{"id":49946,"date":"2025-11-24T23:34:20","date_gmt":"2025-11-24T23:34:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49946\/"},"modified":"2025-11-24T23:34:20","modified_gmt":"2025-11-24T23:34:20","slug":"teise-matta-otsast-eesti-kliimaajaloos-napib-tulevikuks-oppetunde-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/49946\/","title":{"rendered":"“Teise m\u00e4tta otsast”: Eesti kliimaajaloos napib tulevikuks \u00f5ppetunde | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Eesti geograafiline asend on kostitanud kohalikke juba sajandeid heitliku ilmaga, kuid n\u00fc\u00fcd on kliima p\u00f5hjalikult muutumas. Ees ootab ajastu, kus mineviku kogemusest ei pruugi \u00e4\u00e4rmuslike p\u00f5udade ja vihmadega toimetulekul enam piisata, arutlesid keskkonnaajaloolane Ulrike Plath ja kliimateadlane Velle Toll.<\/p>\n

Eesti ilma on alati iseloomustanud suur vaheldusrikkus, mis tuleneb selle asukohast kahe suure ilmas\u00fcsteemi kokkupuutepunktis. “J\u00e4\u00e4me arktilise k\u00fclma \u00f5humassi ja troopilise sooja \u00f5humassi piirile,” m\u00e4rkis Toll Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n

Eesti paikneb Tolli s\u00f5nul parasv\u00f6\u00f6tmes, kus aastaaegu on neli ja ilm muutlik. “\u00dcks p\u00e4ev on k\u00f5rgr\u00f5hkkond, selge p\u00e4ikseline ilm, ja j\u00e4rgmine p\u00e4ev juba teeb ts\u00fcklon meie ilma. See muudab meil siin k\u00f5ik v\u00e4ga huvitavaks,” artules ta kliimateadlase seisukohast.<\/p>\n

“\u00dcks p\u00e4ev on k\u00f5rgr\u00f5hkkond, selge p\u00e4ikseline ilm, ja j\u00e4rgmine p\u00e4ev juba teeb ts\u00fcklon meie ilma. See muudab meil siin k\u00f5ik v\u00e4ga huvitavaks.” – Velle Toll<\/p>\n

Kuigi t\u00e4nap\u00e4eval tunduvad tormid ja p\u00f5uad sageli erakordsena, on need ajaloolises vaates pigem korduv n\u00e4htus. Plath m\u00e4rkis, et \u00e4\u00e4rmuslikud ilmaolud pole siinses regioonis midagi uut. “K\u00fcsimus on pigem, kui kaugele ulatub meie m\u00e4lu. Kui vaatame ajalukku, siis n\u00e4eme, et iga sajand pakub midagi v\u00e4ga huvitavat ja \u00f5udset, mis n\u00f5uab inimeste ja loomade elusid,” osutas ta.<\/p>\n

Arhiivimaterjalid paljastavad minevikust Plathi s\u00f5nul lausa uskumatuna tunduvaid ilmastikus\u00fcndmusi. Ta t\u00f5i n\u00e4ite 1872. aasta suurest tormist, mille kohta on s\u00e4ilinud ajakirjandusest v\u00e4rvikaid kirjeldusi. “N\u00e4iteks lendas hobune koos vankriga \u00fcle kiriku m\u00fc\u00fcri, kus olid just matused, ja matuselised ka lendasid,” sedastas ta. Samuti on s\u00e4ilinud \u00e4ikese v\u00f5i pikse sissel\u00f6\u00f6mise kirjeldusi.<\/p>\n

Siiski on teadlaste teadmised siinse regiooni varasemast kliimast l\u00fcnklikud ja eba\u00fchtlased. Plath kirjeldas Eesti kliimaajaloo andmestikku piltlikult kui musta auku, kus lendavad ringi m\u00f5ned punktvalgustust andvad jaaniussid. Ta nentis, et nappide andmete p\u00f5hjal on \u00fcldist pilti raske kokku panna. “Kesk-Euroopa kohta on olemas \u00fcsnagi head andmebaasid, aegread ja \u00fclevaade ajaloolise kliima kohta. Samas see, mis siin Baltikumi idaosas on juhtunud aastasadade jooksul, on parajalt suur k\u00fcsim\u00e4rk,” arutles Plath.<\/p>\n

Ulrike Plath Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Tulevik on palavam ja vihmasem<\/p>\n

Tulevikku vaadates hoiatavad teadlased \u00fcle maailma, et \u00fcleilmne kliima soojenemine toob kaasa kvalitatiivselt uue olukorra. Velle Tolli s\u00f5nul on \u00e4\u00e4rmuslikku ilma, n\u00e4iteks kuumalaineid ja paduvahimasid olnud ka varem, aga n\u00fc\u00fcd esineb neid sagedamini. “Mida tugevam saab globaalne soojenemine olema, siis \u00fcha rohkem hakkab olema s\u00fcndmusi, millele me ajaloost analoogi enam ei leia,” v\u00f5rdles ta.<\/p>\n

Eesti jaoks t\u00e4hendavad need muutused keskmisest kiiremat temperatuuri t\u00f5usu. Tolli s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b kogu Eesti ilma senine varieeruvus ja k\u00f5ikumine alles. “Samas oleme juba n\u00e4inud globaalse soojenemise \u00fcldise trendi taustal, kuidas meil on olnud sagedamini ja tugevamaid paduvihmasid. Meil on ka kuumalained tugevamad ja sagedasemad. Need trendid j\u00e4tkuvad,” osutas ta.<\/p>\n

“Mida tugevam saab globaalne soojenemine olema, siis \u00fcha rohkem hakkab olema s\u00fcndmusi, millele me ajaloost analoogi enam ei leia.” – Velle Toll<\/p>\n

Praeguste trendide j\u00e4tkudes on Tolli s\u00f5nul oodata sajandi l\u00f5puks umbes kolme kraadist \u00fcleilmse keskmise temperatuuri t\u00f5usu v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stuseelse ajaga. “Temperatuuri m\u00f5ttes t\u00e4hendab see, et Eestis on soojenemine umbes 1,3 kraadi kiirem iga kraadi globaalse soojenemise kohta,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

See seab suure surve alla riikliku taristu ja ehitusnormid, mis ei saa p\u00f5hineda mineviku v\u00f5i segi oleviku andmetel. “Infrastruktuur, mida me ehitame: […] me tahame seda kasutada tulevikus ja see peab toimima tuleviku kliimas,” s\u00f5nas Toll. Praegu on Eestiski tema s\u00f5nul olemas alusteadmine, millisteks ilmaoludeks tuleb edaspidi valmis olla. “Iseasi, kui h\u00e4sti me seda teadmist t\u00e4na \u00e4ra kasutame. Siin on just \u00fchiskonna, looduse ja kliima kokkupuutepunkt see, kus on minevikust v\u00e4ga palju \u00f5ppida,” m\u00e4rkis kliimateadlane.<\/p>\n

Velle Toll Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Eesti inimene on kohanemisv\u00f5imeline<\/p>\n

Vaatamata s\u00fcngetele globaalsetele prognoosidele j\u00e4\u00e4b Eesti siiski piirkonnaks, kus elu on v\u00f5imalik j\u00e4tkata. “Suured maa-alad, eriti just ekvaatoril\u00e4hedastes piirkondades, muutuvad praktiliselt elamisk\u00f5lbmatuks. Seal ei ole v\u00f5imalik enam kohapeal toitu kasvatada,” kirjeldas Velle Toll. Eesti soodsamast asukohast hoolimata on kohanemine muutuvate oludega kliimateadlase s\u00f5nul aga siingi m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu.<\/p>\n

“Potentsiaal olla suhteliselt maal\u00e4hedane, tugevate juurtega ja v\u00f5imeline vastu v\u00f5tma uusi teadmisi, on kindlasti tuleviku jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis kombinatsioon.” – Ulrike Plath<\/p>\n

Ulrike Plath ei jaga Tolli optimismi, et mineviku teadmised inimesi kohanemisel edasi aitaksid. “Ajaloolased on v\u00e4ga pikalt pead murdnud teemal, kas me \u00f5pime midagi ajaloost. Paraku peame \u00fctlema, et \u00f5pime h\u00e4sti v\u00e4he ja unustame palju rohkem,” arutles ta. Seda, et m\u00f5ni murekoht on inimkonda kimbutanud juba sajandi v\u00f5i poole eest, m\u00f5istavad inimesed Plathi s\u00f5nul sageli alles siis, kui mure ise on ammu k\u00e4es.<\/p>\n

M\u00f5lemad k\u00fclalised aga t\u00f5desid, et Eesti inimesed on ajaloolistel p\u00f5hjustel v\u00f5rreldes l\u00e4\u00e4neeurooplastega rohkem kriisideks valmis. Plath v\u00f5rdles Eesti inimeste kohanemisv\u00f5imet Baltikumi aedadest alguse saanud \u00f5unapuude pookimise kunstiga, kus kohalike oludega harjunud t\u00fcvele poogitakse v\u00e4lismaiseid maitsesorte. “Potentsiaal olla suhteliselt maal\u00e4hedane, tugevate juurtega ja v\u00f5imeline vastu v\u00f5tma uusi teadmisi, on kindlasti tuleviku jaoks v\u00e4ga t\u00e4htis kombinatsioon,” osutas ta.<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Ulrike Plath ja Velle Toll Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti geograafiline asend on kostitanud kohalikke juba sajandeid heitliku ilmaga, kuid n\u00fc\u00fcd on kliima p\u00f5hjalikult muutumas. Ees ootab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":49947,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,25321,35,34,36,31,32,21,25327,4326,4330,25328,15928,25323,25326,28,29,19,25322,25,3074,6027,23,24,22,25325,20,25324,4324,30],"class_list":{"0":"post-49946","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-ilm","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-keskkonnaajalugu","20":"tag-kliima","21":"tag-kliima-soojenemine","22":"tag-kliimaajalugu","23":"tag-kliimamuutus","24":"tag-kohanemine","25":"tag-kuumalained","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-paduvihmad","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-poud","32":"tag-teise-matta-otsast","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-ulrike-plath","37":"tag-uudised","38":"tag-velle-toll","39":"tag-vihm","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=49946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/49946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/49947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=49946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=49946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=49946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}