Anal\u00fc\u00fcs “Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud metsade majandamisel \u00a0\u2013 rahvusvaheline v\u00f5rdlus ja ettepanekud Eestile” v\u00f5ttis luubi alla metsade kaitse ja metsamajandamise piirangute tasakaalu.<\/p>\n
Kehtiv regulatsioon piirab metsade kasutamist, eriti Natura 2000 aladel ning riigikantselei soovis anal\u00fc\u00fcsi abil selgust saada, kas h\u00fcvitised omandipiirangute eest on piisavad. T\u00e4psemalt tahtis riigikantselei teada, kas Eesti rakendab EL-i n\u00f5udeid rangemalt kui vaja, kuidas on reguleeritud omandip\u00f5hine looduskaitse riigi ja eramaal ning kuidas on L\u00e4tis, Soomes ja Rootsis looduskaitse ja metsade majandamine tasakaalustatud.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et Euroopa Liidu \u00f5igus ei s\u00e4testa metsade majandamiseks konkreetseid k\u00e4ske ja keelde, vaid loob kohustuse luua tulemusliku looduskaitse raamistik. V\u00f5rreldes L\u00e4ti, Soome ja Rootsiga on Eesti piirangud metsade majandamisel suuremad ja h\u00fcvitised omandi\u00f5iguse piiramise eest v\u00e4iksemad.<\/p>\n
“Looduskaitse Eestis ei erista riigi- ja eramaad. Piirangud kehtivad
\u00fchtviisi k\u00f5igile, kuid h\u00fcvitusmehhanismid on piiratud ja aeglased, tuginedes
peamiselt v\u00e4ga piiratud juhtudel kinnisasja omandamisele. Soomes on
ranged piirangud v\u00f5imalikud vaid riigimaal,” t\u00f5i anal\u00fc\u00fcs v\u00e4lja.<\/p>\n
Rootsis ei kehtestata samuti eramaale piiranguid, kui need pole just kaitse-eesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalikud.<\/p>\n
Ka on anal\u00fc\u00fcsi kohaselt kompensatsioonimeetmed teistes vaadeldud riikides mitmekesisemad, n\u00e4iteks kasutatakse eramaadel lisaks omandamisele ajutisi ootelepinguid, mille puhul omanik loobub tegevustest tasu eest teatud ajaks, \u00fchekordseid v\u00f5i perioodilisi toetusi ja maade vahetust.<\/p>\n
“Eestis ei peaks omandist loobumine olema ainus viis \u00f5iglase ja kohese h\u00fcvitise saamiseks,” j\u00e4reldatakse dokumendis.<\/p>\n
Lisaks toob see v\u00e4lja, et teised riigid kasutavad paindlikke ja koost\u00f6\u00f6l tuginevaid lahendusi, mida kinnitab ka asjaolu, et v\u00f5rreldes Eestiga on kaitsealuste metsade osakaal v\u00e4iksem.<\/p>\n
“Natura aladel ei ole metsade majandamine v\u00f5rdlusriikides keelatud, kuid eeldab reeglina m\u00f5juhinnangut. K\u00f5igis kolmes v\u00f5rdlusriigis kasutatakse vabatahtlikke lepinguid, mis v\u00f5imaldavad maaomanikel osaleda looduskaitses sundpiiranguteta,” sedastab anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n
Ka ei v\u00f5imalda looduskaitseseadus Eestis kaitstavate loodusobjektide lepingulist kaitset, kuigi l\u00e4henemine aitaks v\u00e4hendada konflikte ja tagada, et looduskaitse eesm\u00e4rgid saavutataks koos majandusliku j\u00e4tkusuutlikkusega.<\/p>\n
Uute piirangute kehtestamisel tuleks eelistada riigimaad<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsis toodi v\u00e4lja ka lahendusettepanekud, mille abil olukord Eestis teiste riikidega sarnasemaks muuta.<\/p>\n
Esimene soovitus on t\u00e4iendada looduskaitseseadust nii, et uute rangete looduskaitsepiirangute kehtestamisel eelistataks riigimaad. Nimelt ei erista seadus praegu, kas kaitstav objekt moodustatakse riigi- v\u00f5i eramaale ning piirangud kehtivad eraomaniku n\u00f5usolekuta.<\/p>\n
Soomes on l\u00e4henemine teistsugune ja seal v\u00f5ib rahvusparke ning rangete piirangutega looduskaitsealasid moodustada \u00fcksnes riigile kuuluvatel aladel. Eramaale saab selliseid kaitsealasid teha ainult maaomaniku n\u00f5usolekul.<\/p>\n
“Kuigi saame aru, et Natura alad moodustati Soomes juba 1990-ndatel aastatel ning varasemalt v\u00f5isid Natura alad olla ka eraomandis, iseloomustab see siiski p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat l\u00e4henemist v\u00f5rreldes Eestiga, sest Soome seadus keelab expressis verbis uued ranged piirangud eramaal,” toob anal\u00fc\u00fcs v\u00e4lja.<\/p>\n
Rootsis h\u00fcvitatakse eramaale piirangute kehtestamisel 125 protsenti kinnisvara turuv\u00e4\u00e4rtusest ja omanik saab ise otsustada, kas j\u00e4\u00e4b omanikuks v\u00f5i m\u00fc\u00fcb maa riigile.<\/p>\n
“On selge, et olukorras, kus eramaale rangeid piiranguid ei seata v\u00f5i piirangute kehtestamisega kaasneb suur motivatsioonipakett, tekib \u00fchiskonnas v\u00e4hem looduskaitse ja majandustegevuse vahelisi konflikte,” t\u00f5devad anal\u00fc\u00fcsi autorid.<\/p>\n
Kui ka Eesti teeks p\u00f5him\u00f5ttelise muudatuse ja eelistaks piiranguid kehtestades riigimaad, koormaks see v\u00e4hem nii eraomanikke kui riiki, sest pole vaja piiranguid h\u00fcvitada.<\/p>\n
Praegu lubab looduskaitseseadus v\u00f5tta kaitse alla t\u00fc\u00fcpilisi alasid. See on anal\u00fc\u00fcsi kohaselt \u00f5iguslikult ebam\u00e4\u00e4rane ja soosib ranget piiramist. Seep\u00e4rast soovitabki anal\u00fc\u00fcs muuta seadust selliselt, et kaitse alla v\u00f5tmise eelduseks ei oleks \u00fcksnes ala t\u00fc\u00fcpilisus.<\/p>\n
“Praktikas ongi “t\u00fc\u00fcpilisuse” kriteerium p\u00f5hjustanud olukordi, kus kaitse alla v\u00f5etakse alasid, mille \u00f6koloogiline v\u00e4\u00e4rtus ei ole piisavalt p\u00f5hjendatud. N\u00e4iteks on moodustatud laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealasid r\u00f5hutades t\u00fc\u00fcpilisust olulise kaalutlusena,” t\u00f5i dokument v\u00e4lja.<\/p>\n
Kolmas muudatusettepanek puudutas p\u00fcsielupaikade (PEP) moodustamist. Nimelt kohustab EL-i \u00f5igus teatud liikide elupaikadele range kaitse s\u00fcsteemi kehtestama ning Eestis on selliseid p\u00fcsielupaiku 2124. Seejuures on ainu\u00fcksi viimase aastaga neid lisandunud 83.<\/p>\n
“Praktikas n\u00e4emegi, et PEP-e ei moodustata mitte \u00fcksnes rangelt kaitstava liigi elupaiga kaitseks, vaid h\u00f5lmatakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suuremaid alasid, kuhu liik v\u00f5ib sattuda v\u00f5i mida liik v\u00f5ib kasutada. Tegemist on \u00fclereguleerimisega,” sedastab anal\u00fc\u00fcs ja soovitab anda ministrile \u00f5igus p\u00fcsielupaikade kindlaksm\u00e4\u00e4ramise kord kehtestada.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs soovitab kehtivad kaitse-eeskirjad \u00fcle vaadata<\/p>\n
Lisaks teeb anal\u00fc\u00fcs ettepaneku v\u00e4hendada keelde ja piiranguid kaitsealade kaitse-eeskirjades ja p\u00fcsielupaikade m\u00e4\u00e4rustes. N\u00e4iteks on Natura piirangud ulatuslikumad kui on vajalik taastamis- ning s\u00e4ilitamiskohustuse t\u00e4itmiseks ning kaitse-eeskirjad piiravad reeglina majandustegevust ning ka metsamajandamist ulatuslikult.<\/p>\n
V\u00f5rdlusriikides ei ole Natura aladel metsa majandamine keelatud, kuid reeglina eeldab see m\u00f5juhinnangut. Anal\u00fc\u00fcs viitab, et ka \u00f5iguskantsler \u00dclle Madise on t\u00e4navu augustis avaldanud arvamust, et EL ei n\u00f5ua Natura alade piiranguv\u00f6\u00f6ndi metsaelupaikades metsa majandamise keelamist.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcsi kohaselt tuleks k\u00f5ik kehtivad kaitse-eeskirjad \u00fcle vaadata ja hinnata, kas piirangud on p\u00f5hjendatud.<\/p>\n
“M\u00f6\u00f6name, et k\u00f5igi kehtivate kaitse-eeskirjade \u00fcle vaatamine
on v\u00e4ga suure halduskoormusega t\u00f6\u00f6. Samas tagab see v\u00f5imaluse igal
konkreetsel alal l\u00f5petada ebavajalikud piirangud v\u00f5i vastupidi, tuvastada ja
t\u00e4iendada neid piiranguid, mis ei taga loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaitset,” sedastab dokument.<\/p>\n
Lisaks soovitab anal\u00fc\u00fcs vaadata \u00fcle kaitsekorralduskavad, mille kohta on \u00f5iguskantsler v\u00e4lja toonud, et tegu on ametkondliku juhisega, mitte \u00f5igusaktiga ja sellest ei saa tulla maaomanikule kohustusi.<\/p>\n
Ka tuleks anal\u00fc\u00fcsi kohaselt kaotada hoiualal lageraielangi ja turberaie langi maksimaalne suurusepiirang ning t\u00e4iendada Eesti looduse infos\u00fcsteemi, nii et leiukohad ja vaatlusandmed peaksid olema t\u00f5endatud.<\/p>\n
Nimelt on \u00f5iguskantsler pidanud probleemiks, et liikide elupaiku kantakse infos\u00fcsteemi pelgalt kuulmisandmete alusel\u00a0\u2013 loodusandmed peaksid olema kontrollitavad ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
Maade vahetamise v\u00f5imalus ja ajutine kaitse<\/p>\n
Looduskaitseseadus ei n\u00e4e ette lepingulist looduskaitset, kuid anal\u00fc\u00fcsi kohaselt on vabatahtlikud lepingud toimiv vahend, millega riik saab koos maaomanikuga ilma sundpiiranguteta kaitsemeetmeid rakendada.<\/p>\n
N\u00e4iteks Rootsis saab ajutisi v\u00f5i pikaajalisi lepinguid s\u00f5lmida kuni 49 aastaks, mille jooksul loobub maaomanik teatud tegevustest ja saab h\u00fcvitist. Ka Soomes on eramaa kaitse lepinguline ja eeldab maaomanike n\u00f5usolekut. Seega tuleks ka Eestis anal\u00fc\u00fcsi kohaselt seadust vabatahtlike lepingute regulatsiooniga t\u00e4iendada.<\/p>\n
Ka m\u00e4rgitakse anal\u00fc\u00fcsis, et Eestis ei kasutata ajutist kaitset, ehkki seadus tegelikult seda v\u00f5imaldab ning seda peaks ka tegema. Kompensatsioonimeetmena tuleks seadusesse lisada maade vahetamise v\u00f5imalus ja ootelepingud.<\/p>\n
“Eestis ei peaks omandist loobumine olema ainus viis \u00f5iglase ja kohese h\u00fcvitise saamiseks,” p\u00f5hjendati anal\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n
Kui piirangud on v\u00e4iksemal osal kui 50 protsenti kinnisasjast, peaks ettepaneku kohaselt olema v\u00f5imalus kaaluda kompensatsioonimeetmeid.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs m\u00e4rgib, et sundv\u00f5\u00f5randamise h\u00fcvitist peab p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi maksma kohe, kuid looduskaitseseaduses pole omandamise taotluste mentelemist\u00e4htaegu paika pandud ja menetlused venivad. Liiga pikk ootej\u00e4rjekord rikub aga omanike p\u00f5hi\u00f5igust.<\/p>\n
\u00dchtlasi soovitab anal\u00fc\u00fcs panna seadusesse kohustuse hinnata uute kaitsealade moodustamisel sotsiaalmajanduslikke m\u00f5jusid ning kaotada kohustuslik automaatne keskkonnam\u00f5jude hindamine, mis kehtib praegu \u00fcle 100 hektari suuruse metsamaa raadamise puhul.<\/p>\n
Ka peaks loobuma looduskaitseseaduse eeln\u00f5us sisalduvast ettepanekust kaotada erapooletu ekspertiisi n\u00f5ue loodusobjekti kaitse alal v\u00f5tmisel. Anal\u00fc\u00fcsis on p\u00f5hjenduseks toodud, et kui see kaotada, saaks kaitse alla v\u00f5tmist ulatuslikult laiendada. Ekspertiis pole sel puhul b\u00fcrokraatia, vaid tagab kontrolli.<\/p>\n
Ebasobivaks peab anal\u00fc\u00fcs ka ettepanekut piirata riigi makstavaid h\u00fcvitisi loodusobjekti riigile v\u00f5\u00f5randamisel, sest muidu v\u00e4heneb kinnistu v\u00e4\u00e4rtus kohe, kui see kantakse Eesti looduse infos\u00fcsteemi (EELIS).<\/p>\n
\u00dclle Madise on varem v\u00e4lja toonud,<\/a> et keskkonna kaitseks pole kohane kehtestada alusetuid omandipiiranguid ning riik peab omandit piirama hakates selleks ka vajalikud t\u00f5endid koguma. Samuti on \u00f5iguskantsler juhtinud t\u00e4helepanu<\/a>, et ehkki seaduse j\u00e4rgi tuleb metsaelupaikade kaitse alla v\u00f5tmiseks v\u00f5i nende senise kaitsekorra rangemaks muutmiseks algatada menetlus, pole riik seda Natura aladele lisapiiranguid pannes j\u00e4rginud. <\/p>\n