00f5rgu eluiga v\u00f5imalikult m\u00f5istlike meetmetega siis pikendada orienteeruvalt 2050. aastani,” \u00fctles Reigo Kebja.<\/p>\n
Eleringi praeguse prognoosi kohaselt eeldab Tallinna-Narva ja Tallinna-V\u00e4rska gaasitorustiku korrashoid 2050. aastani umbes 130 miljoni euro suurust investeeringut. J\u00e4rgmise viie aasta jooksul on nii-\u00f6elda tupiktorustikku plaanitud investeerida aga umbes 40 miljonit eurot.<\/p>\n
Gaasiv\u00f5rgu eluea pikendamiseks tehakse Narva ja V\u00e4rska suunal t\u00e4iendavat diagnostikat, et saada t\u00e4psem \u00fclevaade, millises olukorras iga trassil\u00f5ik on.<\/p>\n
Piisavalt heas seisukorras l\u00f5ikudel isoleeritakse torustikku t\u00e4iendavalt, et vananemisprotsessi edasi l\u00fckata v\u00f5i peatada. Vajadusel tehakse l\u00f5ikudel lokaalseid parandusi, teatud l\u00f5ikudes tuleb aga torustik siiski ka kilomeetrite ulatuses v\u00e4lja vahetada.<\/p>\n
Kui Eestisse sellises mahus uusi gaasielektrijaamu ei lisanduks, siis ei oleks Kebja s\u00f5nul tingimata nii kindel, kas vana gaasitorustikku oleks m\u00f5tet k\u00fcmnete miljonite eurode eest 2050. aastani t\u00f6\u00f6korras hoida.<\/p>\n