Eesti keel on vormirikas ning konstruktsioonides esinevad s\u00f5nad sageli mingis kindlas vormis. Lisaks konstruktsioonide vormilisele k\u00fcljele on keele\u00f5ppes oluline arvestada ka seda, et konstruktsioonid erinevad selle poolest, kui paljud ja mis liiki s\u00f5nad nendes esineda saavad, kirjutasid EKI vanemleksikograaf Raili Pool ja EKI vanemteadur Jelena Kallas.<\/p>\n
Teise keele \u00f5ppe valdkonnas on t\u00e4nap\u00e4eval kanda kinnitanud arusaam, et keeli \u00f5pitakse s\u00f5nadest suuremate \u00fcksuste, nn konstruktsioonide kaupa, ning ka keele\u00f5ppeks m\u00f5eldud materjalid pakuvad \u00f5ppijatele \u00fcha enam terviklikke kooslusi, mida kohe suhtluses kasutusele v\u00f5tta. Tuntud saksa keeleuurija ja v\u00f5\u00f5rkeelepedagoog Thomas Herbst pealkirjastas oma 2016. a ilmunud artikli lausa s\u00f5nadega “V\u00f5\u00f5rkeele \u00f5ppimine on konstruktsioonide \u00f5ppimine, mis muud?”1.<\/p>\n
Keelekonstruktsioonid on oma olemuselt mitmest s\u00f5nast koosnevad \u00fchendid, vormi ja t\u00e4henduse paarid. N\u00e4iteks pealkirjas toodud lause Ma pole eriline tantsul\u00f5vi esindab konstruktsiooni X pole eriline Y. Konstruktsioonis v\u00f5ivad olla muutumatud osad ja vahelduvate s\u00f5nadega osad. Selles konstruktsioonis on muutumatu osa pole eriline, X-i positsiooni saavad t\u00e4ita \u00fcksk\u00f5ik millised inimest t\u00e4histavad s\u00f5nad, n\u00e4iteks p\u00e4risnimed (Liisa, Kristjan) v\u00f5i ases\u00f5nad (mina, ta), Y-i positsiooni aga mitmesugused inimeste tegevusala v\u00f5i omadust v\u00e4ljendavad nimis\u00f5nad v\u00f5i fraasid, nt asjatundja, kokkaja, arvutiinimene, j\u00f5ulude f\u00e4nn. Seda konstruktsiooni kasutatakse, kui soovitakse \u00f6elda, et keegi ei ole mingis valdkonnas just k\u00f5ige tugevam v\u00f5i et miski kellelegi eriti ei meeldi. Kui keele\u00f5ppija saab selgeks selle konstruktsiooni t\u00e4henduse, saab ta ise selles vastavalt olukorrale s\u00f5nu varieerida, nt s\u00f6\u00f6gilauas kalast keeldumiseks saaks \u00f6elda Ma pole eriline kalas\u00f5ber.<\/p>\n
Eesti keel on vormirikas ning konstruktsioonides esinevad s\u00f5nad sageli mingis kindlas vormis. N\u00e4iteks millegi puudumist saab v\u00e4ljendada fraasidega ilma sinuta, ilma suhkruta, mis on seotud konstruktsiooniga ilma + milleta. Omaduste v\u00f5rdlemisel aga v\u00f5ib \u00f6elda minust vanem, Tartust v\u00e4iksem, mis on seotud konstruktsiooniga millest + missugusem. Teise keele \u00f5ppija raskused konstruktsioonide omandamisel paistavad v\u00e4lja \u00f5ppijakeelest, nt n\u00e4itavad \u00f5ppijakeelekorpused, et eesti keele \u00f5ppijad v\u00f5ivad eelnimetatud konstruktsioonides sageli kasutada osastavat k\u00e4\u00e4net (*ilma sind, *mind vanem), mis v\u00f5ib tuleneda \u00f5ppija emakeele m\u00f5just (vrd soome ilman sinua, minua vanhempi).<\/p>\n
Lisaks konstruktsioonide vormilisele k\u00fcljele on keele\u00f5ppes oluline arvestada ka seda, et konstruktsioonid erinevad selle poolest, kui paljud ja mis liiki s\u00f5nad nendes esineda saavad. Kui eeltoodud konstruktsioonis ilma + milleta saab koos eess\u00f5naga ilma kasutada igasuguseid k\u00e4\u00e4nds\u00f5nu ilma\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes, siis n\u00e4iteks kellegi teise s\u00f5nade vahendamiseks kasutatavas konstruktsioonis kelle + v\u00e4itel\/kinnitusel\/teatel\/hinnangul (nt autori v\u00e4itel, politsei teatel) on alal\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes nimis\u00f5nade hulk v\u00e4ga piiratud. Keele\u00f5ppijal on keeruline otsustada, kas \u00fchendi autori v\u00e4itel (= autor v\u00e4idab) paralleelina sobiks kasutada ka *autori k\u00fcsimusel (= autor k\u00fcsib). Seega oleks \u00f5ppijale abiks, kui s\u00f5nastikust saaks otsida infot konstruktsioonide kujul, l\u00e4htudes nende t\u00e4hendusest ja\/v\u00f5i vormist. \u00d5petajatele ja \u00f5ppematerjalide koostajatele oleks aga abi keeleoskustasemete infost. N\u00e4iteks l\u00e4htuvalt EKI \u00d5petaja T\u00f6\u00f6riistade eesti keele kui teise keele grammatikap\u00e4devuse kirjeldusest<\/a> saab puudumiskonstruktsioonile ilma + milleta omistada keeleoskustaseme A1, v\u00f5rdluskonstruktsioonile millest + missugusem B1 ja vahendamiskonstruktsioonile kelle + v\u00e4itel\/kinnitusel\/teatel\/hinnangul B2. Varsti j\u00f5uab seda t\u00fc\u00fcpi info ka S\u00f5naveebi ja Keele\u00f5ppija S\u00f5naveebi.<\/p>\n 1 Herbst, Thomas 2016. Foreign language learning is construction learning \u2013 what else? Moving towards Pedagogical Construction Grammar. \u2013 De Knop, Sabine; Gilquin, Ga\u00ebtanelle (toim.), Applied Construction Grammar. Berlin: De Gruyter, 21\u201352.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti keel on vormirikas ning konstruktsioonides esinevad s\u00f5nad sageli mingis kindlas vormis. Lisaks konstruktsioonide vormilisele k\u00fcljele on keele\u00f5ppes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49554,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,13148,159,158],"class_list":{"0":"post-49553","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-keeleminutid","14":"tag-sport","15":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115604993064387190","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49553","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49553"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49553\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49553"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49553"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49553"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}