Saksa n\u00e4itleja Udo Kier, kes tegi oma viljaka karj\u00e4\u00e4ri jooksul 275 rolli Hollywoodi ja Euroopa kinos, m\u00e4ngides sealhulgas mitmetes Rainer Werner Fassbinderi, Gus Van Santi ja Lars von Trieri filmides, suri p\u00fchap\u00e4eval 81-aasta vanusena.<\/p>\n
Oma l\u00e4bitungiva pilgu poolest tuntud Kier m\u00e4ngis sageli kaabakaid ja koletisi, vampiire ja natse. Ta m\u00e4ngis filmides, televisioonis, muusikavideotes ja videom\u00e4ngudes ning teda on meeldej\u00e4\u00e4vate rollide eest Euroopa kinos ja Hollywoodis nimetatud ka karaktern\u00e4itlejaks. “Mulle meeldivad \u00f5udusfilmid, sest kui sa m\u00e4ngid filmides v\u00e4ikeseid v\u00f5i k\u00fclalisrolle, on parem olla kuri ja hirmutada inimesi kui olla t\u00fc\u00fcp, kes t\u00f6\u00f6tab postkontoris ja l\u00e4heb koju oma naise ja laste juurde. Publik m\u00e4letab sind paremini,” on ta \u00f6elnud.<\/p>\n
Kier s\u00fcndis Udo Kierspena Saksamaal 1944. aastal ning vaid m\u00f5ni tund p\u00e4rast tema s\u00fcndi pommitati haiglat ja ta tuli koos emaga s\u00fcnnitusosakonna varemetest p\u00e4\u00e4sta. 2002. aastal r\u00e4\u00e4kis ta oma lapsep\u00f5lvest ajalehele Guardian: “Mu isa oli juba abielus ja tal oli kolm last, kui ma s\u00fcndisin, ja mu ema ei teadnud. Seega kasvasime \u00fcles vaesena. Meil \u200b\u200bpolnud sooja vett enne, kui ma olin 17-aastane.”<\/p>\n
Teismelisena t\u00f6\u00f6tas Kier tehases, et teenida raha. 16-aastasena s\u00f5brunes ta K\u00f6lni t\u00f6\u00f6lisklassi baaris juues tulevase filmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri Fassbinderiga, kes oli siis 15-aastane. “Mulle meeldis t\u00e4helepanu, nii et minust sai n\u00e4itleja,” \u00fctles ta kord. Tema l\u00e4bimurderoll oli 1970. aasta \u00f5udusfilmis “Kuratlik m\u00e4rk”.<\/p>\n
Kier kirjeldas oma karj\u00e4\u00e4ri sageli juhuse tahtel kujunenuna. Ta istus lennukis Andy Warholi re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Paul Morrissey k\u00f5rval, kes valis ta Frankensteini rolli 1973. aasta filmis “Flesh for Frankenstein” ja seej\u00e4rel Dracula rolli 1974. aasta filmis “Veri Dracula jaoks”. Ta m\u00e4ngis Fassbinderi filmides “Jaama\u00fclema naine”, “Lola”, “Kolmas p\u00f5lvkond” ja “Lili Marleen”, aga ka miniseriaalis “Berliin, Alexanderplatz”.<\/p>\n
80ndatel kohtus ta noore provokatiivse Taani filmitegija Von Trieriga, kes valis ta oma 1987. aasta telesaatesse “Medea” ja alustas aastak\u00fcmneid kestnud koost\u00f6\u00f6d. Kier, kes oli ka Von Trieri poja ristiisa, esines re\u017eiss\u00f6\u00f6ri projektides “Epideemia”, “Europa”, “Kuningriik”, “Lainete murdmine”, “Tantsija pimeduses”, “Dogville”, “Melanhoolia” ja “N\u00fcmfomaan: II osa”.<\/p>\n
Van Sant, kellele meeldisid Kieri rollid filmides “Frankenstein” ja “Dracula”, pakkus talle tema esimest Ameerika rolli 1991. aasta filmis “My Own Private Idaho”.<\/p>\n
1990. aastatel m\u00e4ngis Kier v\u00e4ikeseid, kuid meeldej\u00e4\u00e4vaid rolle paljudes Hollywoodi filmides, sealhulgas “Ace Ventura: Pet Detective”, “Johnny Mnemonic”, “Armageddon”, “End of Days” ja “Blade”.<\/p>\n
Hiljem m\u00e4ngis Kier S. Craig Zahleri \u200b\u200bfilmides “Brawl in Cell Block 99” ja “Dragged Across Concrete” ning oli peaosat\u00e4itja 2022. aasta kom\u00f6\u00f6dias “Swan Song”, kus ta m\u00e4ngis \u00fclbet pensionil juuksurit, kes p\u00f5geneb hooldekodust, et teha surnud endisele kliendile soeng ja meik.<\/p>\n
Oma viljaka karj\u00e4\u00e4ri kohta \u00fctles Kier: “100 filmi on halvad, 50 filmi saab vaadata klaasi veiniga ja 50 filmi on head.”<\/p>\n
Kieri viimane film oli poliitiline p\u00f5nevik “Salajane agent”, milles ta m\u00e4ngis juudi p\u00e4ritolu holokausti \u00fcleelanut, kes tabati Brasiilia s\u00f5jav\u00e4elise diktatuuri viimastel aastatel. Ta esineb ka Jaapani autori Hideo Kojima ja produtsent Jordan Peele’i peatselt ilmuvas \u00f5udusm\u00e4ngus “OD”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksa n\u00e4itleja Udo Kier, kes tegi oma viljaka karj\u00e4\u00e4ri jooksul 275 rolli Hollywoodi ja Euroopa kinos, m\u00e4ngides sealhulgas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49175,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,24888,22,20,30],"class_list":{"0":"post-49174","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-udo-krier","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603317931156270","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49174"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49174\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49174"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49174"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}