{"id":49162,"date":"2025-11-24T06:30:07","date_gmt":"2025-11-24T06:30:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49162\/"},"modified":"2025-11-24T06:30:07","modified_gmt":"2025-11-24T06:30:07","slug":"eesti-koolides-kehtestatud-uued-soola-ja-suhkrupiirangud-muudavad-laste-igapaevaseid-toiduelamusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49162\/","title":{"rendered":"Eesti koolides kehtestatud uued soola- ja suhkrupiirangud muudavad laste igap\u00e4evaseid toiduelamusi."},"content":{"rendered":"

Eesti koolilaste seni \u00fcsna magus ja maitsev toidulaud on p\u00f6\u00f6rdunud uude suunda, sest alates sellest \u00f5ppeaastast kehtivad rangemad piirangud soola ja suhkru lisamisele. K\u00fcsimus, kas koolilapsed peavad n\u00fc\u00fcd leppima maitsetute l\u00f5unas\u00f6\u00f6kidega, kerkib j\u00e4rjest teravamalt esile. Seda uuris ka \u201cAK. N\u00e4dal\u201d, k\u00fclastades \u00c4\u00e4sm\u00e4e kooli, kus reedeseks l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks pakuti makarone kanaga \u2013 \u00fcht v\u00e4hestest roogadest, mis viiendike Mirteli ja Britt Ida maitsemeelele tavaliselt sobib.<\/p>\n

T\u00fcdrukute s\u00f5nul on viimasel ajal maitsed siiski muutunud. Britt Ida \u00fctleb, et makaronid on k\u00fcll head, kuid soola on oluliselt v\u00e4hem ning toidud maitsevad sageli lahjemalt. Mirtel lisab, et alles siis, kui nad soola juurde said, muutusid makaroniroog t\u00f5eliselt heaks. Klassides, kus varem \u00f5petaja n\u00f5udmisel tuli k\u00f5iki toite v\u00e4hemalt proovida, sellist kohustust enam ei ole. Nii s\u00f6\u00f6vadki lapsed<\/a> vaid neil p\u00e4evadel, kui men\u00fc\u00fcsse satub nende lemmikroog, ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evadel piirdutakse leiva s\u00f6\u00f6misega, mis t\u00fcdrukute s\u00f5nul saab s\u00f6\u00f6klas kiiresti otsa.<\/p>\n

N\u00e4ljatunne ei kao aga kuhugi. Lapsed tunnistavad, et vahel leevendatakse seda tundides kaasasolevate n\u00e4tsude v\u00f5i kommidega. Teistel p\u00e4evadel aitavad l\u00fchikesed koolip\u00e4evad kiiremini koju s\u00f6\u00f6ma j\u00f5uda. Britt Ida ema, Eveliis Kund-Zujev, otsustas s\u00fcgisel t\u00fctre kaebuste t\u00f5ttu neli p\u00e4eva koolitoitu ise proovida ja oli \u00fcllatunud: tema hinnangul olid toidud maitsvad ning kriitika tundus liialdatud. \u00dcks erand k\u00fcll oli \u2013 oasupp j\u00e4i nii koolis kui kodus t\u00fctre poolt puutumata.<\/p>\n

Soolaga<\/a> seotud muudatused tulenevad v\u00e4rskelt uuendatud koolitoidu n\u00f5uetest. Tervise Arengu Instituudi toitumisvaldkonna juht Janne Lauk selgitab, et varasema m\u00e4\u00e4ruse ajal oli v\u00f5imalik suhkruga t\u00e4ita suuri s\u00fcsivesikuprotsente, mist\u00f5ttu kasutati seda k\u00f6\u00f6giviljade asemel liiga palju. N\u00fc\u00fcd on reeglid oluliselt rangemad: lisatud soola kogus toidus ei tohi \u00fcletada pool grammi ning suhkrut v\u00f5ib olla ainult viis grammi. Eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada liigset tarbimist, sest eestlased s\u00f6\u00f6vad keskmiselt kaks korda rohkem soola, kui tervisele hea oleks, ja maiustused ei j\u00e4\u00e4 samuti tahaplaanile.<\/p>\n

Samas ei pea koolid \u00fcle\u00f6\u00f6 uutest normidest rangelt kinni pidama \u2013 \u00fcleminekuperiood on aasta. Selle aja jooksul peaksid lapsed tasapisi harjuma uute maitsetega. Ent keeruliseks teeb olukorra seegi, et koolis pole enam lubatud soolatoose v\u00e4lja panna ning p\u00f5lu alla sattusid ka salatikastmed ja majonees, mis sisaldavad rohkesti nii soola kui suhkrut. Koolikokkade arvamused aga lahknevad: osa leiab, et uued n\u00f5uded sunnivad valmistama maitsetut toitu, teised n\u00e4evad selles v\u00f5imalust pakkuda lastele puhtamaid maitseid ja tervislikumaid valikuid.<\/p>\n

Endise presidendi peakokk Inga Paenurm r\u00f5hutab, et lapsevanemad ei pruugi tajuda, kui palju soola ja suhkrut lapsed juba igap\u00e4evaselt muust toidust saavad. Tema s\u00f5nul v\u00f5iks iga\u00fcks kodus proovida kogused visuaalselt l\u00e4bi m\u00f5elda \u2013 kui n\u00e4ha silmaga, kui palju p\u00e4evas tarbitud sool tegelikult kaalub, v\u00f5ib suhtumine kiiresti muutuda. Samas ei usu ka TAI, et \u00fcksnes koolitoidu tervislikumaks muutmine paneks stopi laste \u00fclekaalulisusele. Koolitoit ei ole v\u00f5luvits, sest lapsed s\u00f6\u00f6vad suure osa oma toidust siiski kodus v\u00f5i v\u00e4ljaspool kooli.<\/p>\n

Kokkadel on aga selge \u00fcks trend: t\u00e4nap\u00e4eva lapsed ei soovi s\u00fc\u00fca s\u00f5merat riisi, tatart ega k\u00f5vemat pastat. K\u00f5ik peab olema pehme ja kergesti s\u00f6\u00f6dav. Samal ajal kannavad vanemad endas m\u00e4lestusi oma kooliajast, mil toit oli sageli kehv ning kui laps kaebleb, siis n\u00f5ustutakse kiirelt \u2013 ilma uuele koolitoidule \u00f5iget v\u00f5imalust andmata.<\/p>\n

Eesti koolitoidus k\u00e4ib praegu suur \u00fcmberkujundamine ning nii lapsed kui vanemad on selle keskel. Kas uued maitsed kasvatavad tervema p\u00f5lvkonna v\u00f5i tekitavad hoopis rohkem n\u00e4ljast nurinat, n\u00e4itab aeg.<\/p>\n

\n\tRelated\n<\/p>\n

\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti koolilaste seni \u00fcsna magus ja maitsev toidulaud on p\u00f6\u00f6rdunud uude suunda, sest alates sellest \u00f5ppeaastast kehtivad rangemad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49163,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,405,8076,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-49162","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kool","19":"tag-koolitoit","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603270765646344","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49162","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49162"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49162\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49162"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49162"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49162"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}