![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/2282526hea8at24.jpg\"\/)
Mari T\u00f5rv Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nSenise valdava narratiivi kohaselt tekkisid p\u00fcsiasustus, toidu \u00fclej\u00e4\u00e4k ja sotsiaalsed hierarhiad alles esimestes maaviljelejate kogukondades. Tartu \u00dclikooli bioarheoloogi Mari T\u00f5rva s\u00f5nul on see pilt aga ekslik ja vananenud.<\/p>\n
“Kui \u00fctled “k\u00fctt-kalur-korilane”, eeldatakse, et need on inimesed, kes r\u00e4ndavad toidu j\u00e4rel. Tegelikult on mitmesugused arheoloogilised meetodid v\u00f5imaldanud meil teada saada, et see polnud nii \u2013 nemadki hoiustasid toitu, elasid k\u00fclades ja k\u00e4isid v\u00e4ikeste r\u00fchmadena jahil,” selgitas arheoloogia kaasprofessor saates “Labor”.<\/p>\n
T\u00f5rv lisas, et uued andmed sunnivad ajalugu \u00fcmber hindama. “Praegused \u00fcksikud uuringud n\u00e4itavad, et pilt oli keerukam juba enne seda, kui me hakkasime koduloomi pidama ja teravilju kasvatama,” m\u00e4rkis bioarheoloog.<\/p>\n
Ajaloolist d\u00fcnaamikat v\u00f5imaldab n\u00fc\u00fcd paremini uurida v\u00e4rskelt rahastuse saanud Euroopa Teadusn\u00f5ukogu (ERC) s\u00fcnergiagrant, mis koondab 37 teadlast \u00fcheksast institutsioonist, sh Tartu \u00dclikoolist. Projekti mastaapsus v\u00f5imaldab v\u00f5rrelda Eesti materjali arengutega teistes p\u00f5hjapoolkera piirkondades.<\/p>\n
Toiduvaru v\u00e4ljakutsed<\/p>\n
\u00dchiskonna toimimise ja keerukuse aluseks oli Mari T\u00f5rva s\u00f5nul toiduvarud, mis vabastasid inimesed pidevast toiduotsingust. Kaasprofessori s\u00f5nul ei s\u00f5ltunud see tehnoloogilisest innovatsioonist, vaid inimeste nutikusest. “Meie projekt t\u00f5ukub p\u00f5hjapoolkerast. Kui l\u00e4heme siinsetesse k\u00fcttide-korilaste \u00fchiskondadesse, n\u00e4eme, et toidu s\u00e4ilitamine oli teema juba siis \u2013 vaatamata sellele, et polnud k\u00fclmkappe,” lausus bioarheoloog.<\/p>\n
Toidu \u00fclej\u00e4\u00e4giga kaasnes vajadus selle haldamiseks, mis omakorda l\u00f5i pinnase sotsiaalseks kihistumiseks. “Kui toitu j\u00e4\u00e4b \u00fcle, tulevadki m\u00e4ngu k\u00fcsimused, kellele, kuidas ja kui palju jagada \u2013 kas k\u00f5igepealt s\u00f6\u00f6b perepea ja siis saavad \u00fclej\u00e4\u00e4nud?” kirjeldas kaasprofessor tekkivaid dilemmasid.<\/p>\n
Sotsiaalne diferentseeritus v\u00e4ljendub selgelt arheoloogilises materjalis, n\u00e4iteks hauapanustes, mis ei ole k\u00f5igil \u00fchiskonnaliikmetel \u00fchesugused. “K\u00f5igil ei ole olnud \u00fchiskonnas \u00fchesugused rollid. See r\u00e4\u00e4gib sellest, kuidas \u00fchiskond on olnud m\u00e4rgatavalt d\u00fcnaamilisem ja variatiivsem, kui \u00fcldine narratiiv laseb paista,” r\u00f5hutas T\u00f5rv.<\/p>\n
Teadlik valik<\/p>\n
Uus uurimisprojekt vaatleb muu hulgas p\u00f5hjalikumalt, miks p\u00fcsisid k\u00fcttimine, kalastus ja korilus p\u00f5hjapoolkeral elatusviisina oluliselt kauem kui l\u00f5unapoolsetes regioonides. Mari T\u00f5rva hinnangul polnud tegemist mahaj\u00e4\u00e4musega, vaid ratsionaalse kohastumusega.<\/p>\n
“Kuna see oli nendes regioonides m\u00f5istlik ja optimaalne valik, p\u00fcsisid p\u00f5hjapoolkeral k\u00fcttimine, kalastus ja korilus elatusviisina oluliselt pikemalt kui mujal,” selgitas kaasprofessor.<\/p>\n
Mari T\u00f5rv Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Karmimate kliimatingimuste t\u00f5ttu ei pruukinud olla uute elatusviiside \u00fclev\u00f5tt lihtsalt otstarbekas. “Kui meres on h\u00fclged ja metsas loomad, pole m\u00f5ttekas kliimaga v\u00f5ideldes kasvatada kaera, otra v\u00f5i nisu,” t\u00f5i T\u00f5rv n\u00e4ite: “Ilmselt oli toiduressurss, mida siinsed j\u00f5ed, j\u00e4rved ja metsad pakkusid, nii rikkalik, et kogu see m\u00e4ssamine uute taimede ja pudulojustega ei ole olnud esialgu \u00fcldse nii perspektiivikas.”<\/p>\n
Globaalne haare ja Eesti roll<\/p>\n
Mari T\u00f5rv t\u00f5i esile, et t\u00e4nap\u00e4eva teadus liigub \u00fcha suurema andmemahu t\u00f6\u00f6tlemise suunas. “\u00dcks suur osa on see, et koondame v\u00e4ga palju juba eksisteerivat teadusandmestikku, sest t\u00e4na liigub teadus ka arheoloogias andmekesksuse poole,” kirjeldas ta t\u00f6\u00f6meetodeid.<\/p>\n
Eesti arheoloogiale on osalus sellises tipptasemel konsortsiumis T\u00f5rva hinnangul m\u00e4rgiline. “See, et me saame Eesti arheoloogiat kasutada suures v\u00f5rdluses ja luua uusi teadmisi, on minu meelest suurep\u00e4rane v\u00f5imalus,” \u00fctles kaasprofessor.<\/p>\n
S\u00fcnergiagranti projekti “Investigating alternative trajectories for human demographic growth in temperate northern Holocene societies” juhivad professor Oliver Craig Yorki \u00dclikoolist, professor Enrico Crema Cambridge’i \u00dclikoolist, professor Peter Jordan Lundi \u00dclikoolist ja Anna Marie Prentiss Montana \u00dclikoolist. Tartu \u00dclikool aitab projektis toidu ja elatusalade uurimisega Baltikumis, aga ka laiemalt Baltikumi kohta k\u00e4ivate andmete koondamisega.<\/p>\n
Lisaks Mari T\u00f5rvale l\u00f6\u00f6vad projektis kaasa arheokeemia professor Ester Oras ja laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Senise valdava narratiivi kohaselt tekkisid p\u00fcsiasustus, toidu \u00fclej\u00e4\u00e4k ja sotsiaalsed hierarhiad alles esimestes maaviljelejate kogukondades. Tartu \u00dclikooli bioarheoloogi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49302,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,8658,34,36,31,32,21,24971,28,29,24973,19,25,24974,24972,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-49301","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erc","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kutid-korilased","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mari-torv","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-sunergiagrant","26":"tag-toiduvarud","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115603963078229911","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49301\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}