Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) Riiklikus Akadeemias peetud loeng.<\/p>\n
Lubage mul esitada neli stsenaariumi. Kuid enne tahaksin veel m\u00e4rkida, et \u00fckski neist ei anna Venemaal stabiilse, liberaalse (v\u00f5i isegi poolliberaalse) demokraatliku korra tekkimiseks suurt lootust.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nes t\u00f5mbab enamik inimesi v\u00f5rdusm\u00e4rgi liberaalse demokraatia ja normaalsuse vahele. Nii see siiski pole. See on poliitiline kord, v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteem ja poliitiline kultuur, mis on tekkinud konkreetse ajaloolise kogemuse p\u00f5hjal. Milline on Venemaa poliitiline kultuur? Milline selle ajalooline kogemus? Moskva suurv\u00fcrstiriigi poliitilise kultuuri juured olid absolutismis ja patrimonialismis: range allumine v\u00f5imule, mida ei piiranud tasakaalustavad v\u00f5imukeskused ega seadus. Individuaalse vabaduse, omandi\u00f5iguse ja kohtus\u00fcsteemi autonoomia p\u00f5him\u00f5tted ei juurdunud Venemaal kunagi s\u00fcgavalt, r\u00e4\u00e4kimata juba v\u00f5idutsemisest, ning l\u00fchikesi t\u00f5usuperioode m\u00e4\u00e4risid kompromissid illiberaalsete poliitiliste j\u00f5ududega ja tuhmistasid eba\u00f5nnestumised.<\/p>\n
\nMoskva suurv\u00fcrstiriigi poliitilise kultuuri juured olid absolutismis ja patrimonialismis: range allumine v\u00f5imule, mida ei piiranud tasakaalustavad v\u00f5imukeskused ega seadus.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Teeme julge oletuse, et Venemaa opositsiooni esindajad, kes t\u00e4nap\u00e4eval end muutuste eestvedajateks nimetavad, kehastavad t\u00f5eliselt liberaalseid, libertaarseid ja demokraatlikke v\u00e4\u00e4rtusi. Teeme samav\u00f5rd julge oletuse, et neil \u00f5nnestub Putini-j\u00e4rgse korra ajal v\u00f5imule tulla, kui \u2013 ja see on kolmas julge oletus \u2013 putinism ei kesta Putinist kauem. Ja teeme veel viimased julged oletused: et Venemaa kodanikud v\u00f5tavad need v\u00e4\u00e4rtused omaks ja et need annavad positiivseid, k\u00e4egakatsutavaid tulemusi. Kaht viimast oletasime r\u00f5\u00f5msalt 1990. aastatel ja eksisime. Ja nii j\u00f5udsimegi Vladimir Putinini, kes esindas valitsejakeskse s\u00fcsteemi k\u00e4ttemaksu ja Moskoovia taass\u00fcndi.<\/p>\n
Samaviisi tuleb k\u00fcsida, kuidas eraldada Venemaad tema imperialistlikust p\u00e4randist? Millal on Venemaa ajaloos selgelt piiritletud riiki, rahvust ja impeeriumi? V\u00e4ljend \u201eVenemaa demokraatia l\u00f5peb seal, kus algab Ukraina k\u00fcsimus\u201c ei ole p\u00e4rit Ukrainast. See tuleb Venemaalt. Oma p\u00f6\u00f6rdumises USA Kongressi poole 1992. aastal kuulutas Boriss Jeltsin, et \u201eimperiaalne ajastu Venemaa ajaloos on l\u00f5ppenud\u201c. Seej\u00e4rel kirjeldas ta S\u00f5ltumatute Riikide \u00dchendust (SR\u00dc) kui impeeriumij\u00e4rgset ettev\u00f5tmist. Belove\u017eje tippkohtumisel, kus SR\u00dc loodi, hoiatas Jeltsin Leonid Kravt\u0161ukki, et kui Ukraina uut lepingut ei allkirjasta, j\u00e4\u00e4vad Ukraina ja Venemaa \u201eteine teisele poole barrikaadi\u201c.<\/p>\n
Kas t\u00e4nap\u00e4eva Venemaa \u201edemokraadid\u201c (nagu ka 1990. aastate \u201edemokraadid\u201c) on s\u00e4\u00e4rasest m\u00f5tteviisist loobunud? Neilt, kes \u00fctlevad, et putinismi kokkuvarisemise tulemuseks on demokraatlik Venemaa, peaksime k\u00fcsima: miks teil see t\u00e4na \u00f5nnestub, kui te varem l\u00e4bi kukkusite? Las ma pakun n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja neli stsenaariumi.<\/p>\n
1. stsenaarium: v\u00f5idukas Ukraina<\/p>\n
Kuidas me defineerime v\u00f5itu? L\u00e4\u00e4ne valitsuste, isegi ekspertide vastumeelsus sellele k\u00fcsimusele vastata on kurikuulus. Seega pakun v\u00e4lja j\u00e4rgmise definitsiooni. Ukraina on v\u00f5idukas, kui k\u00f5ik osapooled \u2013 Ukraina ise, tema l\u00e4\u00e4nepartnerid ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 Venemaa riiklik ja s\u00f5jaline juhtkond \u2013 tunnistavad, et Venemaa enam ei saa oma poliitilisi eesm\u00e4rke Ukrainas s\u00f5ja abil saavutada. See on tagasihoidlik ja napp v\u00f5idu m\u00e4\u00e4ratlus. See ei \u00fctle midagi selle kohta, kas re\u017eiimivahetus Moskvas toimub esimesena v\u00f5i kas \u00fcldse toimub. See ei \u00fctle midagi selle kohta, kas kord on j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima \u2013 Venemaa relvaj\u00f5ududes, juhtimis- ja kontrollis\u00fcsteemides v\u00f5i riigis endas. See ei \u00fctle midagi ka selle kohta, kas Venemaa edaspidi p\u00fc\u00fcab oma eesm\u00e4rke muude vahenditega saavutada.<\/p>\n
Ent isegi kui Ukraina saavutab ja s\u00e4ilitab otsustava s\u00f5jalise \u00fclekaalu, ei lepi Venemaa l\u00fc\u00fcasaamisega. Ukraina on v\u00f5idukas alles siis, kui Venemaa relvaj\u00f5udude lahinguv\u00f5ime on murtud. Ja kui see on kord murtud, siis nii, et seda ei oleks seda v\u00f5imalik kellegi eest varjata. Tagaj\u00e4rjed ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt leebed. Prigo\u017eini m\u00e4ss 2023. aastal on selles suhtes \u00f5petlik. See puhkes, kuna Jevgeni Prigo\u017ein ja tema toetajad \u2013 sealhulgas m\u00f5ni k\u00f5rgem s\u00f5jav\u00e4elane \u2013 tajusid, et s\u00f5jav\u00e4e ja riigi juhid viivad armee ja riigi katastroofini. Vene v\u00e4ed ei m\u00e4ssa v\u00f5idu vastu. Nad ei hakka m\u00e4ssama vaid selle p\u00e4rast, et tapatalgud h\u00f5rendavad nende oma ridu, isegi kui tapetakse kuni 1500 s\u00f5durit kuus. Nad hakkavad m\u00e4ssama alles siis, kui m\u00f5istavad, et nende ohvrid on olnud asjatud, kui nad n\u00e4evad, et riigi ja s\u00f5jav\u00e4e juhtkond ei ole v\u00f5imelised s\u00f5da pidama ega ka riiki kaitsma.<\/p>\n
\nUkraina on v\u00f5idukas, kui k\u00f5ik osapooled tunnistavad, et Venemaa enam ei saa oma poliitilisi eesm\u00e4rke Ukrainas s\u00f5ja abil saavutada.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kui Ukraina saavutab v\u00f5idu niisuguses olukorras, on tagaj\u00e4rjeks t\u00f5en\u00e4oliselt korratus nii Venemaal kui ka selle armees. Kas see t\u00e4hendab m\u00e4ssu, rahutusi, put\u0161i v\u00f5i lihtsalt put\u0161iste, on omaette k\u00fcsimus. Neis tingimustes on k\u00fcllaltki usutav \u00fclaltpoolt l\u00e4htuv juhtkonna vahetus, mille korraldavad need, kes soovivad riiki s\u00e4ilitada, kusjuures on v\u00f5imalik, et seejuures abistavad ja \u00f5hutavad need, kes ihkavad alal hoida suurt osa re\u017eiimist endast.<\/p>\n
Kui me suudame k\u00f5iki neid \u201ekui\u201c-sid aktsepteerida, on loogiline j\u00e4reldada, et j\u00e4rgmise juhtkonna \u2013 isegi kui see on vaid kosmeetiline ja vormiline \u00a0\u2013 p\u00f5himure on kodumaal segaduste aja (\u0441\u043c\u0443\u0442\u043d\u044b\u0435 \u0432\u0440\u0435\u043c\u0435\u043d\u0430) \u00e4rahoidmine. Sel eesm\u00e4rgil on nende jaoks t\u00f5en\u00e4oliselt esmat\u00e4htis s\u00f5da v\u00f5imalikult kiiresti l\u00f5petada, eelk\u00f5ige kokkuleppel l\u00e4\u00e4nega, ning sellele j\u00e4rgneks v\u00e4gede korrap\u00e4rane v\u00e4ljaviimine v\u00e4hemalt 24. veebruari 2022 demarkatsioonijooneni. Siit edasi m\u00f5eldes v\u00f5ime ka ette kujutada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi p\u00e4rast 2014. aastat okupeeritud territooriumide tuleviku \u00fcle. See on Ukraina v\u00f5idustsenaariumidest lootustandvaim.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla isegi liiga lootusrikas. See on tulvil \u201ekui\u201c-sid. Ukraina v\u00f5idu tagaj\u00e4rjed on t\u00f5en\u00e4oliselt m\u00e4rksa segasemad ja ebam\u00e4\u00e4rasemad. Tegelikkuses ilmneksid need tagaj\u00e4rjed arvatavasti nii v\u00f5idu eel kui ka p\u00e4rast seda. \u201eRahutuste aeg\u201c v\u00f5ib alata enne, kui seda oodata osatakse, ja see v\u00f5ib haarata palju v\u00f5imutasandeid. Isegi kui armee kokku kukub, on liiga lootusrikas eeldada, et praegune juhtkond, Putin ja tema l\u00e4hiring, lihtsalt n\u00f5ustub laskma end k\u00f5rvale t\u00f5rjuda, et nad ei suuda enda kaitseks mobiliseerida v\u00f5imsaid liitlasi ja v\u00e4gesid.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt on ka liiga lootusrikas eeldada, et armee k\u00f5ik (all)\u00fcksused l\u00f5petavad p\u00e4rast l\u00fc\u00fcasaamist Ukrainas s\u00f5dimise, isegi kui j\u00e4rgmine juhtkond annab k\u00e4su seni okupeeritud territooriumilt lahkuda. Vastupanuaktid ja isegi \u00fclest\u00f5usud on v\u00f5imalikud ning Ukraina kaitsev\u00e4gi j\u00e4\u00e4b mitte just kadestamisv\u00e4\u00e4rsesse olukorda, kus nad peavad allumatud likvideerima ja relva j\u00f5ul k\u00f5rvaldama. Ka k\u00f5ige paljut\u00f5otavama v\u00f5idustsenaariumi korral naaseb koju suur hulk solvunud ja kibestunud Vene s\u00f5dureid koos relvade ja teadmisega, kuidas neid k\u00e4sitseda.<\/p>\n
See on \u00fcks p\u00f5hjusi, miks 2022. aastast peale on nii m\u00f5nigi l\u00e4\u00e4neriikide valitsus kartnud Venemaa kaotust peaaegu niisama palju kui Ukraina l\u00fc\u00fcasaamist. Aga kuidas t\u00e4psemalt saab \u0441\u043c\u0443\u0442\u043d\u044b\u0435 \u0432\u0440\u0435\u043c\u0435\u043d\u0430\u2019st Venemaal oht l\u00e4\u00e4ne julgeolekule? Millal varem on Venemaa p\u00fc\u00fcdnud end siserahutuste eest p\u00e4\u00e4sta, alustades s\u00f5da v\u00e4lisj\u00f5udude vastu? Millal on ta \u00fcldse alustanud s\u00f5da v\u00f5imsamate vastaste vastu? Selliseid juhtumeid pole Venemaa ajaloost lihtne leida.<\/p>\n
\nVenemaa enda jaoks on l\u00fc\u00fcasaamine poliitilise s\u00fcsteemi muutmise eeltingimus, olgu siis hea v\u00f5i halva poole.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Venemaa l\u00fc\u00fcasaamine Ukrainas toob kaasa teisigi tagaj\u00e4rgi. T\u00f5en\u00e4oselt k\u00e4ib v\u00f5itlus v\u00f5imu p\u00e4rast riigis; muud v\u00f5imusuhted, nii poliitilised kui ka majanduslikud, on arvatavasti segi paisatud ja millega asi l\u00f5peb, pole t\u00f5en\u00e4oliselt veel m\u00f5nd aega n\u00e4ha. Kuid ka segaduste ajal on usutavasti piirid. Isegi riigi lagunemine aastail 1991\u20131992 j\u00e4ttis puutumata riikliku julgeoleku s\u00fcsteemi p\u00f5hielemendid: tuumaj\u00f5udude juhtimise ja kontrolli (ning nende j\u00f5udude korrakohase likvideerimise Ukrainas, Valgevenes ja Kasahstanis), peastaabi terviklikkuse ja selle operatsioonikultuuri ning kuni 1992. aastani KGB-na tuntud organisatsiooni t\u00f6\u00f6kultuuri.<\/p>\n
Kogu ebakindlusest hoolimata on Venemaa l\u00fc\u00fcasaamine eelistatav igale alternatiivile. Venemaa enda jaoks on see poliitilise s\u00fcsteemi muutmise eeltingimus, olgu siis hea v\u00f5i halva poole. See on ka ainus stsenaarium, mis v\u00f5ib demokraatlikele j\u00f5ududele v\u00f5imalust pakkuda.<\/p>\n
2. stsenaarium: l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel saavutatud kokkulepe<\/p>\n
L\u00e4\u00e4ne peavoolu vaatenurgast l\u00f5pevad k\u00f5ik s\u00f5jad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel saavutatud lepe on kompromisskokkulepe. Kuid see v\u00e4ide on niisama sageli vale kui t\u00f5ene. Venemaa seisukohast, mis j\u00e4\u00e4b leninlikuks n\u00e4gemuseks, on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised v\u00f5itluse vorm \u2013 v\u00f5i nagu Lenin Brest-Litovski k\u00f5neluste ajal \u00fctles, \u201es\u00f5ja j\u00e4tkamine teises valdkonnas\u201c.<\/p>\n
Praeguse s\u00f5ja puhul on t\u00f5en\u00e4oline, et Venemaa n\u00f5ustub l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega ainult kahel juhul: ta on kas poliitilise v\u00f5idu l\u00e4hedal v\u00f5i s\u00f5jalise l\u00fc\u00fcasaamise \u00e4\u00e4rel. Kogemus n\u00e4itab \u2013 nagu n\u00e4gime Minski lepete puhul \u2013, et ta on otsustanud pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi \u201eomaenda l\u00e4htekohast\u201c, oma konkreetse tegevuskava alusel ja alles p\u00e4rast mitme eeltingimuse vastuv\u00f5tmist. Seega p\u00fc\u00fcab Venemaa siduda enda n\u00f5udmised, mida ta tahab n\u00e4ha l\u00f5plikus kokkuleppes, oma n\u00f5ustumisega \u00fcldse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada. Sama kehtib ka relvarahu kohta. Kui Ukraina ja tema l\u00e4\u00e4nepartnerid taotlevad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi mingitel muudel tingimustel, peavad nad selleks aluse looma j\u00f5udu rakendades. Putin alustab l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi n\u00f5rgalt positsioonilt ainult siis, kui usub, et vastasel juhul on tagaj\u00e4rjed hullemad.<\/p>\n
President Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i on omalt poolt nimetanud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eeltingimuseks vaid \u00fcht: korralikult vormistatud ja toimima pandud relvarahu. On v\u00f5imalik, et Ukrainat veenavad ta eeldatavad partnerid sellest tingimusest loobuma ja samuti n\u00f5ustuma m\u00f5ne Venemaa tingimusega. Kuid see v\u00f5imalus j\u00e4\u00e4b praeguse arutelu teemast v\u00e4lja.<\/p>\n
\nL\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Venemaa tingimustel k\u00fclmutavad poliitilised muutused Venemaa enda sees.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Mida k\u00f5ik need kaalutlused praktikas t\u00e4hendavad? Kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei k\u00e4sitleta s\u00f5ja nn \u201ealgp\u00f5hjusi\u201c \u2013 alustades Ukraina p\u00f5hiseaduslikust korrast \u2013, siis Venemaa nendega t\u00f5en\u00e4oliselt ei n\u00f5ustu. Arukalt v\u00f5i mitte, aga Putin on teinud Ukraina naasmisest Vene maailma eksistentsiaalse eesm\u00e4rgi ja omaenda legitiimsuse samba. Pelgalt \u201eterritooriumide vahetamine\u201c (Trumpi hooletu v\u00e4ljend) teda ei rahulda. Kordan seda, mida kirjutasin 2015. aastal: \u201ePutin on otsustanud Ukraina taas allutada v\u00f5i h\u00e4vitada.\u201c<\/p>\n
Kaks j\u00e4reldust. Kui l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustatakse Venemaa tingimuste p\u00f5hjal, on Venemaa algusest peale eelisseisus. Sellisel juhul annavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised talle hingamisruumi (\u043f\u0435\u0440\u0435\u0434\u044b\u0448\u043a\u0430) s\u00f5jalise j\u00f5u ja valitsemis-haldusv\u00f5imu rekonstrueerimiseks. Need pakuvad ka areeni infos\u00f5jaks Ukraina vastu ja tagavad katte halli tsooni ehk h\u00fcbriidtegevuse, salakavalate ja j\u00f5hkrate r\u00fcnnakute korraldamiseks Ukrainas. Samal ajal kui Venemaa taastab oma j\u00f5u takistusteta, v\u00f5ivad ps\u00fchholoogilised t\u00f5kked takistada l\u00e4\u00e4nt Ukrainat sama eesm\u00e4rgi saavutamisel abistamast, kartes \u00f5\u00f5nestada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisprotsessi. V\u00e4hem oluline pole seegi, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Venemaa tingimustel k\u00fclmutavad poliitilised muutused Venemaa enda sees.<\/p>\n
Ometi, kui Venemaa satub t\u00e4ieliku l\u00fc\u00fcasaamise \u00e4\u00e4rele, on v\u00f5imalik, et ta \u201etaotleb rahu\u201c. Aga isegi sellisel juhul p\u00fc\u00fcab ta l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimislaua taga saavutada seda, mida lahinguv\u00e4ljal saavutada ei suuda.<\/p>\n
3. stsenaarium: Venemaa v\u00f5it<\/p>\n
See v\u00f5it l\u00e4heb Ukrainale ja l\u00e4\u00e4nele kalliks maksma.<\/p>\n
Esiteks tugevdab see praegust re\u017eiimi. Ukraina l\u00fc\u00fcasaamist \u2013 selle alade anastamist, killustatust ja n\u00f5rgenemist \u2013 esitletakse Vene relvade suurima v\u00f5iduna Venemaa vastaste \u00fcle p\u00e4rast 1945. aastat. \u201eV\u00f5it on k\u00f5ik,\u201c nagu Stalin \u00fctles Maole 1950. aastal, \u201ev\u00f5itjate \u00fcle kohut ei m\u00f5isteta.\u201c See erineb v\u00e4ga Suurbritanniast 1945. aastal, kus v\u00f5it t\u00f5i ametisse uue poliitilise juhtkonna, kes tegeles kaua edasi l\u00fckatud sotsiaalsete probleemidega. Venemaa kogemus paneb uskuma, et juhtkonna vahetus, r\u00e4\u00e4kimata re\u017eiimivahetusest, j\u00e4rgneb l\u00fc\u00fcasaamisele, mitte v\u00f5idule.<\/p>\n
\nVenemaa definitsiooni j\u00e4rgi ei ole v\u00f5it Ukrainas territoriaalne, vaid eksistentsiaalne; see h\u00f5lmab rahvuse h\u00e4vitamist. <\/p>\n<\/blockquote>\n
Teiseks, v\u00f5idu tagaj\u00e4rjed \u2013 s\u00f5jalised, poliitilised, majanduslikud ja ps\u00fchholoogilised \u2013 on s\u00fcgavad ja kauakestvad. Venemaa definitsiooni j\u00e4rgi ei ole v\u00f5it Ukrainas territoriaalne, vaid eksistentsiaalne; see h\u00f5lmab rahvuse h\u00e4vitamist. Niisiis ei ole v\u00f5it l\u00f5plik seisund. See on protsess. Kuna Ukraina ei n\u00f5ustu surema, puhkevad vastupanu ja \u00a0\u00fclest\u00f5usud. Ja seega toimuvad provokatsioonid ja k\u00e4ttemaksuaktsioonid, repressioonid, puhastused ja k\u00fc\u00fcditamised. Balti riikides v\u00f5eti k\u00f5ige ulatuslikum k\u00fc\u00fcditamine ette 1949. aastal, viis aastat p\u00e4rast nende taasokupeerimist ja neli aastat p\u00e4rast Saksamaa l\u00fc\u00fcasaamist. K\u00f5igil neil p\u00f5hjustel pole Marshalli plaani v\u00f5imalikkus Ukrainas usutav. Ainsad majandusinvestorid, keda Ukraina neis tingimustes t\u00f5en\u00e4oliselt ligi meelitab, on kiskjad ja spekulandid.<\/p>\n
Kolmandaks, Euroopa kardab. M\u00f5ni riik reageerib sellele hirmule konsolideerumise ja taasrelvastumisega. Teistes t\u00f5usevad \u2019pragmaatikud\u2019 uuesti\u00a0 esile, otsides suuri \u00e4ritehinguid ja normaliseerimist. Veel \u00fches riikide r\u00fchmas, kollaboratsionistide ehk nn Vichy-riikides, antakse instinktidele t\u00e4iesti vaba voli.<\/p>\n
Isegi neis tingimustes v\u00f5ivad savijalad Vene kolossi all mingil hetkel j\u00e4rele anda, kuid see pole kaugeltki kindel ega ole ka t\u00f5en\u00e4oline, et see juhtub kiiresti, kui \u00fcldse kunagi juhtub.<\/p>\n
4. stsenaarium: l\u00f5putu s\u00f5da<\/p>\n
Kuigi Ukraina v\u00f5it (1. stsenaarium) on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes saavutatav, on l\u00f5putu s\u00f5da m\u00e4\u00e4ramata tulevikus parim p\u00e4riselt teostatav ajutine kurjus. Ennetava strateegiana peetav s\u00f5da pakub k\u00f5ige realistlikumat teed l\u00f5pliku v\u00f5iduni.<\/p>\n