K\u00e4esoleva aasta juunis ilmus K\u00e4osaare ja Sakova \u00fchine teadusartikkel \u00abKui muusika vaikib. Lein ja m\u00e4lut\u00f6\u00f6 K\u00e4bi Laretei teoses \u00abPeot\u00e4is mulda, lapike maad\u00bb\u00bb ajakirja Methis vaimse heaolu ja kunstide erinumbris. Artikkel keskendub Laretei esimesele ilukirjanduslikule teosele, milles autor p\u00fc\u00fcdis kirjutamise ja m\u00e4letamise kaudu teha leinat\u00f6\u00f6d ning toime tulla loomingulise kriisiga \u2013 v\u00f5imetusega klaverit m\u00e4ngida \u2013, mis tabas teda p\u00e4rast isa surma. M\u00e4letamise julgus seotakse seal kirjutamise kaudu m\u00e4ngimise ja elamise julgusega.<\/p>\n
K\u00e4bi Laretei (1922\u20132014) on eesti kultuuriloos tuntud nii pianisti kui ka kirjanikuna. Alates 1940. aastast Rootsi paguluses elanud Laretei kujunes maailmakuulsaks kontsertpianistiks, soleerides mainekate Euroopa orkestrite ja dirigentidega, nende seas Dean Dixon, Christoph von Dohn\u00e1nyi, Charles Munch, Karl Munchinger, Georg Solti ja Albert Wolff. Koost\u00f6\u00f6d tegi ta ka kaasaegsete heliloojatega, nagu Paul Hindemith, Igor Stravinski ja Eduard Tubin.<\/p>\n
1970ndatel aastatel hakkas Laretei avaldama raamatuid kontsertpianisti kutsumusest ja elukutsest, muusika\u00f5pingutest, oma lapsep\u00f5lvest ning vanemate \u2013 Eesti poliitiku ja diplomaadi Heinrich Laretei (1892\u20131973) ja Alma Laretei (1895\u20131974) \u2013 elust. Samuti kirjutas ta oma abieludest dirigent Gunnar Staerni (1922\u20132011) ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Ingmar Bergmaniga (1918\u20132007). Kokku ilmus Lareteilt kaheksa omaeluloolist raamatut rootsi keeles ja kaksteist eestikeelset v\u00e4ljaannet. Suurema osa neist on eesti keelde t\u00f5lkinud Anu Salu\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Leena K\u00e4osaar on Tartu \u00dclikooli kultuuriteooria kaasprofessor ja omaeluloolisuse uurija, kelle sulest on ilmunud mitmeid Laretei loomingut k\u00e4sitlevaid artikleid nii inglise kui eesti keeles.<\/p>\n
Carolin Kraj\u0148\u00e1k on pianist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse doktorant, kes uurib 1944. aastal l\u00e4\u00e4nde p\u00f5genenud eesti professionaalsete naispianistide tegevust eksiilis.<\/p>\n
Kersti Kreismann on n\u00e4itleja, kes m\u00e4ngib alates 2022. aastast Draamateatri lavastuses \u00abSolist\u00bb (lavastaja Kersti Heinloo, teksti autor Mehis Pihla) K\u00e4bi Laretei rolli.<\/p>\n
Aija Sakova on Tallinna \u00dclikooli teadmussiirde juht ja m\u00e4lu-uurija. Tema esimene ilukirjanduslik raamat \u00abElamise julgus. Kirjad K\u00e4bile\u00bb (2019) oli p\u00fchendatud K\u00e4bi Lareteile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4esoleva aasta juunis ilmus K\u00e4osaare ja Sakova \u00fchine teadusartikkel \u00abKui muusika vaikib. Lein ja m\u00e4lut\u00f6\u00f6 K\u00e4bi Laretei teoses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49152,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[24878,286,24877,37,33,35,23401,173,34,36,24874,24876,178,12369,10912,24875,140,24879,12001],"class_list":{"0":"post-49151","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aija-sakova","9":"tag-ajalugu","10":"tag-carolin-krajnak","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-kultuur","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-kabi-laretei","19":"tag-kersti-kreismann","20":"tag-kirjandus","21":"tag-kirjandusteadus","22":"tag-kirjanik","23":"tag-leena-kaosaar","24":"tag-meelelahutus","25":"tag-muusikateadus","26":"tag-pianist"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603211754297034","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49151\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}