{"id":49725,"date":"2025-11-24T16:59:25","date_gmt":"2025-11-24T16:59:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49725\/"},"modified":"2025-11-24T16:59:25","modified_gmt":"2025-11-24T16:59:25","slug":"dr-kristel-amjarv-meestel-on-sageli-tunne-et-tervisekontroll-on-norkuse-mark","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49725\/","title":{"rendered":"Dr Kristel Amj\u00e4rv: \u201eMeestel on sageli tunne, et tervisekontroll on n\u00f5rkuse m\u00e4rk.\u201d"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n J\u00fcri Laasik ja Kristel Amj\u00e4rv. Pildid: erakogu <\/p>\n

Rahvusvahelisel meestekuul novembris p\u00f6\u00f6rdub mehi arsti juurde keskmisest rohkem. Kuid v\u00f5rreldes naistega on meeste arsti poole p\u00f6\u00f6rdumisi ja ennetavaid tervisekontrolle harvemini, p\u00f5hjusel, et neil on palju t\u00f6\u00f6d ja v\u00e4he aega ning sageli leitakse arsti uks \u00fcles vaid siis, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kannatab. <\/p>\n

\u201eKui mehed arsti juurde p\u00f6\u00f6rduvad, tuletame alati meelde f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja sotsiaalse elu tasakaalu ehk 8 tundi t\u00f6\u00f6d, 8 tundi t\u00f6\u00f6v\u00e4list elu ning 8 tunnise une ja puhkuse vajadust. See on \u00f6\u00f6p\u00e4evane elementaarne r\u00fctm, kuidas m\u00f5istlikult elada, kuid hoiakuid on keeruline muuta. Tundub endiselt, et meestel on tunne nagu tervisekontroll v\u00f5i arsti juures k\u00e4ik on n\u00f5rkuse m\u00e4rk. On palju t\u00f6\u00f6d ja v\u00e4he aega ning arsti juurde p\u00f6\u00f6rdutakse kui t\u00f6\u00f6v\u00f5ime juba kannatab. Arvatakse, et terviseprobleemid l\u00e4hevad iseenesest \u00fcle,\u201d kirjeldas \u00dclemiste tervisemaja juhataja ja \u00fcldarst dr Kristel Amj\u00e4rv. <\/p>\n

P\u00f5hjuseid, miks mehed arsti juurde ei l\u00e4he on mitmeid, kuid arsti s\u00f5nul on need sagedasti seotud meestele omaste kultuuriliste ja sotisaalsete p\u00f5hjustega: mehed ei kurda, kui s\u00f5brad ei p\u00f6\u00f6rdu, ei l\u00e4he ka ise, tuntakse hirmu ka diagnoosi ees ning peidetakse pea justkui liiva alla.<\/p>\n

\u201eV\u00f5imalik ettek\u00e4\u00e4ne on ka pikad tervishoiu j\u00e4rjekorrad ning arvatakse, et ega perearstile ju ei p\u00e4\u00e4segi.\u00a0 Samuti m\u00e4ngib rolli emotsionaalne h\u00e4bitunne, eriti urogenitaalsete- v\u00f5i seksuaaltervise teemadel,\u201d lausus dr Amj\u00e4rv.<\/p>\n

69% meestest on kolesterool \u00fcle normi<\/p>\n

Ka SYNLAB Eesti laboriarst dr J\u00fcri Laasik n\u00f5ustus, et on murettekitav, et mehed p\u00f6\u00f6rduvad tervisekontrolli enamasti alles siis, kui juba tervisemure v\u00e4lja l\u00f6\u00f6b. \u201eKui vaatame viimase kolme aasta meeste vereanal\u00fc\u00fcside tulemusi, siis 69% meestest on LDL ehk \u201ehalva\u201d kolesterooli n\u00e4itaja korrast \u00e4ra. D-vitamiin on alla normi ca pooltel meestest ning ca 21% meestest on normist v\u00e4ljas ka testosterooni n\u00e4itaja,\u201d v\u00f5ttis dr Laasik p\u00f5hilised mured kokku.<\/p>\n

\u201eHooajaliselt v\u00f5ib kolme aasta anal\u00fc\u00fcside baasilt \u00f6elda, et kevadel ilmneb normist k\u00f5rvalekaldeid n\u00e4itajates, mis on tugevamalt seotud p\u00e4ikesevalguse, toitumise ja liikumisharjumuste muutustega talvisel perioodil \u2013 v\u00e4hene puhkus, liikumine ja stress, v\u00f5ivad omakorda m\u00f5jutada nii trigl\u00fctseriidide kui ka testosteroonitaset,\u201d nentis dr Laasik.<\/p>\n

Noored mehed arste ei karda<\/p>\n

Positiivse tendentsina toob dr Kristel Amj\u00e4rv v\u00e4lja selle, et noorte meeste hulgas on olukord parem. \u201eNoored mehed p\u00f6\u00f6rduvad arstile sagedamini, eriti just ka vaimse tervise muredega, n\u00e4iteks \u00e4revus, paanikahood, millega kaasnevad s\u00fcdame piirkonna valud, aga ka verer\u00f5hu t\u00f5us. Noored kasutavad muidugi ka enam digitaalseid ressursse, nende seas on ka ennetus olulisem. Kuid stigmasid ja barj\u00e4\u00e4re j\u00e4tkub ka noortele meestele,\u201d nentis dr Amj\u00e4rv.<\/p>\n

Dr Amj\u00e4rv n\u00e4eb igap\u00e4evaselt oma t\u00f6\u00f6s olukordi, kus arsti juurde oleks pidanud p\u00f6\u00f6rduma varem. \u201eN\u00e4iteks arvas \u00fcks 55-aastane patsient, et \u201evanusega ikka juhtub\u201d, ega pidanud urogenitaalkaebusi t\u00f5siseks. Anal\u00fc\u00fcside k\u00e4igus selgus, et tema PSA anal\u00fc\u00fcs oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud ja uuringul avastati eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk. Kuna eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk oli varajases staadiumis oli see ka v\u00e4ga h\u00e4sti ravitav. Hilises faasis toimub juba metastaseerumine,\u201d r\u00e4\u00e4kis arst.<\/p>\n

\u201eMa tunnen end h\u00e4sti\u201d \u2013 aga verer\u00f5hk n\u00e4itab muud<\/p>\n

\u201eKa tuli \u00fcks 50-aastane mees perearsti vastuv\u00f5tule vaid seep\u00e4rast, et t\u00f6\u00f6tervishoid saatis. Kaebuseid tal enda s\u00f5nul polnud, kuid vastuv\u00f5tul oli mehe verer\u00f5hk 190\/110 mmHg, LDL ehk \u201ehalb\u201d kolesterool \u00fcle normi ning muutuseid oli n\u00e4ha ka EKGs. See k\u00f5ik t\u00e4hendas, et patsiendil oli suur risk l\u00e4hikuudel saada insult v\u00f5i s\u00fcdameinfarkt. Patsiendile m\u00e4\u00e4rati ravi, anti soovitused elustiili muutusteks ja patsient j\u00e4eti regulaarsele j\u00e4lgimisele. Kuus kuud hiljem oli tal stabiilne verer\u00f5hk ja oluliselt v\u00e4iksem \u00e4gedate s\u00fcdamehaiguste risk,\u201d kirjeldas dr Amj\u00e4rv kuidas arstil k\u00e4ik v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta elu.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul m\u00e4ngivad tervise eest hoolt kandmisel olulist rolli ka ennetuskampaaniad. \u201eKa \u00fcks kampaanias leitud terviserikkega inimene on v\u00f5it,\u201d toonitas dr Amj\u00e4rv ja julgustas k\u00f5iki mehi perearsti juurde kontrolli minema v\u00f5i kasutada terviseanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imalusi l\u00e4bi SYNLABi. Ka dr Laasik r\u00f5hutas, et parim ravi tervisemuredele on ennetus. \u201eSeet\u00f5ttu peaks iga mees kord aastas v\u00f5i v\u00e4hemalt kahe aasta jooksul l\u00e4bima tervisekontrolli ning l\u00e4bi aasta seadma tervisealaseid eesm\u00e4rke ehk meesm\u00e4rke,\u201d lisas dr Laasik.<\/p>\n

Meeste jaoks eriti olulised vereanal\u00fc\u00fcsid ja tervisen\u00e4itajate m\u00f5\u00f5tmised:<\/p>\n

Vereanal\u00fc\u00fcsid<\/p>\n

    \n
  1. T\u00e4isveri (hemogramm)
    \u2013 aitab avastada p\u00f5letikku, aneemiat, kroonilisi haigusi.<\/li>\n
  2. Paastuveresuhkur v\u00f5i HbA1c
    \u2013 diabeedi ja eeldiabeedi varajaseks avastamiseks.<\/li>\n
  3. Lipiidid (kolesterooliprofiil)
    \u2013 LDL, HDL, trigl\u00fctseriidid. V\u00e4ga oluline s\u00fcdamehaiguste ennetuses.<\/li>\n
  4. Maksa n\u00e4itajad (ALAT, ASAT, GGT)
    \u2013 alkoholi, ravimite, \u00fclekaalu ja rasvmaksa varajane avastamine.<\/li>\n
  5. Neerufunktsioon (kreatiniin, eGFR, vajadusel uriinianal\u00fc\u00fcs)
    \u2013 neerukahjustus hiilib tihti m\u00e4rkamatult.<\/li>\n<\/ol>\n

    M\u00f5\u00f5tmised<\/p>\n

      \n
    1. Verer\u00f5hk
      \u2013 \u00fcks olulisemaid ennustajaid insuldile ja infarktile.<\/li>\n
    2. Kehakaal, v\u00f6\u00f6\u00fcmberm\u00f5\u00f5t, KMI
      \u2013 aitab hinnata s\u00fcdame-, diabeedi- ja metaboolset riski.<\/li>\n
    3. Pulss, hapnikusaturatsioon (vajadusel)
      \u2013 \u00fcldine s\u00fcdame ja hingamisteede funktsioon.<\/li>\n<\/ol>\n

      40+ v\u00f5i riskifaktoritega mehed<\/p>\n

        \n
      • PSA (eesn\u00e4\u00e4rme spetsiifiline antigeen)
        \u2013 m\u00f5istlik teha kui:\n
          \n
        • perekonnas eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi juhtumeid,<\/li>\n
        • urineerimisvaevused,<\/li>\n
        • mees on 45\u201350+ vanuses.
          (PSA ei ole k\u00f5igile kohustuslik, aga kasulik riskide hindamiseks.)<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
        • Gl\u00fckoos ja lipiidid tihedamalt (iga 1\u20132 aasta tagant).<\/li>\n
        • EKG
          \u2013 kasulik riskifaktoritega meestel (k\u00f5rge verer\u00f5hk, suitsetamine, \u00fclekaal).<\/li>\n<\/ul>\n

          50+ mehed<\/p>\n

            \n
          • Sooles\u00f5eluuring (peitvere uuring v\u00e4ljaheites)
            \u2013 v\u00e4ga oluline j\u00e4mesoolev\u00e4hi ennetamiseks.<\/li>\n
          • Luutiheduse uuring (DXA)
            \u2013 suur riskiga patsientidel (kortisooniravi, suitsetamine, v\u00e4hene liikumine, madal testosteroon).<\/li>\n<\/ul>\n

            Riskir\u00fchmade p\u00f5hised testid<\/p>\n

              \n
            • Kilpn\u00e4\u00e4rme funktsioon (TSH)
              \u2013 eriti v\u00e4simuse, kaalumuutuste, s\u00fcdamer\u00fctmih\u00e4irete korral.<\/li>\n
            • B12, D-vitamiin
              \u2013 kui on v\u00e4simus, tuimus, lihasvalud v\u00f5i toitumisriskid.<\/li>\n
            • Suguhaiguste testid (HIV, s\u00fc\u00fcfilis, klam\u00fc\u00fcdia, gonorr\u00f6a)
              \u2013 uue partneri v\u00f5i riskik\u00e4itumise korral.<\/li>\n
            • Spiromeetria
              \u2013 suitsetajatel v\u00f5i hingamisvaevustega meestel.<\/li>\n<\/ul>\n

              Mida kontrollida s\u00f5ltuvalt elustiilist?<\/p>\n

              Suitsetaja<\/p>\n

                \n
              • spiromeetria<\/li>\n
              • kopsur\u00f6ntgen (vastavalt s\u00fcmptomitele)<\/li>\n<\/ul>\n

                Palju alkoholi tarvitav v\u00f5i \u00fclekaaluline mees<\/p>\n

                  \n
                • maksan\u00e4itajad<\/li>\n
                • veresuhkur<\/li>\n
                • lipiidid<\/li>\n
                • verer\u00f5hk<\/li>\n<\/ul>\n

                  Tugeva stressi, uneprobleemide v\u00f5i depressiooniriskiga mees<\/p>\n

                    \n
                  • vajadusel vaimse tervise s\u00f5eltestid (EEK-2)<\/li>\n
                  • kilpn\u00e4\u00e4rmeanal\u00fc\u00fcs (TSH)<\/li>\n<\/ul>\n

                    Kui tihti peaks mees neid tegema?<\/p>\n

                      \n
                    • 20\u201339 a: v\u00e4hemalt iga 2\u20133 aasta tagant<\/li>\n
                    • 40\u201349 a: kord aastas v\u00f5i vastavalt riskidele<\/li>\n
                    • 50+ a: kord aastas (v\u00e4hemalt p\u00f5hiuuringud)<\/li>\n<\/ul>\n

                      Riskifaktoritega (suitsetamine, \u00fclekaal, k\u00f5rge verer\u00f5hk, p\u00e4rilik s\u00fcdamehaigus) \u2013 sagedamini.<\/p>\n

                      \n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00fcri Laasik ja Kristel Amj\u00e4rv. Pildid: erakogu Rahvusvahelisel meestekuul novembris p\u00f6\u00f6rdub mehi arsti juurde keskmisest rohkem. Kuid v\u00f5rreldes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49726,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-49725","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115605744214491140","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49725"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49725\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49726"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}