“Kui keegi tahab teada, mida on Eestis imetlusv\u00e4\u00e4rset peale Arvo P\u00e4rdi ja meie suurep\u00e4raste dirigentide, siis \u00fctleksin, et Eesti teadlased. Me k\u00f5ik koos oleme korda saatnud t\u00e4ieliku maailmaime,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli eksperimentaalps\u00fchholoogia professor ja akadeemik J\u00fcri Allik. Ta peab silmas Eesti j\u00f5udsalt kasvanud teadusj\u00f5ukust ehk seda, kui m\u00f5jukad on Eesti teadlaste avaldatud uuringud.<\/p>\n
“Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusj\u00f5ukuselt kolmas riik maailmas. Meist ees on vaid Island ja Singapur.”<\/p>\n
Koos Warwicki ja Tallinna \u00dclikooli professor Anu Realo ja Teaduste Akadeemia presidendi Mart Saarmaga v\u00f5ttis ta Eesti teadusj\u00f5ukuse l\u00e4hema luubi alla. Selleks kasutasid nad \u00fchte maailma suurimat teaduse andmebaasi Web of Science (WoS), millest olulise teaduse otsingumootor ehk Essential Science Indicators (ESI) s\u00f5elub v\u00e4lja m\u00f5jukama poole k\u00f5ige maailma teadusest. T\u00f6\u00f6 autorid vaatasid ESI-st, kui palju on viidatud Eesti teadlaste osalusel aastatel 2014\u20132024 valminud teadusartkleid. “Selgub, et Eestist on viimase 11 aasta jooksul saanud teadusj\u00f5ukuselt kolmas riik maailmas. Meist ees on vaid Island ja Singapur,” toob Allik v\u00e4lja.<\/p>\n
Tippude tipp<\/p>\n
Uuringu tulemus on J\u00fcri Alliku hinnangul heas m\u00f5ttes hullumeelne. “Eesti autoriga v\u00f5i kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtr\u00fchmas keskmiselt,” osutab ta.<\/p>\n
Kui WoS-i andmebaasis on \u00fcle 80 miljoni teadusartikli, siis ESI otsingumootor valib neist v\u00e4lja vaid piltlikult \u00f6eldes m\u00f5jukama poole. See t\u00e4hendab, et ESI andmete p\u00f5hjal v\u00e4lja arvutatud tippteaduse keskmine tase on suures plaanis v\u00e4ga k\u00f5rge. Viidatavuselt kolmandal kohal olev Eesti on Alliku s\u00f5nul aga maailma tippteadlaste keskmisest veelgi parem.<\/p>\n
“Eesti autoriga v\u00f5i kaasautorsuses kirjutatud artikleid viidatakse 80 protsenti rohkem kui maailma tippriikide juhtr\u00fchmas keskmiselt.”<\/p>\n
Niisugune edu on Eesti jaoks v\u00f5rdlemisi uus. “Kohe peale vabaks saamist oli seis v\u00e4ga kehv. Olime kaugel maas maailma teadusajakirjade keskmisest,” meenutab Allik. Aastal 2014 j\u00f5udis Eesti aga esimest korda maailma tippteaduse keskmisele tasemele j\u00e4rele.<\/p>\n
Kuna publikatsioonide ja viitamiste arv on valdkonniti v\u00e4ga erinev, jagab ESI kogu teaduse 22 valdkonnaks. Eesti teaduse arengumootor on neist kliiniline meditsiin, kus \u00fche protsendi viidatavuse tippu j\u00f5udis 184 t\u00f6\u00f6d. Viidatavuse tipuprotsenti kuuluvaid t\u00f6id annavad ka molekulaarbioloogia ja geneetika 80 t\u00f6\u00f6ga, taime ja loomateatedus 79 t\u00f6\u00f6, keskkonnateadus ja \u00f6koloogia 64 t\u00f6\u00f6 ning f\u00fc\u00fcsika 54 t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
Alliku s\u00f5nul ongi teadusvaldkonnad nii artiklite kui ka viidete arvult erinevad. “K\u00f5ige madalam on matemaatika, mis on endiselt j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hiliselt \u00fcksikteadlase p\u00e4rusmaaks. Samas n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsikas pole ilma suurte kollektiivideta \u00fcldse v\u00f5imalik teadust teha ja \u00fche artikli keskmine autorite arv on seal juba \u00fcle saja,” v\u00f5rdleb ta.<\/p>\n
Mugav Rootsi ja kohalik Leedu<\/p>\n
Uuringu p\u00f5hjal on Eesti teadlased edukamad nii oma l\u00f5una- kui ka p\u00f5hjanaabritest. Kohe peale taasisiseseisvumist olid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu teadus J\u00fcri Alliku s\u00f5nul enam-v\u00e4hem \u00fchel tasemel. “N\u00fc\u00fcd on pilt erinev. Eesti on v\u00e4ga k\u00f5rgel kohal, L\u00e4ti on k\u00f5vasti maas ehk pingereas 41. kohal, aga eriti suur vahe on Leeduga, kes on 69. kohal,” k\u00f5rvutab ta. Niisamuti tundus P\u00f5hjamaade teadus professori s\u00f5nul 20 aasta eest k\u00e4ttesaamatult kauge, kuid n\u00fc\u00fcd on Eesti neist ette j\u00f5udnud. Rootsi on pingereas 14. ja Soome 19. kohal.<\/p>\n
“Rootsi teadlased teevad n-\u00f6 korralikku mitte-l\u00e4bimurde teadust, mis on suhteliselt riskivaba.”<\/p>\n
“Leedu on pannud kogu r\u00f5hu artiklite arvule, aga nad ei vaata v\u00e4ga, kus nad avaldavad,” avab Allik muutuse tagamaid. Leedu teadlased avaldavad palju uuringuid kohalikes ja v\u00e4ikese lugejaskonnaga ajakirjades. Samuti pole nad Alliku s\u00f5nul pannud suurt r\u00f5hku, et artiklid tooksid teadusesse l\u00e4bimurdeid. Rootsi teaduse kohta aga samuti juba varem m\u00e4rgitud, et sealsed teadlased on mugavaks l\u00e4inud. “Meie viimane statistika n\u00e4itabki, et see oli t\u00f5si. Rootsi teadlased teevad n-\u00f6 korralikku mitte-l\u00e4bimurde teadust, mis on suhteliselt riskivaba,” kirjeldab professor.<\/p>\n
Eesti haridus kui ekspordiartikkel<\/p>\n
Mis on aga Eesti teadlaste edu pant? J\u00fcri Alliku s\u00f5nul on see ka talle ja kaasautoritele suur m\u00f5istatus. “Kuna Eesti teaduse rahastus on \u00fcsna tagasihoidlik, v\u00f5rreldes n\u00e4iteks P\u00f5hjamaadega, siis seda edu ei saa kuidagi v\u00e4ga hea rahastuse arvele panna,” osutab ta. \u00dcks tegur v\u00f5ib olla Eesti teadlaste edu v\u00e4lise rahastuse saamisel, kuid ainult sellega edu ei seleta.<\/p>\n
Teine oluline tegur on Alliku s\u00f5nul Eesti teadlaste t\u00f6\u00f6eetika v\u00f5i maailmavaate muutumine professionaalsemaks. “Meil on tekkinud uutmoodi vaade, kuidas \u00fcldse teadust teha, milliseid probleeme uurida ja millistes ajakirjades avaldada selleks, et meie tulemused oleksid k\u00f5ige paremini maailmas n\u00e4htavad,” kirjeldab ta.<\/p>\n
“Maailma parimat teadust pole v\u00f5imalik isolatsioonis teha.”<\/p>\n
Eesti teadlastel j\u00e4tkub tema s\u00f5nul ambitsiooni avaldada oma t\u00f6id parimas v\u00f5imalikus ajakirjas. Seda on aga v\u00f5imalik teha vaid juhul, kui on ette n\u00e4idata m\u00f5ni uus, oluline ja l\u00e4bimurdeline avastus v\u00f5i teooria. “K\u00f5ike Nature’is ja Science’is avaldada ei saa. Siis sa vaatad alustuseks, kas saad avaldada oma valdkonna k\u00f5ige paremas ajakirjas. Kui seal ka ei saa, l\u00e4hed natuke allapoole, aga mitte kunagi p\u00e4ris l\u00f5ppu,” arutleb Allik.<\/p>\n
Tema ja kaasautorite uuringu j\u00e4reldus ongi, et Eesti teadlase edukuse taga on mitu tegurit, aga mitte \u00fckski neist \u00fcksinda. “J\u00e4relikult peab olema mingisugune v\u00e4ga \u00f5ige kombinatsioon mitmest asjast. Mis aga on v\u00f5itev kombinatsioon, j\u00e4\u00e4b veel suureks m\u00f5istatuseks, mis vajab paremaid uuringuid,” \u00fctleb professor.<\/p>\n
Uuringu valguses soovitab ta Eestil m\u00fc\u00fca maailmas oma \u00fclikooliharidust. “Hea \u00fclikooliharidus saab olla vaid teadusp\u00f5hine. Eesti teadus on \u00fcks k\u00f5ige suurema m\u00f5jukusega teadus maailmas. Seet\u00f5ttu muutuks sellele rajatud \u00fclikooliharidus k\u00f5ige suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega produktiks, mida me oleme \u00fcldse suutelised maailmale pakkuma,” hindab ta.<\/p>\n
Hariduse m\u00fc\u00fcgiks on professori s\u00f5nul k\u00f5ik eeldused olemas, sest k\u00f5ik Eesti tipp-teadlasr\u00fchmad on juba rahvusvahelised. Alliku hinnangul peaks Eesti sihtima aga veel suuremat rahvusvahelistumist. “Maailma parimat teadust pole v\u00f5imalik isolatsioonis teha. Eesti v\u00e4\u00e4rib aga parimat teadust, kuna see on meie p\u00fcsima j\u00e4\u00e4mise \u00fcks k\u00f5ige kindlam garantii,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n