Piibu ja Tuudu teekond s\u00fcnnip\u00e4evaklounidest teatrini Toompea n\u00f5lval on edulugu, mille mastaapi on ilma vastvalminud dokumentaalfilmita raske m\u00f5ista. “Minu pere ja muud klounid” on jutustus m\u00e4ngu ja p\u00e4rismaailma kokkupuutepunktidest, lapsikusest, lapselikkusest ja k\u00f5igest, mis sunnib vahetevahel s\u00fc\u00fctust naiivsusest lahti laskma. Film p\u00fcsiva naeratusega karakteritest, mille vaatamise j\u00e4rel tuleb endalt k\u00fcsida: kas see, mida ma just n\u00e4gin, oli pigem naer v\u00f5i nutt?<\/p>\n
“Minu pere ja muud klounid” paiskab vaataja 83-ks minutiks l\u00e4bil\u00f5ikesse viie aasta pikkusest perioodist, mil klounipaar ja nende kolm last peavad toime tulema \u00fcha suurema t\u00f6\u00f6koormusega. Teekond \u00fclemaailmse tuntuse ja oma teatrimajani on t\u00e4is v\u00e4iksemaid ja suuremaid v\u00f5ite, tihti aga ka valusaid m\u00f6\u00f6ndusi (esialgu ei saa siin veel kasutada s\u00f5na “kannatama”). Just nende m\u00f6\u00f6nduste, puuduvate t\u00fckkide k\u00e4egakatsutavus loob filmi inimliku narratiivi, mis ei teadvusta ega hoiata, vaid n\u00e4itab l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, kohati ka vastandavalt, hoopis eeskuju.<\/p>\n
Tegemist on dokumentaaliga, kus\u00a0action\u00a0juba k\u00e4ib. Film siseneb sellesse, et tantsida k\u00fcsimise julguse ja vastamise refleksiivse m\u00f5ju vahelist tundlikku tantsu. “Minu pere ja muude klounide” loos avaneb vaatajale \u00e4\u00e4ri-veeri \u00fche pere elu: esmalt n\u00e4eme vaid inimesi ja valikuid, mida nad peavad langetama, hiljem lisandub haavatavus ja kontekst. Reaalsuse semiootiline kokkulappimine s\u00fcnnib afektiivselt, mitte intellektuaalse diskursuse kaudu. “Minu pere ja muude klounide” lahtim\u00f5testamise v\u00f5ti on kaasamine, emotsioon, empaatia. Seet\u00f5ttu ei p\u00fc\u00fca siinne kirjat\u00fckk olla klassikaline filmiarvustus v\u00f5i -kriitika. \u00dchest nimetust mul sellele formaadile polegi \u2014 v\u00f5ib-olla on tegemist t\u00e4nukirjaga filmitegijatele v\u00f5i m\u00f5tisklusega \u00fchest inspireerivast perekonnast. V\u00f5i vahest on see hoopis \u00fcleskutse dokumentalistidele, kes sellest klounifilmist \u0161nitti v\u00f5iksid v\u00f5tta. Igal juhul kutsub “Minu pere ja muud klounid” vaatajat avama s\u00fcdant loole, mis on \u00fchtaegu kurvastavalt tuttav ja r\u00f5\u00f5mustavalt innustav.<\/p>\n
Eeskujuks olemine on selles dokumentaalis l\u00e4biv teema. Klounidest r\u00e4\u00e4kiva portreefilmi asemel n\u00e4eb vaataja argip\u00e4eva, mille raskusi kannavad Piibu ja Tuudu k\u00f5rval ka nende lapsed Emma, Anni ja Siim. “Minu pere ja muude klounide” fookuses on kolm noort, kelle kasvamine ja areng, m\u00f5tted ja huvid annavad filmile h\u00e4mmastavalt klaari ajalise ja t\u00e4hendusliku telje. Noored r\u00e4\u00e4givad kaamerale vahetult ja ilustamata, mida nad n\u00e4evad, kogevad ning tunnevad. Olgugi et portree asemel on valitud \u00e4\u00e4rmiselt lai teema, ei nihku filmi raskuskese peaaegu kordagi paigast.<\/p>\n
Emma kui vanim laps on Piibu ja Tuudu t\u00e4helennu tempos elanud v\u00e4iksest peale ning sattunud sama tegusasse rolli kui ta vanemad: klounide kiire elutempo t\u00f5ttu peab ta toetama oma nooremat \u00f5de ja erivajadustega venda. Hoolimata paljudest lisakohustustest saavutab ta siiski h\u00e4id tulemusi nii koolis kui v\u00e4ljaspool kooli. Anni on keskmine laps, kelle osa filmis j\u00e4\u00e4b k\u00fcll v\u00e4iksemaks (v\u00f5i vaiksemaks) kui teistel, kuid kelle tugevus, hoolimata elu tohuvabohust, on ekraanil selgesti tajutav. Siim on pere noorim laps, kelle erip\u00e4ra tuuakse v\u00e4lja otsekoheselt ja keerutamata, ning n\u00e4ib, et tema iseendaks j\u00e4\u00e4mine on eeskujuks kogu perele. Nii suudetakse ka keerulistel aegadel \u00fchte hoida.<\/p>\n
Vestlusest noortega selgub, et vaatamata oma \u00fcpris ebatavaliseks kujunenud elule on nad t\u00e4nulikud, et nende vanemad on kogu hingega millelegi p\u00fchendunud. Ja mis veelgi parem \u2014 p\u00fchendunud m\u00e4ngule. Etenduskunstnikud Piip ja Tuut on andnud oma lastele edasi samad v\u00e4\u00e4rtused, millest on saanud pidepunkt ja inspiratsiooniallikas neile endile. Just Emma, Anni ja Siimu loomingulisus, huumor ja m\u00e4ngulisus, mis arhiivimaterjali kaudu vaatajani j\u00f5uab, v\u00f5iks olla eeskujuks v\u00f5i \u00f5ppetunniks paljudele, kes tunnevad, et neil on elus raske. “Minu pere ja muude klounide” n\u00e4ol on tegemist filmiga, mis innustab vaatajat s\u00fcmpaatsetele inimestele kaasa elamise kaudu ka ise keerulistel aegadel paremaks saama.<\/p>\n
Teismeeas Emma kirjeldab oma hommikust ajakava, mida ta p\u00f5hikooli l\u00f5pus j\u00e4rgis: \u00e4ratus kell 5.30, et \u00f5ppida ja koolit\u00f6\u00f6dega joonel p\u00fcsida, seej\u00e4rel \u00e4ratada vend Siim ja ta kooliks valmis seada, siis \u00e4ratada ka \u00f5de Anni ja koos temaga kooliminekuks valmistuda. Seep\u00e4rast ei tule \u00fcllatusena hetk, mis minul isiklikult filmist kummitama j\u00e4i \u2014 Emma, kes n\u00fc\u00fcd ka ise teatriga tegeleb, meenutab oma kunagist k\u00fcsimust vanematele: “Miks te ometi normaalset t\u00f6\u00f6d ei v\u00f5i teha?”<\/p>\n
Minu vanaisa Juhan olevat tihti \u00f6elnud: “Kes kannatab, see kaua kannatab.” Mulle meenub, et vanuses, milles on noored selles filmis, sain ma sellest aru nii, et pean oma “kannatuse allikaga” midagi ette v\u00f5tma \u2014 midagi eemal\u00addama, kustutama, p\u00f5rmuks muutma. Vanemaks saanult oskan seda lauset aga \u00fcmber m\u00f5testada: minu “kannatused” v\u00f5ivad olla nauding kellelegi teisele: pole m\u00f5tet oma kannatustesse takerduda. Kindlasti leidub terapeute, kes sellele vastu vaidleksid, aga\u2026 viidatud lause ei kuulu mulle.<\/p>\n
Emma k\u00fcsimus tundus mulle kui vihje teemale, mida film k\u00fcll otseselt ei\u00a0 puuduta, mis aga saadab kaudselt iga Piibust ja Tuudust kui institutsioonist r\u00e4\u00e4kivat stseeni. Jah, teekond oma teatrimajani on v\u00f5tnud etenduskunstnike j\u00e4reltulijatelt \u00e4ra lapsep\u00f5lve, sest mitte keegi ei saa \u00fcksi nii suure t\u00f6\u00f6koorma ja pingutusega hakkama, paratamatult tuleb osa laduda teiste \u00f5lgadele. Suurest vastutusest pole p\u00e4\u00e4su, sest Piip ja Tuut annavad umbes kakssada etendust aastas, enamasti t\u00e4issaalidele. Avalik sektor ei paku siiski piisavalt tuge, et Eesti esi- (loe: ainsal) klounipaaril oleks oma stabiilselt toimiv teatrimaja. “Minu pere ja muud klounid” n\u00e4itlikustab Piibu ja Tuudu looga, et vaatamata sageli artiste saatvale stabiilsuse puudumisele saab publik nautida h\u00fcvesid, mida ehk liiga tihti iseenesestm\u00f5istetavaks peetakse. Selle naudingu aga maksavad m\u00f5nikord kinni vaatajatele tundmatuks j\u00e4\u00e4vad inimesed.<\/p>\n
Vanematelt oma lastele edasi antud v\u00e4\u00e4rtused \u2014 huumor, m\u00e4ngulisus ja loomingulisus \u2014 ei j\u00e4\u00e4 ainult \u00fche pere piiridesse, aastate v\u00e4ltel on klounid puudutanud sadade v\u00f5i tuhandete laste ja lapsevanemate hinge nii Eestis kui v\u00e4lismaal. Vastuseks k\u00fcsimusele, miks see amet \u00fcldse olemas on, vastasid Haidi M\u00e4nnam\u00e4e ja Toomas Tross: “Et teistel inimestel oleks parem elu.” Tundub \u00e4\u00e4rmiselt eba\u00f5iglane, et sellise missiooniga iseseisvad kunstnikud peavad tegevustoetuse peale lootma. Filmis meie kultuuripoliitikat s\u00fcvitsi ei k\u00e4sitleta, kuid usun, et Piip ja Tuut pole ainsad kultuuritegelased ja kunstnikud, kes vajavad oma asutuse k\u00fctmiseks tegevustoetust. See paneb k\u00fcsima, miks on tarvis end t\u00f5estada toetajatele v\u00f5i rahastajatele, kui publiku s\u00fcda on juba ammu v\u00f5idetud.<\/p>\n
Vabakutselise (kunstniku) elu \u2014 olgu klouni, muusiku v\u00f5i t\u00f5lkija oma \u2014 t\u00e4hendab praeguse kultuuripoliitika t\u00f5ttu ohverdusi, mille hindamiseks puuduvad m\u00f5\u00f5dikud, kuna tegu on kuludega, mida ei saa panna numbritesse. Aladel, kus peamisteks t\u00f6\u00f6riistadeks on keha ja vaim, ei pruugi ka tipptasemel tegijad saada tegevustoetust. R\u00e4\u00e4kimata vabakutseliste tervisekindlustuse puudumisest, mis v\u00f5ib osutuda eriti suureks probleemiks, kui asutusel talvel(!) k\u00fctte jaoks raha ei j\u00e4tku. “Minu pere ja muud klounid” avab selle valukoha ja see on tegelikult Piibu ja Tuudu loo \u00fcks t\u00e4htsamaid laiendusi. See lugu peegeldab muresid, millega pistavad rinda sajad kunstnikud \u00fcle Eesti, eriti need, kellel pole veel avanenud v\u00f5imalust end suurel laval t\u00f5estada. Vaatamata lava suurusele v\u00f5i publiku hulgale teevad nad k\u00f5ik hingega seda, mida armastavad, edendades kultuurilist ja poliitilist diskursust \u00fcle Eesti ja t\u00f5statades teemasid, millest on v\u00e4he k\u00f5neldud. Nende h\u00e4\u00e4l r\u00f5kkab vahel k\u00fcll nakatavalt naerust, kuid sunnib samas s\u00fcgavalt enesesse vaatama. Olles ise laval, produtseerides ise oma teatrit\u00fckke v\u00f5i kontserte, leides ise esinemisv\u00f5imalusi, valides ise t\u00f5lkimiseks raamatuid, mis kultuuri v\u00e4\u00e4rtust juurde loovad, on need inimesed eesti kultuuri n\u00e4htamatu alustala, kelleta kogu s\u00fcsteem (ja kultuuri sisuline kaasajastamine) uperkuuti lendaks.<\/p>\n
Piip ja Tuut Teater teeb k\u00f5ike \u2014 nii sisuliselt kui vormiliselt \u2014 ise. “Minu pere ja muud klounid” m\u00f5jub nii vahetult, et tundub, nagu oleks sihikindel perekond ka selle dokumentaali ise \u00fcles v\u00f5tnud. Seda \u00f6eldes ei taha ma pisendada filmitegijate t\u00f6\u00f6d, vaid vastupidi, kiita annet, pingutust ja tundlikkust, millega filmis inimesi kajastatakse. Pean filmitegijate suurimaks saavutuseks, et vaataja v\u00f5ib unustada, et vaatab filmi, ja liikuda hoopis filmis portreteeritud inimestega kaasa. L\u00e4hedus, mille filmitegijad oma subjektidega on saavutanud, peegeldab ladusat koost\u00f6\u00f6d, aga ka subjektide endi avatud meelt ja kahetsuseta endaks j\u00e4\u00e4mise j\u00f5udu.<\/p>\n
See j\u00f5ud on veelgi h\u00e4mmastavam, kui vaadata tervikuna ps\u00fchholoogilist koormust, mille all perekond p\u00fc\u00fcab tasakaalustada armastust ja t\u00f6\u00f6d, pidevaid esinemisi. Lavale minnes kaotab n\u00e4itleja m\u00f5neks ajaks oma vabaduse \u2014 laval ei saa vait ega paigal olla; on vaid fakt, et oled kohal, rollis, siin ja praegu. “Minu pere ja muud klounid” toob vaatajate ette Haidi ja Toomase missioonitunde ja sihikindluse, mida on vaja, et selle koormusega hakkama saada.<\/p>\n
Et kellegi t\u00f6\u00f6ks on m\u00e4ngimine, v\u00f5ib k\u00f5lada justkui unelm. Tekitada l\u00f5bu luues v\u00e4\u00e4rtust, nii endale autorina kui ka teistele, kes seda naudivad. Kuid veidi karmim on kuulda, et ma m\u00e4ngin, et t\u00f6\u00f6tada\u2026 Armastus m\u00e4ngu vastu \u00fchest k\u00fcljest aitab, teisest k\u00fcljest takistab.<\/p>\n
On n\u00e4ha, et Piip ja Tuut ise naudivad oma t\u00f6\u00f6d ja selle vilju ning et seda teevad ka nende lapsed. M\u00e4ng, millest ei tunta naudingut, ei nakataks j\u00e4reltulevat p\u00f5lvkonda. M\u00e4ng teeb meid inimesteks, sest see on avastamine. Ja missioonitundest m\u00e4ngu edasi kanda on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6, mis \u2014 tundub \u2014 ei leia praegu piisavalt tunnustust. “Minu pere ja muude klounide” kulgemine l\u00e4bi viie aasta s\u00fcstib vaatajasse kaudset teadmist, et eks ole elugi suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral m\u00e4ng. Tunnustusest v\u00f5i edust, eriti aga raskustest hoolimata. Selle teadmise v\u00f5ib filmist meelerahuks kaasa v\u00f5tta.<\/p>\n
Piip ja Tuut on leidnud tasakaalu t\u00f6\u00f6 ja armastuse, m\u00e4ngu ja p\u00e4riselu vahel \u2014 tasakaalu, mis filmi alguses kohe ei kajastu. Kuid viie aastaga, mille v\u00e4ltel meid nende ellu pilku heitma lubatakse, on m\u00e4ng ja armastus m\u00e4ngu vastu kasvatanud nii klounipaari kui nende j\u00e4reltulijad inimesteks, kelle teekonnast on palju \u00f5ppida. N\u00e4iteks seda, et tuleb nautida rahulikke hetki ja mitte lasta oma l\u00e4hedastel kaugeks j\u00e4\u00e4da. Filmi koroonapeat\u00fckis \u00fctleb Toomas: “Selgub, et mitte k\u00f5iki h\u00e4dasid ei saa teatriga ravida.” Kuid helgus, millega ma kinosaalist lahkusin, tekitas tunde, et m\u00e4ng, isegi kui see midagi ei ravi, v\u00f5ib inimesi ikkagi liita.<\/p>\n
Tugevad isiksused, kes seisavad sirge seljaga oma valikute eest, olles samas \u00f5ppimis- ja arenemisv\u00f5imelised, on haruldane n\u00e4htus. Veelgi haruldasem on selliste inimeste j\u00e4\u00e4dvustamine filmilindile. Filmi l\u00f5pus \u00fctleb Siim, et Emma ja Anni on juba suureks kasvanud, aga tema veel ei ole. Mina vist ei tahakski soovida p\u00e4riselt suureks kasvamist nendele, kes seda filmi vaadanud ja m\u00f5istnud on.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Piibu ja Tuudu teekond s\u00fcnnip\u00e4evaklounidest teatrini Toompea n\u00f5lval on edulugu, mille mastaapi on ilma vastvalminud dokumentaalfilmita raske m\u00f5ista.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49387,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,3275,3277,140,4479],"class_list":{"0":"post-49386","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-heilika-pikkov","15":"tag-liina-sarkinen","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-minu-pere-ja-muud-klounid"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115604293240926993","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49386","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49386"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49386\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49387"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49386"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49386"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49386"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}