{"id":49206,"date":"2025-11-24T07:24:10","date_gmt":"2025-11-24T07:24:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49206\/"},"modified":"2025-11-24T07:24:10","modified_gmt":"2025-11-24T07:24:10","slug":"sokeerimine-ei-ole-enam-strateegia-intervjuu-valentinas-klimasauskasega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49206\/","title":{"rendered":"\u0160okeerimine ei ole enam strateegia. Intervjuu Valentinas Klima\u0161auskasega"},"content":{"rendered":"

Robotiseerimine, s\u00f5da ja muidugi raha tulid lisaks muule jutuks vestluses Leedu kaasaegse kunsti skene \u00fche k\u00e4ilakujuga.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Valentinas Klima\u0161auskas. Fotod: Tautvydas Stukas<\/p>\n

P\u00e4ikseline hommik Vilniuses, veel liialt vara, et s\u00fc\u00fca k\u00fclma peedisuppi, k\u00fcll aga piisavalt hilja, et r\u00e4\u00e4kida muu hulgas kaasaegsest kunstist. Mul on lepitud kokku kohtumine Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse uue juhi Valentinas Klima\u0161auskasega, kes v\u00f5ttis juhtimise \u00fcle keskust kolmk\u00fcmmend aastat roolinud K\u0119stutis Kuizinaselt. Klima\u0161auskas on kureerinud varem n\u00e4iteks nii L\u00e4ti kui ka Leedu paviljoni Veneetsia biennaalil, samuti Balti triennaali, lisaks on ta t\u00e4navu s\u00fcgisel esimest korda toimunud Klaip\u0117da biennaali kuraator. Kuni m\u00e4rtsini on Vilniuses avatud tema kaaskureeritud n\u00e4itus \u201eKellad ja kahurid. Kaasaegne kunst keset militariseerumist\u201d. Seda intervjuud v\u00f5ib v\u00f5tta ka m\u00f5ttelise j\u00e4tkuna minu loole \u201eMajanduskriis, Vene raha ja Riia hoonete uus elu. Intervjuu Solvita Kresega\u201d<\/a>, mille tegin kaks aastat tagasi L\u00e4tis.<\/p>\n

Kuidas sa end oma s\u00f5nadega tutvustaksid?<\/p>\n

Enne Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse (CAC) juhiks saamist nimetasin end kuraatoriks ja kirjutajaks. T\u00f6\u00f6tasin CACs aastatel 2004\u20132014 kuraatorina ja eelmisel aastal avanes ajalooline v\u00f5imalus sellele ametikohale kandideerida. Mind julgustasid seda sammu astuma paljud inimesed nii organisatsiooni seest kui ka v\u00e4ljastpoolt \u2013 nii tuttavad kui ka t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rad. See tundus olevat hea v\u00f5imalus tegeleda l\u00f5puks asjadega, mida olin alati soovinud ellu viia, nii institutsiooni arendamise kui ka programmi ja n\u00e4ituste korraldamise vallas.<\/p>\n

Oled olnud kuraator, kirjutaja ja t\u00e4itnud mitut muud rolli juba \u00fcle 20 aasta. Mida oled selle aja jooksul tundnud ja n\u00e4inud?<\/p>\n

Sina ise ja ka kunstiv\u00e4li ei ole kunagi sama. Maailm muutub ja arvan, et muutub ka kuraatori v\u00f5i kunstniku hoiak selle suhtes, mis maailmas toimub. Alati on reaktsioon v\u00f5i seos. Praegu elame enda \u00fcmber toimuvate pidevate s\u00f5dade ajastul. Ja kuigi Leedul \u2013 nagu ka teistel Balti riikidel \u2013 on ajaloolaste ja sotsioloogide hinnangul elukvaliteedi poolest parim aeg ajaloos, tundub poliitiline ja geopoliitiline olukord v\u00e4ga habras.<\/p>\n

Loomulikult tekib k\u00fcsimus, et mida saab sellises olukorras teha \u00fcks kaasaegse kunsti keskus. Mida saab teha kuraator? V\u00f5i kirjutaja v\u00f5i kriitik? Kontekst on hoopis teine kui 20 aastat tagasi alustades. Siis olin noor ja kogenematu ning minu jaoks oli p\u00f5hiline, kuidas lihtsalt saada osaks v\u00e4ikesest, kuid n\u00f5udlikust kunstiv\u00e4ljast. Kogemuste, isikliku v\u00f5rgustiku ja enese tundmise kasvades \u2013 m\u00f5istes paremini oma huvisid, tugevusi ja n\u00f5rkusi \u2013 otsustasin keskenduda rohkem meie piirkonnale. On oluline, et meie regioon m\u00f5tleks rohkem iseendast, looks iseenda kohta diskursust ja muutuks eneseteadlikumaks.<\/p>\n

20 aastat tagasi oli Kesk- ja Ida-Euroopas pigem vastupidine tendents: meie riigid, kunstnikud ja institutsioonid tahtsid saada osaks millestki suuremast \u2013 New Yorgis, Berliinis v\u00f5i Pariisis. See on m\u00f5istetav. Kuid n\u00fc\u00fcd on minu hinnangul olulisem aru saada, kes me ise oleme, luua sidemeid omaenda piirkonnas ja toetada \u00fcksteist. Seda v\u00f5ibki nimetada \u00fcheks \u201euue CAC\u201d fookuseks: keskenduda rohkem piirkonnale ja s\u00f5nastada end uuesti.<\/p>\n

Kas tajud, et liikumine toimub selles suunas \u2013 \u201eperifeeria\u201d vaatab rohkem iseendasse, mitte keskuse poole?<\/p>\n

Jah, see muutus on toimunud ka Vene imperialismi ja Ukrainas peetava s\u00f5ja t\u00f5ttu. Kunstnikud, m\u00f5tlejad ja filosoofid, kes Ukrainasse j\u00e4id ja Vene imperialismile reageerisid, on mulle suurt m\u00f5ju avaldanud. S\u00f5ja algusest peale on olnud ilmne arusaamatus \u2013 l\u00e4\u00e4neriigid ja globaalse l\u00f5una esindajad kipuvad n\u00e4gema Ida-Euroopa riikide t\u00f5usu pelgalt natsionalismina ning Venemaa imperialistlikku s\u00f5da Ukrainas lihtsalt kui j\u00e4rjekordset \u201evalgete s\u00f5da\u201d. Ma arvan, et see on ekslik seisukoht, sest selline m\u00f5tlemine l\u00e4htub vanast N\u00f5ukogude propagandast ja n\u00f5rkadest sidemetest Kesk- ja Ida-Euroopa ning globaalse l\u00f5una vahel.<\/p>\n

\n

L\u00e4\u00e4neriigid ja globaalse l\u00f5una esindajad kipuvad n\u00e4gema Ida-Euroopa riikide t\u00f5usu pelgalt natsionalismina ning Venemaa imperialistlikku s\u00f5da Ukrainas lihtsalt kui j\u00e4rjekordset \u201evalgete s\u00f5da\u201d.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Oli selge vajadus arendada v\u00e4lja oma m\u00f5tlemisviis, oma postkoloniaalsed teooriad ning luua uusi koost\u00f6\u00f6vorme, uusi lootusi ja uusi v\u00f5rgustikke. Ukrainlased on tegutsenud selles valdkonnas palju ja \u00fcsna edukalt. Sellised kunstnikud ja m\u00f5tlejad nagu Svitlana Matviyenko, Nikita Kadan ja Oleksiy Radynski on muutnud minu arusaama. Nad on toonud esile seoseid \u00f6koloogia, kliimamuutuse, energias\u00fcsteemide, k\u00fcberneetika, autoritaarsete liikumiste (n\u00e4iteks Valgevenes ja Venemaal) ning \u00fchtlasi nende suhete vahel kaubanduse, kapitalismi ja demokraatiaga.<\/p>\n

Huvitav n\u00e4ide on Valgevene. 2020. aastal toimusid seal massilised meeleavaldused. Valgevenelased olid suhteliselt rahumeelsed ja viisakad ning see liikumine suruti l\u00f5puks maha \u2013 ilmselt osaliselt seet\u00f5ttu, et see ei radikaliseerunud. L\u00f5puks paljud osalejad arreteeriti ja vangistati, osasid neist piinati, osad tapeti vanglas, teised olid sunnitud riigist lahkuma. See t\u00f5statas raske k\u00fcsimuse: kas sellistes olukordades peaks meeleavaldajatel olema \u00f5igus kasutada j\u00f5udu? Tol ajal oldi Luka\u0161enka vastu \u00fchtsed, kuid kardeti minna kaugemale rahumeelsest protestist. Ometi inimesed hukkusid. Seet\u00f5ttu tundub n\u00fc\u00fcd loogiline k\u00fcsida, kas m\u00f5nikord on ainsaks edasiviivaks teeks demokraatlikud \u00fclest\u00f5usud v\u00f5i j\u00f5ulisemad liikumised, mis suudavad autoritaarsed re\u017eiimid kukutada. V\u00e4hemalt praegu tundub see ainus sisuline tee.<\/p>\n

N\u00e4eme enda naabruses toimuvaid ajaloolisi nihkeid ja neid tuleb veel, sest praegune olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik. Kui n\u00e4iteks Mark Fisheri austajad \u00fctlevad, et tulevikku ei ole, ja l\u00fckkavad rahvusriigi tuleviku tagasi, siis need raamistikud ei kehti siin piirkonnas toimuva kohta. Me elame ajal, mil ajaloolised muutused on ainus valik \u2013 ja m\u00f5ned meist n\u00e4evad selles ka v\u00f5imalusi, v\u00f5ib-olla isegi tulevikku, mis ei ole t\u00fchistatud.<\/p>\n

Leedus toimusid laialdased protestid seoses uue kultuuriministri Ignotas Adomavi\u010diuse ametissenimetamisega, kes \u00fcheksa p\u00e4eva hiljem tagasi astus. Miks oli see vastuhakk sinu arvates nii suur ja oluline Leedu kultuuriv\u00e4lja kontekstis?<\/p>\n

L\u00fchidalt \u00f6eldes oli see protest populistliku, venemeelse, Ukraina-vastase ja veidi \u201epruunika\u201d partei (\u201eNemunase koidik\u201d \u2013 toim.) vastu, kes m\u00e4\u00e4ras oma esindajaid kultuuriministeeriumisse. K\u00f5ik riiklikud kultuuriinstitutsioonid ja vaba\u00fchendused tulid protestiks kokku. Protestid j\u00e4tkuvad endiselt, seega on veel vara l\u00f5plikke j\u00e4reldusi teha, kuid esimene v\u00f5it on k\u00e4es \u2013 esimene minister p\u00fcsis ametis veidi \u00fcle n\u00e4dala.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

K\u00e4isid hiljuti ulatuslikul uurimisreisil Ukrainas. Mis t\u00e4helepanekuid kaasa said?<\/p>\n

K\u00fclastasime kolme linna: Lvivi, Ivano-Frankivskit ja Kiievit. Ukraina on tohutu riik, eriti v\u00f5rreldes Baltimaadega \u2013 see on rohkem kui kolm korda suurem.<\/p>\n

Kuraatoriuurimusena oli see reis meie jaoks oluline, kuid tundsime ka, et kunstnikel ja kuraatoritel on vaja, et keegi neid k\u00fclastaks, sest s\u00f5ja ajal ei tule sinna kuigi palju inimesi. Mul oli mitme ukraina kunstnikuga varasemast t\u00f6ine ja s\u00f5bralik suhe, nii et oli oluline kohtuda, r\u00e4\u00e4kida, arutleda ja ka teatud asjades mitte n\u00f5ustuda.<\/p>\n

Pidime tegutsema ruttu, sest kell 23 sulgusid k\u00f5ik baarid ja klubid komandanditunni t\u00f5ttu, nii et paljud vestlused olid kiired. Tegin uurimist\u00f6\u00f6d just avatud n\u00e4ituse \u201eKellad ja kahurid. Kunst militariseerumise tingimustes\u201d tarbeks ning \u00fcks p\u00f5hiline k\u00fcsimus, mis kerkis, puudutas seda, et kuna s\u00f5da on kestnud juba kolm aastat, siis kas kunstnikud peaksid oma t\u00f6\u00f6des sellest endiselt r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i mitte. Ja kui jah, siis kuidas r\u00e4\u00e4kida sellest ilma seda lihtsustamata? Samas ei saa s\u00f5jateemast m\u00f6\u00f6da minna, sest nad elavad selles olukorras ning s\u00f5prade ja\/v\u00f5i kodumaa kaotus on v\u00e4ga traumeeriv. Ajalooliselt on alati olnud traumeerivaid s\u00fcndmusi ning osa kunstnikke on \u00f5ppinud neist \u00fcle olema, muutmata neid p\u00fcsivateks traumakogemuste taaslavastusteks.<\/p>\n

\n

Ajalooliselt on alati olnud traumeerivaid s\u00fcndmusi ning osa kunstnikke on \u00f5ppinud neist \u00fcle olema, muutmata neid p\u00fcsivateks traumakogemuste taaslavastusteks.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida n\u00fc\u00fcd veidi kunstiskenest, siis kas Leedus on n\u00fc\u00fcdseks sisenetud turup\u00f5hisesse kunstimaailma?<\/p>\n

Pigem oleme sisenemas kapitaliga seotud maailma, sest turg ise on liiga v\u00e4ike, mitte piisavalt loov v\u00f5i liiga kitsi, et olla j\u00f5ud, mis kunstiv\u00e4lja edasi viiks. V\u00e4heste eranditega on eraisikutest v\u00f5i ettev\u00f5tetest kollektsion\u00e4\u00e4rid enamasti kitsid ja tagurliku maitsega. Leedus on aktiivseid sihtasutusi, mis toetavad konkreetseid kunsti\u00fcritusi v\u00f5i koguvad kunsti ning kujundavad ja m\u00f5jutavad sel viisil kunstiv\u00e4lja nagu mujalgi, kuid ma ei usu, et k\u00f5ige silmapaistvamad kunstnikud teevad oma t\u00f6id turu vajadusi silmas pidades. Eraalgatused on meil siiski suhteliselt uus n\u00e4htus, sest avalike institutsioonide v\u00e4li on olnud v\u00e4ga tugev. Leedus pole praegu n\u00e4iteks Temnikova & Kasela mahus ja eduga galeriid.<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida n\u00e4htusest, kus p\u00f5imuvad era- ja avalik sektor, tasub mainida Vilniuse MO muuseumi. See on huvitav n\u00e4ide, sest tegemist on perefondiga, mis hakkas 2008. aasta finantskriisi ajal m\u00f5jukate n\u00f5ustajate \u2013 kunstikriitikute ja kuraatorite \u2013 abiga kunstiteoseid ostma ning on suutnud luua muljetavaldava leedu modernismi kollektsiooni. Samal ajal panevad nad kokku ka m\u00f5nev\u00f5rra subjektiivset kaasaegse kunsti kogu ja kujundavad kohaliku kunstiv\u00e4lja diskursust. Seega on see huvitav n\u00e4ide sellest, kuidas mingid algatused v\u00f5ivad olla m\u00f5jukad, v\u00e4hemalt kohalikul tasandil.<\/p>\n

Mida arvad Riias vaid kaks korda toimunud RIBOCA biennaali ambitsioonikast l\u00e4bikukkumisest?<\/p>\n

Mulle meeldis selle ambitsioon, pean ausalt \u00fctlema, ja tagantj\u00e4rele on liiga lihtne seda eba\u00f5nnestumist kommenteerida. \u00dche arvamuse kohaselt oli l\u00e4bikukkumine v\u00e4ltimatu, kuna rahastus tuli Venemaalt ning diplomaatiliselt \u00f6eldes esines ka teatavat kommunikatsioonih\u00e4iret \u2013 asutajad viitasid oma esimestes avaldustes, kui mu m\u00e4lu mind ei peta, missioonile tuua Riiasse \u201ek\u00f5rgeima klassi kultuur\u201d, mis m\u00f5jus kohalikele nagu viide tsiviliseerimisele. Teise arvamuse j\u00e4rgi oleks neil olnud vaja paremaid kohalikke n\u00f5ustajaid ning l\u00e4bipaistvamat rahalist ja administratiivset visiooni, et edu saavutada.<\/p>\n

See on ka \u00f5ppetund, et kaasaegset kunsti ega kultuuri \u00fcldisemalt ei saa lihtsalt importida, ja ilmselt pole isegi rikkal inimesel nii kerge s\u00f5pru leida; v\u00f5ib-olla isegi just selle p\u00e4rast.<\/p>\n

On meile siia regiooni selliseid \u00fcritusi \u00fcldse tarvis?<\/p>\n

Esimese RIBOCA eelarve oli v\u00e4idetavalt umbes k\u00fcmme korda suurem kui Balti triennaalil. Kui m\u00f5elda, mida sellise eelarvega on v\u00f5imalik teha, siis see muudab palju ja paneb kuraatori kujutlusv\u00f5ime t\u00f6\u00f6le. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da tegid korraldajad muu hulgas ka \u00fche v\u00e4ga positiivse asja: nad t\u00f5stsid kohalike kultuurit\u00f6\u00f6tajate tasusid. Kuna Balti riikides on kultuur olnud aastaid alarahastatud, oli see paljudele kultuuriprofessionaalidele suurep\u00e4rane v\u00f5imalus saada rahvusvahelist t\u00f6\u00f6kogemust oma p\u00f5lvkonna andekaimate kunstnikega. Samal ajal t\u00f5i RIBOCA piirkonda hulgaliselt rahvusvahelisi professionaale ning toimis seel\u00e4bi katal\u00fcsaatorina kogu kunstiv\u00e4ljale.<\/p>\n

Aga mis rolli sa n\u00e4ed Balti triennaalil? On see lihtsalt \u00fcks j\u00e4rjekordne n\u00e4itus, mis toimub iga kolme aasta tagant?<\/p>\n

Nii minu enda kui ka CAC jaoks on Balti triennaal ajalooline n\u00e4itus ja \u00fcks piirkonna olulisimaid. Selle s\u00fcnnilugu on huvitav. 1970. aastate l\u00f5pus oli see rohujuuretasandi algatus. Valmistudes kureerima 14. Balti triennaali, intervjueerisin asutajaid, kes \u00fctlesid, et see oli tegelikult seotud noorte kunstnike sooviga luua uus suur rahvusvaheline ja eksperimentaalsem n\u00e4itus. Tundus, et tollal said ainult noored kunstnikud katsetada, oma nooruse t\u00f5ttu said nad lubada endale unistamist nii-\u00f6elda veel paremast kommunistlikust tulevikust. \u00dchtlasi said n\u00e4ituse laureaadid v\u00f5imaluse k\u00fclastada teiste liiduvabariikide v\u00f5i isegi v\u00e4lismaiseid n\u00e4ituseid, mis oli toona haruldane v\u00f5imalus.<\/p>\n

Triennaalil oli seega v\u00e4hemalt kohalikus kontekstis eksperimentaalne k\u00fclg \u2013 esimest korda toodi maal, skulptuur, graafika, keraamika ja muud meediumid \u00fchele n\u00e4itusele kokku. Varem seda \u00fcldiselt ei tehtud, n\u00e4itused olid meediumip\u00f5hised. Huvitav on j\u00e4lgida, kuidas see on ajas muutunud, sest t\u00e4nap\u00e4eval ei t\u00e4henda eksperimentaalne enam tingimata head. See v\u00f5ib t\u00e4hendada ka midagi kummalist, enesekeskset v\u00f5i isegi vanamoelist, mis omakorda seab k\u00fcsimuse alla kaasaegse kunsti eesm\u00e4rgi.<\/p>\n

Me k\u00f5ik teame, et kaasaegne kunst kasvas v\u00e4lja modernismist ja avangardist. Avangardi keskne v\u00e4\u00e4rtus oli eksperimentaalsus \u2013 kodanluse vastu v\u00f5itlemine, nende \u0161okeerimine. N\u00fc\u00fcd aga peame olema sellistes muuseumides nagu CAC, mis loodi kunagi n\u00e4iteks oktoobrirevolutsiooni m\u00e4lestuseks, k\u00f5igiga v\u00e4ga s\u00f5bralikud \u2013 ka niinimetatud kodanlaste ja kapitalistidega. \u0160okeerimine ei ole enam strateegia. Tahame, et meie asutuse k\u00fclastajanumbrid oleksid head, vajame toetust ja sponsoreid. See on vastupidine avangardile, modernismile ja v\u00f5ib-olla isegi eksperimentaalsusele.<\/p>\n

\n

T\u00e4nap\u00e4eval ei t\u00e4henda eksperimentaalne enam tingimata head. See v\u00f5ib t\u00e4hendada ka midagi kummalist, enesekeskset v\u00f5i isegi vanamoelist.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kas bi- ja triennaalid on oma aja \u00e4ra elanud?<\/p>\n

Nii ja naa. M\u00f5lemat. Sama k\u00fcsimus v\u00f5iks k\u00e4ia ka kaasaegse kunsti kohta \u2013 kas see on aegunud v\u00f5i mitte?<\/p>\n

\u00dchelt poolt on, sest nendega kaasnevad vanad probleemid: m\u00f5ni on j\u00e4\u00e4nud \u201ekunst kunsti p\u00e4rast\u201d mulli, m\u00f5ni on seotud kommertsialiseerumise, kunstituru ja rikaste ostjate maailmaga. Nii kaotab kunst oma teravuse.<\/p>\n

Biennaal \u2013 mis see \u00fcldse on? Sisuliselt n\u00e4itus, mis toimub iga kahe aasta tagant. L\u00f5puks on see ikkagi lihtsalt n\u00e4itus. Kui arvata, et n\u00e4itus kui formaat on aegunud, siis on ka biennaal aegunud. Kui mitte, siis ei ole.<\/p>\n

Eestis kohtab k\u00fcllalt sageli p\u00f5lgust kaasaegse kunsti vastu \u2013 \u00f6eldakse, et see pole ilus, sellest ei saa aru jne. Kas Leedus v\u00f5i Vilniuses on olukord teistsugune?\u00a0<\/p>\n

Inimesed \u00fctlevad sageli, et nad ei saa kunstist aru. Aga kunstist ei peagi aru saama \u2013 meie ka ei saa (\ud83d\ude03). Oluline on suhe v\u00f5i side kunstiga, mitte mingi valem v\u00f5i seletus. Kaasaegne kunst ei ole m\u00f5istatus, mida peab lahendama.<\/p>\n

Samas on \u00fclbust m\u00f5lemal poolel \u2013 nii kunstiv\u00e4ljal olijate kui ka publiku seas. Kui sa ei m\u00f5ista, siis l\u00fckkad selle k\u00f5rvale, sest neoliberaalne loogika \u00fctleb, et klient on alati kuningas.<\/p>\n

Samas, kunstiinstitutsioonid peavad hoolitsema ka oma kogukonna eest. Nad peavad p\u00f6\u00f6rama erilist t\u00e4helepanu kunstnikele ja teistele professionaalidele, sest see on nende jaoks k\u00f5ige olulisem grupp \u2013 omamoodi perekond \u2013, kellega sidemeid hoida ja kelle kaudu uusi talente kasvatada.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval kleebitakse s\u00f5na \u201ekuraator\u201d pea igale tegevusele \u2013 r\u00e4\u00e4gitakse meemide kureerimisest, elustiili kureerimisest, kinnisvara kureerimisest. Mis sellest s\u00f5nast alles on j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n

Jah, see s\u00f5na on paisunud ja kaotanud oma veetluse. Mingil hetkel tundus, et k\u00f5ik ongi kuraatorid. Kuid seni, kuni inimesed tahavad olla kunstnikud, vajab maailm ka kuraatoreid. Ja m\u00f5ned meist on lihtsalt paremad kui teised.<\/p>\n

Millised kaasaegsuse nihked sind isiklikult erutavad?<\/p>\n

On mitmeid huvitavaid teoreetilisi v\u00f5imalusi, mis on seotud \u00e4hvardavate konfliktide ja traumadega, sealhulgas tehisintellekti, tehnoloogia, s\u00f5dade, biopoliitika ja v\u00e4\u00e4rinfo teemadega. Samal ajal teame, et k\u00f5ik need tehnoloogia ja poliitilise eluga seotud t\u00e4htsad etapid on ajalooliselt omavahel seotud ning toovad tavaliselt kaasa muutusi ka riikluse vormides. Ma eelistan keskenduda pigem meie piirkonna kuraatoritele, m\u00f5tlejatele ja teoreetikutele, nagu Asia Bazdyrieva, Nikita Kadan, Svitlana Matviyenko, Daniel Muzyczuk, Oleksiy Radynski, Natalia Sielewicz, Olga Shparaga, Antonina Stebur ja paljud teised suurep\u00e4rased inimesed.<\/p>\n

Tehisintellekti ja visuaalkultuuri k\u00fcsimused on siiski omavahel s\u00fcgavalt seotud. V\u00e4ga paljud ilmselt ei erista enam nn s\u00fcvav\u00f5ltsingut v\u00f5i tehisaru loodud kujutist n-\u00f6 tegelikest kujutistest.\u00a0<\/p>\n

Siin on paradoks. Nagu kadunud Bernard Stiegler on m\u00e4rkinud, on robotiseerimine ja automatiseerimine olnud alati igap\u00e4evaelu osa. Kui kohtume, \u00fctled sina tere, \u00fctlen mina tere \u2013 reageerime \u00fcksteisele automaatselt. Selles m\u00f5ttes muutume selles \u00fcsna struktureeritud, kirjutatud ja kirjutamata reeglitel p\u00f5hinevas algoritmilises maailmas veelgi robotlikumaks ja automatiseeritumaks, sest j\u00e4rgime ja kopeerime ka postrobotlikku esteetikat. Samal ajal luuakse tehisintellekti ja roboteid meie enda n\u00e4o j\u00e4rgi \u2013 nemad muutuvad aina \u201einimlikumaks\u201d ja meie muutume aina robotlikumaks.<\/p>\n

Inimesena, kes kujundab meie n\u00e4itusemaja programmi, p\u00fc\u00fcan m\u00f5ista, kuidas see automatiseerimise idee ja teabe \u00fclek\u00fcllus muudavad v\u00f5i m\u00f5jutavad kultuuriv\u00e4lja kujunevat olevikku, kuidas me peaksime majanduslikult kohanema, kuidas me peaksime inimesi tervitama?<\/p>\n

Praegu k\u00e4ib see automaatselt. Meie \u00fctleme tere, nemad \u00fctlevad tere. Aga mida t\u00e4pselt peaks \u00fctlema ja tegema, et olla edukas kunstiasutus? Meil on m\u00f5ned ideed. Vaatame, kas need osutuvad \u00f5igeks v\u00f5i valeks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Robotiseerimine, s\u00f5da ja muidugi raha tulid lisaks muule jutuks vestluses Leedu kaasaegse kunsti skene \u00fche k\u00e4ilakujuga. Valentinas Klima\u0161auskas.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49207,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,7289,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-49206","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603483228822881","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}