Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi v\u00e4itis hiljutises Facebooki-postituses, et Eesti on kultuurikulutustes Euroopa tipus ning jutt alarahastusest on “deklaratiivne” ja “m\u00f5ttet\u00fchi”. Tema argumendiks oli Eurostati graafik.<\/p>\n
Probleem seisneb aga selles, et Eurostati graafik ei m\u00f5\u00f5da seda, mida minister v\u00e4idab. Ja kui poliitiline kommunikatsioon p\u00f5hineb v\u00e4\u00e4ral v\u00f5rdlusel, siis ei saa ka loota toimivaid lahendusi. Eurostat ei m\u00f5\u00f5da kultuuri tugevust. Ta m\u00f5\u00f5dab riigi kinnisvara \u00fclalpidamist.<\/p>\n
Eurostati kultuurirubriik ei n\u00e4ita seda, kui tugev on kultuurivaldkond. See n\u00e4itab ainult seda, kui palju \u00fcldvalitsus kulutab. Eestis t\u00e4hendab see midagi t\u00e4iesti teistsugust kui P\u00f5hjamaades v\u00f5i L\u00e4\u00e4ne-Euroopas.<\/p>\n
Eestis kuulub enamik kultuuri- ja sporditaristust riigile v\u00f5i omavalitsustele, mis t\u00e4hendab, et kultuurikuludesse arvestatakse: hoonete remont, k\u00fcttekulud, elektriarved, amortisatsioon, palgafondid, haldus- ja valveteenused, varade hooldus, kapitalikulud. Need kulud pole kultuuri sisu, vaid taristu \u00fclalpidamine. Euroopas k\u00e4sitletakse seda aga eraldi. Selle t\u00f5ttu paistab Eesti graafikul “suure kulutajana”, kuigi tegelikult kulutame sisuloomesse Euroopa m\u00f5istes v\u00e4he.<\/p>\n
Kuidas teised riigid seda teevad \u2013 ja miks nende numbreid ei saa Eesti omadega v\u00f5rrelda?<\/p>\n
Selleks et m\u00f5ista, miks Eesti paistab graafikus \u00fcleinvesteerijana, tuleb vaadata, mida teevad n\u00e4iteks Norra, Holland, Taani ja \u0160veits \u2013 riigid, kus kultuur on sisuliselt tugevam, kuid statistiliselt tagasihoidlikum.<\/p>\n
NORRA: riik toetab kultuuri, mitte elektriarveid.<\/p>\n
Norra mudel on k\u00f5ige selgem n\u00e4ide sellest, kuidas kultuuritaristu v\u00f5ib toimida p\u00f5him\u00f5tteliselt vastupidiselt Eesti s\u00fcsteemile. Norra riik v\u00f5i KOV v\u00f5ib k\u00fcll olla hoone omanik, kuid ta ei ole selle majandaja. Operaatoriks on enamasti sihtasutus v\u00f5i professionaalne erafond, kes juhib kulusid, otsib sponsoreid, haldab era- ja kogukonnarahastust ning kannab majanduslikku vastutust. Riigi bilanssi kajastuvad ainult programmiline toetus ja strateegiline panus, mitte aga hoone igap\u00e4evased ekspluatatsioonikulud \u2013 ei elektriarved, ei k\u00fcte, ei remondid ega amortisatsioon.<\/p>\n
Eestis l\u00e4heb kogu kultuuritaristu \u00fclalpidamine riigi v\u00f5i KOV eelarvesse, samal ajal kui Norras j\u00f5uab riigieelarvesse ainult sisu. Eestis paisub seet\u00f5ttu statistika, sisurahastus v\u00e4heneb ja taristukulud s\u00f6\u00f6vad \u00e4ra kultuurilise v\u00e4\u00e4rtuse; Norras on olukord vastupidine: statistika n\u00e4ib v\u00e4ike, kuid sisurahastus on tegelikult tunduvalt suurem.<\/p>\n
Lihtne t\u00f5de on see, et Norras maksab riik kultuuri eest, samal ajal kui Eestis maksab riik peamiselt majade eest.<\/p>\n
HOLLAND: partnerlus, mitte \u00fclalpidamine.<\/p>\n
Holland kasutab laialdaselt PPP-mudeleid (public\u2013private partnership). Riik v\u00f5i omavalitsus investeerib hoone rajamisse, kuid operaatoriks on eraettev\u00f5te v\u00f5i sihtasutus, kellel lasub nii majanduslik risk kui ka majanduslik kasu. Riigi roll on toetada kunstilist sisu, mitte remondi- ega elektriarveid. Selle tulemusel n\u00e4itab Eurostati tabel k\u00fcll v\u00e4ikest kultuurikulu, kuid Hollandi kontserdisaalid, kultuurikeskused ja teatrid tegutsevad v\u00e4ga tugeval omatulul ja erarahastusel.<\/p>\n
TAANI: kogukondlik mudel ja selged rollid.<\/p>\n
Taanis on teatrid ja kultuurikeskused valdavalt kogukondlike sihtasutuste, MT\u00dc-de v\u00f5i fondide juhitud. Riik panustab sisulisse tegevusse, omavalitsus piirkondlikku rolli, ning taristut haldavad eraoperaatorid v\u00f5i kogukonnad.<\/p>\n
\u0160VEITS: detsentraliseeritud mudel ja tugev omatulufond.<\/p>\n
\u0160veitsis on enamik kultuuritaristust kantoni ja linna tasandi kontrolli all, kuid operaatoriks on enamasti erafond, MT\u00dc v\u00f5i kultuuriettev\u00f5te. Riik panustab sisulisse tegevusse ja rahvuslikult olulistesse programmidesse \u2013 mitte hoonete igap\u00e4evasesse ekspluatatsiooni.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te v\u00e4lisn\u00e4idetest. K\u00f5igis neljas riigis (Norra, Holland, Taani, \u0160veits) toetab riik peamiselt sisu, taristu kulud ei l\u00e4he riigi kultuurikuludesse, operaator on mitteriiklik ning statistika ei kajasta kogu tegelikku sektorisse liikuvat raha.<\/p>\n
Eestis on olukord vastupidine: riik peab \u00fclal suuri hoonemahte, kultuurikulusid paisutavad elektri- ja k\u00fcttearved, sisu j\u00e4\u00e4b tagaplaanile ja statistika loob illusiooni “Euroopa tipust”, kuigi tegelikult on sisurahastus alarahastatud.<\/p>\n
Eestis on 92 teatrit \u2014 aga \u00fckski mudel ei toeta nii killustunud s\u00fcsteemi. Ja me peame julgema v\u00e4lja \u00f6elda ka ebamugava t\u00f5e. See on erakordselt suur arv riigi kohta, kus rahvaarv on v\u00e4ike, publikubaas piiratud, turg regionaalne ja teatrimajandus kiiresti muutumas. Riiklikult toetatakse neist vaid v\u00e4ikest osa ning isegi seal on konkurentsikasutus t\u00f5usnud valusalt k\u00f5rgeks.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te v\u00e4lisn\u00e4idetest. K\u00f5igis neljas riigis (Norra, Holland, Taani, \u0160veits) toetab riik peamiselt sisu, taristu kulud ei l\u00e4he riigi kultuurikuludesse, operaator on mitteriiklik ning statistika ei kajasta kogu tegelikku sektorisse liikuvat raha. Eestis on olukord vastupidine: riik peab \u00fclal suuri hoonemahte, kultuurikulusid paisutavad elektri- ja k\u00fcttearved, sisu j\u00e4\u00e4b tagaplaanile ja statistika loob illusiooni “Euroopa tipust”, kuigi tegelikult on sisurahastus alarahastatud.<\/p>\n
Kui riik annab asutusele rohkem sisutoetust \u2013 nagu tehakse Norras, Hollandis v\u00f5i Taanis \u2013 suureneb asutuse eelarve tervikuna, sest programm ise hakkab lisaraha juurde tooma. Kui aga riik panustab peamiselt majade \u00fclalpidamisse, j\u00e4\u00e4b sisuraha v\u00e4ikeseks, omatulu ei kasva ning kogu asutuse eelarve j\u00e4\u00e4bki v\u00e4iksemaks.<\/p>\n
Halduskulud on “surnud kulud”: need ei teeni publikut, ei too tulu ega loo partnerlust, samas kui sisutegevus tekitab piletitulu, eraraha, sponsoreid ja koost\u00f6\u00f6projekte.<\/p>\n
Teine oluline erinevus on paindlikkus: kui riik maksab kasvavad halduskulud automaatselt kinni, tekib poliitilisel tasandil mulje, et kultuurile on juba piisavalt antud, sest kulud ju suurenevad. Riikides, kus avalik sektor panustab rohkem sisutegevusse, on toetust v\u00f5imalik kasutada m\u00e4rksa paindlikumalt.<\/p>\n
Eestis on 92 teatrit \u2014 aga \u00fckski mudel ei toeta nii killustunud s\u00fcsteemi. Ja me peame julgema v\u00e4lja \u00f6elda ka ebamugava t\u00f5e. See on erakordselt suur arv riigi kohta, kus rahvaarv on v\u00e4ike, publikubaas piiratud, turg regionaalne ja teatrimajandus kiiresti muutumas. Riiklikult toetatakse neist vaid v\u00e4ikest osa ning isegi seal on konkurentsikasutus t\u00f5usnud valusalt k\u00f5rgeks. Komisjoni liikmed on surve all, teatrid tunnevad ebav\u00f5rdset kohtlemist ja valdkonna sisene pinge kasvab.<\/p>\n
Siin tulebki m\u00e4ngu teema, millest seni on r\u00e4\u00e4gitud pigem sosinal, kuid mida pole piisavalt selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud: Eestis v\u00f5ib olla liiga palju teatreid v\u00f5rreldes kehtiva rahastusmudeliga. See ei t\u00e4henda, et m\u00f5ni teater oleks ebavajalik, vaid seda, et k\u00f5ik teatrid ei saa ega peagi toimima \u00fche ja sama riikliku mudeli alusel.<\/p>\n
Euroopa kogemus n\u00e4itab, et sektor toimib paremini siis, kui suured ja riikliku missiooniga teatrid saavad pikaajalise kindluse ja vajaliku baastoetuse, regionaalsed tegijad paindliku toetuse ning v\u00e4iksemad v\u00f5i innovatiivsed teatrid liiguvad erateatri mudelisse, kus riik v\u00f5imendab nende suutlikkust eraraha kaasata. Just selleks on Eesti loomas erarahafondi, mille eesm\u00e4rk on tuua kultuuri ja spordi valdkonda erakapitali, anda erarahale riigi v\u00f5imendus, suunata tugevamad erateatrid kasvumudelisse ja v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust l\u00fchikestest taotlusvoorudest.<\/p>\n
Kultuur ei vaja Exceli kaitset. Kultuur vajab ausaid arvutusi.<\/p>\n
Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi kasutab oma Facebookis Eurostati graafikut, et v\u00e4ita: “Eesti on pidevalt Euroopa suurimate kultuurile kulutajate tipus.” Kuid see v\u00e4ide p\u00f5hineb valedel eeldustel. COFOG (Classification of the Functions of Government) ei m\u00f5\u00f5da kultuuri kvaliteeti ega sisurahastust, vaid riiklikku kuluhoiakut. Eesti mudel paisutab statistikat just seet\u00f5ttu, et riik on nii omanik kui operaator.<\/p>\n
Veelgi problemaatilisem on see, et minister, kes heidab kultuurile ette Exceli lugemisoskust, juhib ministeeriumi, kus Excel ise ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Automaksu prognoos 137 miljonile, millest tegelik laekumine tuli umbes 70 miljonit, ei ole \u00fcksik erand; sama muster kordub aktsiisides, hasartm\u00e4ngumaksus ja mudelites, mis ei arvesta tarbijate k\u00e4itumist. Automaks, hasartm\u00e4ngumaks ja aktsiisiprognoosid ei ole erandid, vaid \u00fcksnes m\u00f5ned n\u00e4ited.<\/p>\n
Kui rahandusministeeriumi prognoosis\u00fcsteemile teha s\u00f5ltumatu audit, leiaksime t\u00f5en\u00e4oliselt terve rea metoodikavigu \u2013 k\u00e4itumusliku majanduse puudumise mudelites, valed koefitsiendid, aegunud eeldused ning valede l\u00e4htekohtade edasi kandmise aastast aastasse.<\/p>\n
Kui poliitika s\u00fcnnib valedel eeldustel, s\u00fcnnivad valed poliitikad. Ning kui poliitika s\u00fcnnib v\u00e4\u00e4ral statistikal, langeb selle tagaj\u00e4rg kogu Eestile. Seet\u00f5ttu on aus k\u00fcsida: kelle Excel tegelikult ei t\u00f6\u00f6ta \u2013 kultuurisektori v\u00f5i rahandusministeeriumi oma?<\/p>\n
L\u00f5pps\u00f5na. Eesti kultuur ei ole \u00fcle rahastatud \u2013 ta on \u00fcle m\u00f5\u00f5detud ja valesti t\u00f5lgendatud. Valdkond ei vaja v\u00e4hem teatreid ega rohkem betooni, vaid uut, \u00f5iglasemat, t\u00f5husamat ja rahvusvaheliselt toimivat mudelit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi v\u00e4itis hiljutises Facebooki-postituses, et Eesti on kultuurikulutustes Euroopa tipus ning jutt alarahastusest on “deklaratiivne” ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49232,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,6814,28,29,19,25,2702,1013,1016,6813,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-49231","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kultuuri-rahastamine","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-rahandus","24":"tag-rahandusministeerium","25":"tag-riigieelarve","26":"tag-teatrid","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-valitsus","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603616750232450","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49231","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49231"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49231\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49231"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49231"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49231"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}