{"id":50091,"date":"2025-11-25T08:11:11","date_gmt":"2025-11-25T08:11:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50091\/"},"modified":"2025-11-25T08:11:11","modified_gmt":"2025-11-25T08:11:11","slug":"kolmekone-peretuli-oed-kellid-on-asunud-koondist-koos-vallutama-olles-teineteisele-tegelikult-konkurendiks-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50091\/","title":{"rendered":"Kolmek\u00f5ne | Peret\u00fcli?! \u00d5ed Kellid on asunud koondist koos vallutama, olles teineteisele tegelikult konkurendiks – Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"

\"Aleksandra \n<\/p>\n

\u00d5ed Kellid on esimest korda koos A-koondises, valmis oma keemia ja tehnikaga tikitakatama \u00fcle igasuguseid vastaseid. Juba see samm on unistuse t\u00e4itumine, aga koos v\u00e4ljakule mahtuda oleks tippude tipp!<\/p>\n

Aleksandra ja Nicole Kelli kerkisid koondisesse Tartu JK Tammekast. M\u00f5lemad on kutse saanud varemgi, kuid koos v\u00f5eti see vastu esimest korda. Ka on peaaegu kaks aastat vanemal Aleksandral kirjas deb\u00fc\u00fct – 2024. aasta veebruarist – ja \u00fcks m\u00e4ng lisakski, ent 17-aastane Nicole l\u00e4heb laup\u00e4eval Leedu vastu jahtima seda esimest. \n<\/p>\n

\u00d5ed s\u00e4ravad s\u00fcdamest, kui koondis aasta viimaseks aknaks koguneb. “Me oleme v\u00e4ga \u00f5nnelikud selle v\u00f5imaluse eest. See, et me oleme kahekesi \u00fches koondises, on selline \u00fcks sajale v\u00f5imalus. Ma ei tea, v\u00f5ib-olla j\u00e4rgmine kord seda enam ei juhtu,” alustab augustis 19. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histanud Aleksandra. \n<\/p>\n

“Minu jaoks on see unistuse t\u00e4itumine. Ma olen reaalselt unistanud sellest, et me oleme m\u00f5lemad A-koondises. Ma olen \u00f5nnelik selle usalduse eest, mida meile antakse. Et me saame koos siin olla ja areneda,” lisab s\u00fcnniaastalt U19 koondislane Nicole, kelle esimene A-koondise kutse saabus t\u00e4navu suvel.<\/p>\n

Kerime ajaratast tagasi \n<\/p>\n

Kuigi nii v\u00f5iks arvata, siis pole jalgpall \u00f5dede jaoks kaugeltki esimene pikaaegne spordiala. Nooremas p\u00f5lves olid m\u00f5lemad iluv\u00f5imlejad, Nicole lisaks tantsija, kuid jalgpall meeldis k\u00f5vasti rohkem. Aleksandra j\u00f5udis selle juurde l\u00e4bi kooli kehalise kasvatuse \u00f5petaja ning Nicole haakis end peagi sappa. Vanemad polnud esialgu m\u00f5tte f\u00e4nnid, kuid ajapikku tulid nad t\u00fctarde soovile vastu. \n<\/p>\n

“M\u00e4letan, et meil oli iluv\u00f5imlemises mingi kontsert ja ma nutsin, et ma ei taha minna. \u00dctlesin vanematele, et ma ei l\u00e4he kuhugi! Ema \u00fctles, et ma l\u00f5petaks selle nutmise, aga isaga j\u00f5udsime kokkuleppele, et kui k\u00e4in ja teen k\u00f5ik ilusti \u00e4ra, siis on see viimane kord ja v\u00f5in siis jalgpalli minna. Ja nii ma l\u00e4ksingi,” meenutab Aleksandra. \n<\/p>\n

\"Iluv\u00f5imlemisest \n<\/p>\n

Nicole lisab, et tema jaoks saabus p\u00f6\u00f6re sarnaselt. “Mulle ei meeldinud tantsimine absoluutselt. Ma lihtsalt ei tahtnud seda teha. \u00dctlesingi emale, et mulle lihtsalt p\u00e4riselt ei meeldi see ja ma ei taha seal k\u00e4ia, sest see ei too mulle r\u00f5\u00f5mu. Aeg l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da ja ta \u00fctles, et okei, mine siis proovi jalgpalli. Ja mulle see meeldis!” v\u00f5tab ta oma loo alguse kokku.<\/p>\n

\u00d5dede s\u00f5nul polegi jalgpall neil peres eriti au sees olnud. Isa vend olla olnud Eestis \u00fcsna k\u00f5va jalgpallur, aga Eesti passi koondisesse p\u00e4\u00e4semiseks polnud. Ka ei tehta t\u00e4na koduseinte vahel jalgpallist eriti juttu. \u00d5ed, kes elavad samas toas nii kodus kui koondises, saavad seal rahus oma jutte ajada. \n<\/p>\n

“Mul on tunne, et ema ei saa jalgpallist v\u00e4ga h\u00e4sti aru, aga ta \u00fcritab k\u00fcll ja k\u00fcsib igasuguseid k\u00fcsimusi. Vahepeal, kui ma vastan talle midagi ja ta ei saa aru, siis ma l\u00e4hen natuke n\u00e4rvi selle peale,” naerab Aleksandra, kes nakatab ka Nicole’i. “Ei, ega isa ka v\u00e4ga h\u00e4sti kursis ei ole,” lisab ta. \n<\/p>\n

Kaksikud? Ei, lihtsalt kui lahutamatud \u00f5ed \n<\/p>\n

Kohati m\u00f5juvad v\u00e4hem kui kaheaastase vanusevahega Aleksandra ja Nicole kui kaksikud. Nad naeravad ise ka, et saavad \u00fclih\u00e4sti l\u00e4bi ja on kui lahutamatud, kuigi palju r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas \u00f5ed-vennad aina t\u00fclitsevad. Nad on lausa nii sarnased, et m\u00e4ngivad samal positisioonil ja teevad paremaks saamise nimel tihedalt \u00fchiseid lisatrenne.<\/p>\n

“See ongi see p\u00f5hjus, miks ma \u00fctlen, et ei tea millal saame j\u00e4lle koos siin olla – sest oleme m\u00f5lemad poolkaitsjad,” arutleb Aleksandra. “Samas on meie \u00fchine keemia midagi erilist, mis v\u00f5iks tulevikus koondises v\u00e4ga palju aidata. Ma arvan, et m\u00f5tlemise poolest oleme v\u00e4ga targad – v\u00e4ljakun\u00e4gemine, ideed, loovus.” \n<\/p>\n

\"\u00d5ed \n<\/p>\n

Nicole noogutab k\u00f5rval. “Meile v\u00e4ga meeldib, kui meid pannakse trennis \u00fchte v\u00f5istkonda, aga seda juhtub harva. Nii harva! Aga meile v\u00e4ga meeldib, sest saame \u00fcksteisest nii h\u00e4sti aru,” j\u00e4tkab noorem \u00f5de. “Trennis eriti, muidugi m\u00e4ngus ka, kui me satume \u00fchte kohta, siis tuleme v\u00e4ikeste s\u00f6\u00f6tudega ilusti tikitakatades v\u00e4lja,” lisab Aleksandra. \n<\/p>\n

Just vanem \u00f5de ongi see \u00fchine eratreener, kelle k\u00e4e all pole \u00fchtki puhkep\u00e4eva. Ta selgitab, kuidas p\u00f5him\u00f5tteliselt tehakse midagi lisaks iga p\u00e4ev. Olgu see nii, et trenni minnakse tund varem ja sealt tullakse \u00e4ra omakorda tunnike hiljem. V\u00f5i l\u00e4heb Aleksandra 11. klassis k\u00e4iva Nicole’i juurde kooli ja sealses j\u00f5usaalis tehkse midagi koos.<\/p>\n

Inspiratsioon tuli esialgu rohkem videote pealt, ajaga tekkis Aleksandrale \u00fcsna rikkalik harjutuste pagas. “N\u00fc\u00fcd tuleb see rohkem kogemusest ja arusaamisest, mida meil on vaja paremaks teha. Et kui eelmises m\u00e4ngus oli sk\u00e4nnimine halb, siis v\u00f5tan selle peamiseks teemaks. Eraldi tehnikat harjutame muidugi ka,” lisab ta. \n<\/p>\n

See, et tegelikult treenib Aleksandra kui omaenda konkurenti, eriline teema tegelikult ei ole. \u00d5ed kinnitavad, et kristlastena ei soovi kellelegi halba, veel v\u00e4hem oma l\u00e4hedasele. “Selle aasta alguses oli tegelikult olukord, kui mul j\u00e4i hooaja algus vigastuste t\u00f5ttu vahele, ma tahtsin v\u00e4ga koondisesse ikka saada, aga kutsuti Nicole. Mul oli v\u00e4ga valus, aga samas sain aru, et ta teenis selle v\u00e4lja ja praegu ta peabki ka siin olema,” meenutab Aleksandra. \n<\/p>\n

Oh, kui saaks koos v\u00e4ljakule … \n<\/p>\n

A-koondise puhul m\u00f5istavad Kellid, et platsile p\u00e4\u00e4semiseks tuleb veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha. Aleksandra toob v\u00e4lja, et ta on k\u00fcll \u00f5est f\u00fc\u00fcsilisem ja j\u00f5ulisem, aga murekohaks on m\u00e4ngu intensiivsus ja kiirus. Ta lisab, et selles k\u00fcljes saab kahtlemata juurde panna ja nii, et koondisekutse tuleks iga kord. Kaks aastat noorem Nicole pakub, et oleks t\u00f6\u00f6tada vaja just f\u00fc\u00fcsilise poolega. \n<\/p>\n

\"Kas \n<\/p>\n

“Aga lihtsalt \u00fchel p\u00e4eval ma tahaks olla Eesti koondises s\u00e4rav \u00f5dede duo. Et me olemegi v\u00f5istkonna p\u00f5him\u00e4ngijad. Aga selleni on veel minna ja minna,” loodab Aleksandra. \u00d5desid on Eesti A-koondises koos v\u00e4ljakul olnud varem kaks paari – Kadri ja Kaire Kimsen ning Liis ja Riin Emaj\u00f5e.<\/p>\n

Seda, et \u00fchel hetkel v\u00f5ivad n\u00fc\u00fcd Tammekas olnud ja edasist klubikarj\u00e4\u00e4ri samuti samas klubis j\u00e4tkavad \u00f5ed lahku minna, nad ei karda. Koos olles tunnevad nad k\u00fcll, et on mugavam ja parem vaib ja see muudab neid enesekindlamaks. “Kahekesi on kuidagi parem, aga peab \u00e4ra harjuma ka selle tundega, et ega me terve elu \u00fches kohas koos tegelikult olla ei saa,” m\u00e4rgib Nicole. \n<\/p>\n

\u00d5dede j\u00e4rgmist sammu pole veel ametlikult v\u00e4lja h\u00f5igatud, kuid Aleksandra s\u00f5nul hakkasid m\u00f5tted muutuse suunas tekkima juba enne Tammeka taandumist k\u00f5rgliigast. Selle \u00fcle, et enam kui 20 aastat Eesti naiste jalgpalli tipus olnud klubi \u00e4kitselt laguneb, on neil aga kahju – kasvatas Tammeka ju neist m\u00f5lemast t\u00e4nased koondislased ning ajaloolise hooaja 2023 pronksmedalistid. \n<\/p>\n

“Minu soov oli muidugi minna v\u00e4lismaale, aga p\u00e4rast sellist eba\u00f5nnestunud hooaega on raske kuhugi liikuda kasv\u00f5i puhtalt mentaalse poole pealt. Siis tekkis \u00fcks variant, suhtlesin klubi ja selle inimestega kaua ning kuna mu agent oli olnud vait, siis m\u00f5tlesin, et kui on variant, siis l\u00e4hengi sinna,” kirjeldab Aleksandra. “Ja see keskkonnavahetus on v\u00f5ib-olla ka v\u00e4ga-v\u00e4ga vajalik. Olime \u00fches kohas olnud nii kaua,” lisab Nicole. \n<\/p>\n

Eesti naiste koondis peab laup\u00e4eval s\u00f5prusm\u00e4ngu Leeduga. Sportland Arenal toimuv mat\u0161 algab kell 14, Soccernet TV n\u00e4itab sellest otsepilti. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00d5ed Kellid on esimest korda koos A-koondises, valmis oma keemia ja tehnikaga tikitakatama \u00fcle igasuguseid vastaseid. Juba…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50092,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[9642,37,33,35,9645,34,36,5160,9654,5164,159,158,701,8235,1728],"class_list":["post-50091","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-aleksandra-kelli","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-naiste-koondis","tag-estonia","tag-estonian","tag-kelli","tag-naiste-koondis","tag-nicole-kelli","tag-sport","tag-sports","tag-tammeka","tag-tammeka-naiskond","tag-tartu-jk-tammeka"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115609330310641931","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50091"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50091\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}