“Minu teine poeg, Kenist kolm aastat noorem Tim, on Kenist t\u00e4iesti erinev. Kui Ken elab pigem v\u00e4ljapoole, siis Tim on \u00e4\u00e4rmiselt tagasihoidlik,” \u00fctles produtsent ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ken Saani ema Aino Saan. “Ken on rohkem isasse. Tim on ERKI-s l\u00f5petanud arhitektuuri eriala ja t\u00f6\u00f6tab ka selles valdkonnas. “<\/p>\n
Aino s\u00f5nul l\u00f5petas ka Keni ja Timi isa ERKI arhitektina. “Minu ema on ka arhitekti diplomiga, mille ta sai Moskvas. Meil on rahvuste poolest segaperekond. Mu ema on rahvuselt komi.”<\/p>\n
L\u00f5i kogemata vanaisa tehtud ilvese skulptuuri vahamudelil pea maha<\/p>\n
Ken Saani vanaisa, skulptor\u00a0Enn Roos on teinud p\u00e4ris palju skulptuure, muuhulgas kurikuulsa pronkss\u00f5duri Aljo\u0161a. “Mina tegin vanaisaga koos tema ilvese skulptuuri, sellega juhtus 1983. aastal \u00fcks veider lugu. Enne kuju pronksi valamist tehakse vahamudel, mis on h\u00e4sti \u00f5rn. Vanaisa andis mulle v\u00e4ikese puulatikese k\u00e4tte, et patsuta ka natuke, et mul ateljees oleks tegevust. V\u00f5tsin hoogu ja kogemata l\u00f5in ilvesel pea otsast maha. Sellest tuli p\u00e4ris palju paanikat, sest loomaaia avamiseks pidi skulptuur valmis olema. \u00d5nneks sai kuju valmis ja loomaaed avati,” meenutas Ken.<\/p>\n
“Mina olen peres kasulaps, ega mina ei olegi sinna s\u00fcndinud. Ema korjas mu uksemati pealt, ja ma lapsena teadsin seda,” meenutas Aino, kellel on ka neli aastat vanem \u00f5de. “Mu isa oli v\u00e4ga heas\u00fcdamlik ja rahulik inimene, k\u00f5ik probleemid said lahendatud. Ema oli mingil m\u00e4\u00e4ral elus pettunud, sest ta tuli Moskvast \u00e4ra, tal j\u00e4i karj\u00e4\u00e4r pooleli. Teda on m\u00f5jutanud ka see, et ta j\u00e4i lapsena orvuks.”<\/p>\n
Aino meenutas, et ega ta mingi kullat\u00fckk ei olnud, vahel isa sakutas teda k\u00f5rvast ja viis nurka v\u00f5i pandi ta pimedasse konkusse oma tegude \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema. “Aga seal oli nii tore, seal hoiti voodipesu ja seal oli v\u00e4ga pehme pikutada. Mul on see pilt silme ees, kuidas ukse vahelt paistab valgus ja ma ootan, millal see aeg t\u00e4is saab.”<\/p>\n
“Kui mina olin laps, siis Tallinna kesklinn ei olnud veel \u00fcles vuntsitud, oli pigem k\u00fcla moodi, ka vanalinn oli siis kergelt slummi vaibiga,” muheles Ken, kes elas toona kesklinnas.<\/p>\n
“See kunstnike seltskond, kes elas ja t\u00f6\u00f6tas Vabaduse v\u00e4ljaku \u00e4\u00e4res kunstihoones, oli v\u00f5rratu. T\u00e4htp\u00e4evadel oli kogu maja uksed lahti, k\u00f5ik k\u00e4isid \u00fchest korterist teise. Tundsime k\u00f5iki l\u00e4bi ja l\u00f5hki,” muheles keraamik Aino.<\/p>\n
Hulkus kampadega vanalinnas, ronis kraanatorni ja m\u00e4ngis tellingutel kulli<\/p>\n
Ken s\u00fcndis 1976. aastal. “Abikaasa T\u00f5nu \u00fctles, et paneme pojale nimeks Ken, talle lihtsalt meeldis see nimi,” s\u00f5nas Aino.<\/p>\n
Ken meenutas oma lapsep\u00f5lve, kus sai kolmeaastasena linna m\u00f6\u00f6da ringi hulgutud ja natuke vanemana vanalinnas luurekat m\u00e4nginud. “Aktivist oli Ken juba lapsena, ronis m\u00f6\u00f6da Toompea m\u00fc\u00fcre \u00fcles.”<\/p>\n
“Kui olime v\u00e4iksed lapsed, siis roomasime Estonia teatri ja Draamateatri valvurit\u00e4didest m\u00f6\u00f6da teatrisse. \u00dckskord jooksime Estonias “Luikede j\u00e4rve” etenduse ajal lavalt l\u00e4bi,” s\u00f5nas Ken. “Toona oli see normaalne lapseks olemine, Praegu ma ei kujutaks ette, kui minu laps linnas ringi hulguks v\u00f5i peaksin t\u00fctre m\u00fc\u00fcri pealt k\u00e4tte saama. Ajad olid teised,” muheles Ken.<\/p>\n
Heas m\u00f5ttes g\u00e4ngid ehk s\u00f5pruskonnad tekkisid \u00f5ues ringi liikudes. “Ikka v\u00f5eti koos midagi ette, mindi kuskile ehitusele ja roniti kraanatorni, tellingute peal m\u00e4ngiti kulli,” \u00fctles Ken.<\/p>\n
Aino meenutas, et tema ronis omal ajal Niguliste kiriku puust tellingutel. “Ronisime \u00fcles torni, tornikiivrit veel ei olnud, oli ainult platoo, aga muidugi oli see keelatud tegevus,” t\u00f5des Aino. “See on lapsep\u00f5lve uljus.”<\/p>\n
Lapse s\u00fcnd muutis t\u00e4iskasvanuks<\/p>\n
“Ma teadsin, et kui ka mingi h\u00e4sti suur jama on, saan ma vanemate peale alati loota. Ema on n\u00f5rgav\u00e4rviline, temaga polnud jama korral m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida, aga papsiga oli v\u00e4ga h\u00e4sti, tema on j\u00f5ulisem,” muheles Ken.<\/p>\n
Koolis oli Ken enda s\u00f5nul heas m\u00f5ttes kulturnik.<\/p>\n
“Muret oli Keniga palju, k\u00f5ik oma t\u00fckid r\u00e4\u00e4kis ta isale. Mina n\u00e4gin juba k\u00f5iki ohtusid ette, ma pidevalt n\u00e4rveerisin, et mida ta j\u00e4lle kokku keerab, alati oli hirm. \u00d5nneks tema seltskond oli tasemel, tema s\u00f5brad olid siiski minu jaoks t\u00e4iesti usaldusv\u00e4\u00e4rsed, asi ei l\u00e4inud kunagi \u00fcle piiri, midagi kole hullu ei saanud juhtuda,” meenutas Aino.<\/p>\n
Uljust ja juhust oli selles v\u00e4ga palju, et Ken televisiooni p\u00e4\u00e4ses.<\/p>\n
“Televisioon on midagi, millega ma ennast enamasti identifitseerin, aga leiutamise teema on mulle ka alati meeldinud. Keenias on mul v\u00e4ikesed start-up asjad, mida ma vaikselt sudin. 2008. aastal k\u00e4isin esimest korda Keenias. Teise lapse emaga kohtusin ka Aafrikas. V\u00e4iksem laps Ruu sai just kaheksakuuseks,” \u00fctles Ken.<\/p>\n
“Ma olen \u00fcsna kaua oodanud, et ta t\u00e4iskasvanuks saab, aga n\u00fc\u00fcd sa oled t\u00e4iskasvanuks saanud,” muheles Aino. “Lapse s\u00fcnd oli kindlasti \u00fcks p\u00f6\u00f6rdepunkt.”<\/p>\n
Keni esimene t\u00fctar Lumi s\u00fcndis 14 aastat tagasi.<\/p>\n
“Ma ei olnud valmis isaks saama, need asjad ise juhtuvad, \u00f5igel ajal ja \u00f5iges kohas, mul juhtus see esimese t\u00fctre s\u00fcnniga seoses. Sa pead ka homme selle v\u00e4ikese inimese jaoks olemas olema. Laps andis mulle kindlasti uue hingamise ja uue energia, korraks elul tekkis j\u00e4lle m\u00f5te,” meenutas Ken, kes sai isaks 34-aastaselt. “Lumi on v\u00e4ga asjalik, kindlasti asjalikum, kui mina selles vanuses olin. H\u00e4sti m\u00f5istlik laps. Ma pole kunagi pidanud teda \u00f5petama, olen lasknud tal lihtsalt olla.”<\/p>\n
Saani s\u00f5nul ei ole tal olnud probleeme oma esimesest suhtest s\u00fcndinud Lumiga suhte hoidmisel. “Me saime m\u00f5lemad aru, et laps on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Lumi on v\u00e4ga palju minuga koos olnud. Ma v\u00e4ga kartsin, kuidas lahkuminek talle m\u00f5jub, aga see ongi t\u00e4nap\u00e4eval reaalsus.”<\/p>\n
Lumi l\u00e4ks eelkooli Keenias ja sai seal suurep\u00e4raselt hakkama. “Ta on avatud ja r\u00f5\u00f5msameelne. Kui on morni hetki, siis p\u00fc\u00fcan uurida, mis muret teeb. Avatud suhtlus aitab. Sa pead lapsele kogu aeg m\u00f5ista andma, et sa oled tema jaoks olemas, see v\u00f5tab mingid hirmud \u00e4ra. Nii oli see minu lapsep\u00f5lves ja nooruses ka,” \u00fctles Ken.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Minu teine poeg, Kenist kolm aastat noorem Tim, on Kenist t\u00e4iesti erinev. Kui Ken elab pigem v\u00e4ljapoole, siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49439,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[25062,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2063,17146,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-49438","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aino-saan","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kabi-ei-kuku","20":"tag-ken-saan","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115604489708892423","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49438","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49438"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49438\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49439"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49438"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49438"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49438"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}