![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3002243h84c4t24.jpg\"\/)
Maris Lauri. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n“Soovisin t\u00e4na osaleda h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta kuulajana riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil, kus kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson andis \u00fclevaate\u00a0julgeolekuolukorrast Eestis. Paraku komisjoni esimees Maris Lauri seda ei v\u00f5imaldanud, \u00f6eldes et mul puudub teadmisvajadus,” kirjutas Vooglaid 8. septembril riigikogu juhatusele saadetud avalduses.<\/p>\n
“Ma oleksin eeldanud, et k\u00f5ikide riigikogu liikmete puhul peetakse seda iseenesestm\u00f5istetavaks, et neil on teadmisvajadus selle suhtes, milline on riigis julgeolekuolukord,” \u00fctles Vooglaid neljap\u00e4eval ERR-ile, nimetades tema mittelubamist istungile kurioosseks.<\/p>\n
Vooglaiu s\u00f5nul on riigikogu tavap\u00e4rane praktika olnud, et saadikud v\u00f5ivad ka komisjoni liikmeks olemata minna selle istungit kuulama ilma seal s\u00f5na\u00f5igust omamata.<\/p>\n
“Ja ma olen sellest l\u00e4htunud ja l\u00e4htusin ka tol korral, aga n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku ilmnes, et p\u00e4ris nii need asjad siiski ei k\u00e4i. V\u00e4hemalt mitte k\u00f5igi riigikogu liikmete puhul, k\u00f5igi komisjonide puhul ja k\u00f5ikidel puhkudel. Siis tekkiski mul k\u00fcsimus, et kas n\u00fc\u00fcd on siis nii, et Maris Lauri ukse peal otsustab, et n\u00e4iteks Varro Vooglaiul ei ole teadmisvajadust selle suhtes, milline on julgeolekuolukord, aga n\u00e4iteks Marko Mihkelsonil on. Selline lahendus oleks eriti kurioosne, et siis nagu n\u00e4o j\u00e4rgi otsustatakse, millised on parlamendiliikmete \u00f5igused, aruteludele ligi p\u00e4\u00e4seda,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Lauri: l\u00e4htusin seadusest<\/p>\n
Lauri l\u00fckkas tagasi v\u00e4ite, et Vooglaiu istungile mittelubamise otsus p\u00f5hineb sellel, et ta kuulub opositsiooni. “Ei kindlasti mitte!” \u00fctles ta vastuseks ERR-i sellekohasele k\u00fcsimusele.<\/p>\n
Lauri selgitas, et tema otsus p\u00f5hineb riigisaladuse ja salastatud v\u00e4listeabe seaduse (RSVS) s\u00e4tetel, mis r\u00e4\u00e4givad teadmisvajadusest.<\/p>\n
“Riigikogu liikmel on \u00f5igus saada juurdep\u00e4\u00e4s Eesti riigisaladusele. Aga absoluutselt k\u00f5igil inimestel, kellel on ligip\u00e4\u00e4s riigisaladustele \u2013 olgu see isegi peaminister v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik kes \u2013 nendel alati vaadatakse ka seda, kas neil on seda asja vaja teada konkreetsel hetkel. Teadmisvajaduse \u00fcle otsustab see, kes seda riigisaladust omab,” r\u00e4\u00e4kis Lauri. “See, et inimesel on huvi midagi teada, ei t\u00e4henda seda, et tal on vajadus seda teada. See kehtib ka riigisaladuste kohta,” lisas ta.<\/p>\n
Sama v\u00f5ib j\u00e4reldada ka RSVS paragrahv 25 l\u00f5ikest \u00fcks, milles \u00f6eldakse riigisaladust t\u00f6\u00f6tlev \u00fcksus ja juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igusega f\u00fc\u00fcsiline isik on kohustatud enne riigisaladusele juurdep\u00e4\u00e4su andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdep\u00e4\u00e4su \u00f5igus ja teadmisvajadus.<\/p>\n
Maris Lauri. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n
Kuna julgeoleku\u00fclevaate tegi kapo, siis on neil ka sellele ligip\u00e4\u00e4su osas s\u00f5na\u00f5igus, v\u00f5is j\u00e4reldada ka Lauri jutust.<\/p>\n
“Kui tullakse tegema julgeoleku\u00fclevaadet \u2013 meil k\u00e4ivad erinevad asutused \u2013 siis nad teevad selle \u00fclevaate vastavalt komisjoni v\u00f5i kuulajate spetsiifikale, sest see on nende kohustus ja tulenevalt seadusest nad ei saa jagada igasugust infot, mis nendel on. Nad jagavad seda infot, mida nad peavad vajalikuks just nimelt selle komisjoni liikmetele,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Komisjoni esimehena on mul volitus hinnata seda, kas [kellelgi] on [teadmis]vajadust. V\u00e4ga lihtne n\u00e4ide \u2013 meile saadetakse teatud \u00fclevaateid erinevate asutuste poolt, kus on kirjutatud, kellel on ligip\u00e4\u00e4s, kes saavad seda informatsiooni lugeda, seal on komisjoni liikmed ilusasti kirjas. \/—\/ Varro Vooglaiu nime seal ei ole, mis t\u00e4hendabki seda, et ta ei saa k\u00e4sitleda neid teemasid, mida nendes \u00fclevaadetes k\u00e4sitletakse. K\u00f5ik, v\u00e4ga lihtne,” \u00fctles Lauri.<\/p>\n
“Ja ma olen seda Varo Vooglaiule korduvalt selgitanud, et kui tal on mingisugused konkreetsed huvid ja ta soovib \u00fclevaadet saada, siis mitte keegi ei keela tal p\u00f6\u00f6rduda otse kapo poole v\u00f5i paluda, et nende fraktsioon korraldaks \u00fclevaate saamise kapolt v\u00f5i ka m\u00f5nelt teiselt julgeolekuasutuselt, kui nad tunnevad, et seda on vaja,” j\u00e4tkas Lauri. “Teised fraktsioonid saavad sellega alati hakkama, aga millegip\u00e4rast Varro Vooglaiul on see probleem kogu aeg. Ja tal on probleem \u00fcksnes nende kohtumistega, kuhu tuleb \u00fclevaadet tegema kapo. Teistele komisjoni istungitele tal puudub absoluutne huvi tulla. Nii et ma ei tea, miks see nii on,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
Vooglaid: kapo esindaja ei saaks fraktsiooni ruumides r\u00e4\u00e4kida<\/p>\n
Vooglaid vastas sellele aga viitega, et julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve komisjonile on ehitatud v\u00e4lja eraldi ruum, kus saab lekkeid kartmata r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
“Ja n\u00e4iteks kui Lauri \u00fctleb, et kutsuge ta (kapo esindaja – toim.) endale fraktsiooni, siis seal p\u00f5him\u00f5tteliselt ei saa sellistel teemadel r\u00e4\u00e4kida tasemel, mis puudutab riigisaladust. Nii, et see soovitus, et kutsuge endale fraktsiooni, on juba p\u00f5him\u00f5tteliselt teostamatu ja nad teavad seda v\u00e4ga h\u00e4sti,” r\u00e4\u00e4kis Vooglaid.<\/p>\n
“Muidugi kurioosne on ka see, et kui n\u00fc\u00fcd fraktsioon n\u00e4iteks j\u00e4rgmine n\u00e4dal otsustab mind saata asendusliikmena meie fraktsiooni esindaja Rene Koka asemel, siis pole kellelgi midagi \u00fctlemist, ma v\u00f5in rahulikult sisse jalutada ja t\u00e4pselt sama arutelu kuulata seal. Ehk siis sellest n\u00e4htub, et mingit sisulist takistust tegelikult ei ole, t\u00e4iendavaid lubasid vaja ei ole, et tegelikult ma olen t\u00e4iesti kvalifitseeritud seal olema ja kuulama. Ja mulle tundub, et mittelubamine on pigem selline kiuslik akt,” lisas Vooglaid.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/1160057ha2dct24.jpg\"\/)
Varro Vooglaid. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
K\u00fcsimusele, mis edasi saab vastas Vooglaid: “Ma olen mitmelt riigikogu liikmelt kuulnud, et nemad kavatsevad ka n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmine kord kohale minna. Et \u00f6eldagu siis neile ka, vaatame, kuidas see asi siis k\u00e4ib. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib sinna minna, ma ei tea, 10 v\u00f5i 20 riigikogu liiget, kes k\u00f5ik \u00fctlevad, me tahame ka saada v\u00f5imaluse kuulata, milline on meie riigis valitsev julgeolekuolukord. Eks n\u00e4is siis, kas nad viskavad k\u00f5ik v\u00e4lja v\u00f5i hakatakse n\u00e4o j\u00e4rgi sisse laskma, et kes tundub sellise inimesena, kellel v\u00f5iks teadmisevajadus olla, see lastakse sisse ja kes tundub, et tal ei ole teadmisvajadust, siis teda ei lasta sisse, ilma et mingeid p\u00f5hjendusi esitatakse. Minule tundub see kuidagi jabur.”<\/p>\n
Vooglaid tahab selgemaid reegleid<\/p>\n
Vooglaid leidis l\u00f5petuseks, et vaja oleks reeglite t\u00e4psustamist: “Ma k\u00fcsisin ka juhatuselt, et tegelikult oleks vaja reeglites ikkagi selgust, et k\u00f5ik riigikogu liikmed teaksid, millised need reeglid on, mis kehtivad ja siis neid ka rakendatakse k\u00f5igi suhtes \u00fchtemoodi. \/—\/ Millised iganes need reeglid on, selle \u00fcle v\u00f5ib siis vaielda, et kes saab ja kes ei saa ja millistel tingimustel, aga mingi selgus v\u00f5iks nagu olla.”<\/p>\n
Samas Lauri \u00fctles vestluses ERR-iga, et soovitab Vooglaiul riigisaladuse ja salastatud v\u00e4listeabe seadus korralikult l\u00e4bi lugeda: “Ta on jurist ja saab sellest kindlasti v\u00e4ga h\u00e4sti aru.”<\/p>\n
Riigikogu esimees Lauri Hussar m\u00e4rkis oma vastuskirjas Vooglaiu p\u00f6\u00f6rdumisele, et riigikogu liikme seaduse (RKLS) ja RSVS s\u00e4tete kohaselt on riigikogu liikmel riigisaladuse k\u00f5igile tasemetele juurdep\u00e4\u00e4su \u00f5igus tema seadusest tulenevate konkreetsete \u00fclesannete t\u00e4itmiseks ja see on seotud v\u00e4ltimatu ja p\u00f5hjendatud teadmisvajadusega konkreetse teabe suhtes.<\/p>\n
“Kuna Teie nimetatud komisjonis k\u00e4sitletakse riigisaladust, on erikomisjoni esimehel kohustus hinnata ja kontrollida liikmelt, kes ei ole konkreetse komisjoni h\u00e4\u00e4le\u00f5iguslik liige, milline on tema teadmisvajadus. Kontrollimise kohustus tuleneb RSVS paragrahv 25 l\u00f5ikest 1 ja paragrahv 3 punktist 15, mille
kohaselt tuleb riigikogu komisjonil (riigisaladust t\u00f6\u00f6tlev \u00fcksus) kontrollida ja veenduda enne juurdep\u00e4\u00e4su andmist, et isikul on nii vastava taseme riigisaladusele juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igus kui ka p\u00f5hjendatud teadmisvajadus,” seisis Hussari vastuses Vooglaiule.<\/p>\n
Riigikogu pressiesindaja Karin Kangro m\u00e4rkis neljap\u00e4eval ERR-ile saadetud kommentaaris, et riigikogu juhatus arutas Vooglaiu p\u00f6\u00f6rdumist oma 16. septembri istungil ja leidis konsensuslikult, et komisjonide enesekorraldus\u00f5igusest l\u00e4htuvalt ei sekku juhatus komisjoni tegevusse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2151490h957dt24.jpg\"\/)
Riigikogus Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Riigisaladusega seonduvat reguleerib riigisaladuse ja salastatud v\u00e4listeabe seadus ning teadmisvajaduse hindamiseks eraldi reegleid kehtestatud ei ole. Kui komisjonis k\u00e4sitletakse riigisaladust, on komisjoni esimehel seadusest tulenev kohustus hinnata ja kontrollida, esiteks, kas istungil osalejal on riigisaladuse luba, ning teiseks, kas tal on p\u00f5hjendatud teadmisvajadus konkreetsele infole,” t\u00e4psustas Kangro.<\/p>\n
“Teadmisvajadus ei teki ametikohast ega juurdep\u00e4\u00e4suloast enesest, vaid siis, kui inimesel on sisuliselt p\u00f5hjendatud vajadus teavet kasutada ja see vajadus on seotud tema juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igust tingivate kohustustega. Teadmisvajadust konkreetsele riigisaladusele peab p\u00f5hjendama inimene, kes soovib saladusele ligip\u00e4\u00e4su. Riigisaladusele juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igusega inimene ei saa omatahtsi igasuguse vastava tasemega riigisaladusega tutvuda,” j\u00e4tkas ta.<\/p>\n
“Teadaolevalt ei ole riigikogu liige varem soovinud olla k\u00fclalisena komisjoni istungil, kus arutatakse riigisaladust. Erakondliku kuuluvuse ajendil ei kehtestata riigikogu liikmetele piiranguid,” kinnitas riigikogu pressiesindaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Soovisin t\u00e4na osaleda h\u00e4\u00e4le\u00f5iguseta kuulajana riigikogu julgeolekuasutuste j\u00e4relevalve erikomisjoni istungil, kus kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson andis \u00fclevaate\u00a0julgeolekuolukorrast Eestis.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4989,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4222,4220,28,29,641,4221,19,25,4226,640,4227,4224,4218,4223,23,24,22,20,4219,30,4225],"class_list":{"0":"post-4988","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-julgeolekuasutuste-jarelevalve-erikomisjon","19":"tag-kapo","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lauri-hussar","23":"tag-maris-lauri","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rahvasaadikud","27":"tag-riigikogu","28":"tag-riigikogu-liikme-mandaat","29":"tag-riigikogu-tookord","30":"tag-riigisaladus","31":"tag-seadusandlik-kogu","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-varro-vooglaid","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-voimude-lahusus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4988\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}