Maa- ja ruumiameti ortofotodel p\u00f5hinevatest anal\u00fc\u00fcsist selgub, et aastatel 2013\u20132021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu puistuid ehk 3,95 protsenti k\u00f5igist sel ajal taastatud soometsadest, kirjutab Tartu \u00dclikooli seirespetsialist Indrek Hiiesalu.<\/p>\n
Viimase aasta jooksul on \u00fchismeediasse j\u00f5udnud mitmeid artikleid, kus v\u00e4idetakse, et sootaastajad tegelevad metsade uputamise ja hukutamisega. T\u00e4navu kevadel viisin Tartu \u00dclikoolis l\u00e4bi kaardip\u00f5hise uuringu, et selgitada v\u00e4lja, kui suurel osal sootaastamisaladest on puistud oluliselt kahjustunud.<\/p>\n
N\u00f5ukogudeaegse soode kuivendamise suurkampaania ajal kuivendati suured soostuvad- ja soomassiivid, mille tagaj\u00e4rel muutus maastik \u00fchetaoliseks metsamassiiviks. Looduskaitsealade eesm\u00e4rk on toetada looduslike protsesside toimimist ja elurikkust. Kui kaitsealadel on olnud n\u00e4iteks kraavitamise n\u00e4ol tugev inimm\u00f5ju ja looduslikud protsessid on katkestatud v\u00f5i lausa tagurpidi keeratud, siis v\u00f5imalusel on meie \u00fclesanne aidata loodusel taastuda.<\/p>\n
Alates 2013. aastast ongi Eestis tegeletud loodusliku veere\u017eiimi taastamist\u00f6\u00f6dega kokku ligikaudu 32\u00a0000 hektaril. Neist 80 protsenti asub kaitsealadel. Valdavalt on tehtud taastamist\u00f6id metsaga kaetud aladel, eesm\u00e4rgiga taastada loodusliku ilmega soometsad. Ligikaudu kolmandikul aladest on taastatud lagesoid, see h\u00f5lmab nii mahaj\u00e4etud turbakaevandusalade soona taastamisi, h\u00f5redate puissoode taastamisi kui ka lagesoode taastamisi kasutades kujundusraiet.<\/p>\n
Kuivenduse t\u00f5ttu vabanevad toitained soodustavad puude kasvu. Seet\u00f5ttu on kuivendatud metsad muutunud looduslikest soometsadest ka palju tihedamaks V\u00f5rreldes kuivendatud k\u00f5dusoometsadega on loodusliku ilmega soometsad struktuurilt mitmekesised, valdavalt suhteliselt h\u00f5redad puistud, mis vahelduvad lagedamate soonikute v\u00f5i v\u00e4ikeste lagesoo laikudega.<\/p>\n
Soo taastamisel kuivenduskraavid suletakse, misj\u00e4rel t\u00f5useb p\u00f5hjavee tase peaaegu maapinnani. Kooslus peab hakkama kohanema uute oludega \u2013 mulla\u00f5hku j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks ja toitainete k\u00e4ttesaadavus hakkab aeglaselt langema. Valdavalt toimub aeglane puistu h\u00f5renemine, kuid paiguti hukkub korraga ka suurem hulk puid.<\/p>\n
Tugevalt kahjustunud on alla viie protsenti puistutest<\/p>\n
Oma kaardip\u00f5hise uuringu aluseks v\u00f5tsin maa- ja ruumiameti metsandusliku ortofoto ja selle p\u00f5hjal arvutatud NDVI indeksi. NDVI on suhtarv, mis iseloomustab rohelust ehk taimede fotos\u00fcnteetiliselt aktiivse biomassi hulka pindala\u00fchikul.<\/p>\n
Vaatasin kaardipildil l\u00e4bi k\u00f5ik sootaastamisalade metsad ja kaardistasin digitaalselt v\u00e4hemalt \u00fche hektari suurused alad, kus rohkem kui pooled puud paistavad metsandusliku ortofoto pildil kuivanud. Kaardit\u00f6\u00f6de k\u00f5rval tegin ka v\u00e4lit\u00f6id, kus hindasin ortofotodel n\u00e4htut n-\u00f6 maa pealt (joonis 2).<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3102174h686at24.png\"\/)
Saessaare raba \u00e4\u00e4rne siirdesoom\u00e4nnik, kus kunagise ida-l\u00e4\u00e4ne suunalise sooniku alale kasvanud puistu on kraavide sulgemise j\u00e4rgselt tugevalt kahjustunud. Metsanduslikul ortofotol lilla joonega kaardistatud kahjustusala piir. Autor\/allikas: Maa- ja ruumiamet, panoraam: Indrek Hiiesalu<\/p>\n
Puud ei hukku liigvee t\u00f5ttu kohe, vaid selle m\u00f5ju tuleb ilmsiks umbes kolme aasta jooksul peale taastamist\u00f6id. Seega on metoodiliselt \u00f5ige viimastel aastatel tehtud sootaastamised anal\u00fc\u00fcsidest v\u00e4lja j\u00e4tta. V\u00f5ttes aluseks ajavahemikul 2013 kuni 2021 taastatud soometsad (kokku 10891 ha), on nendest tugevate kahjustustega alasid 430 hektarit ehk taastatud soometsadest 3,95 protsenti (joonis 3).<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3102180h76cet24.png\"\/)
Aastatel 2013 kuni 2021 taastatud soometsade kogupindala ja samadel aladel tugevalt kahjustatud puistute pindala. Autor\/allikas: Indrek Hiiesalu<\/p>\n
Eriilmelised reaktsioonid<\/p>\n
Metsaregistri andmete ja mullakaardi p\u00f5hjal v\u00f5rdlesin sootaastamisalade k\u00f5iki puistuid ja tugevalt kahjustatud puistuid. Selgus, et suhteliselt rohkem on kahjustunud keskmisest vanemad puistud. Vahem\u00e4rkusena on taastatud soometsade keskmine vanus 97 aastat.<\/p>\n
Samuti esineb suhteliselt sagedamini kahjustusi k\u00f5dusoo puistutel. Rohkem kahjustatud on ka sellistel turvasmuldadel paiknevad puistud, kus turba t\u00fcsedus on suurem kui \u00fcks meeter. Seejuures on eriti tundlikud t\u00fcsedal madalsoomullal kasvavad puistud.<\/p>\n
Teistpidi vaadates \u2013 suhteliselt v\u00e4hem on puistud tugevalt kahjustunud mineraalmaadel ja \u00f5hukesel turbal. Valdavalt on kahjustatud puistutes peapuuliigiks okaspuu, kuid ei kuusikud ega m\u00e4nnikud ei osutunud m\u00e4rjutamisele suhteliselt tundlikumaks.<\/p>\n
Kuivendust tagasip\u00f6\u00f6rates pole valikud lihtsad. Kuna veere\u017eiimi muutustele on tundlikumad enam kui meetri paksusel turbal kasvavad metsad, vanad metsad ja k\u00f5dusoometsad, on oluline taastamist\u00f6id planeerides p\u00f6\u00f6rata just sellistele aladele rohkem t\u00e4helepanu, sh teha nendes kohtades liigi-inventuure.<\/p>\n
Taastades ei saa me kunagi t\u00e4pselt sama loodust tagasi, ent see pole ka eesm\u00e4rk. Sood taastades tuleb nii-\u00f6elda uuesti l\u00e4bi elada toitaineterikkam sooetapp. Juba kooli\u00f5pikust teame, et toitainevaesed rabad kujunevad toitainerikkast madalsoost, l\u00e4bides vahepeal siirdesoo etapi. Seet\u00f5ttu tuleb k\u00f5dusoid, kus toitained on turba lagunemisel vabanenud, rabametsaks taastades l\u00e4bida taas toitainete poolest rikkam siirdesoo arenguaste.<\/p>\n
Ei maksa imestada, kui m\u00f5nda aega n\u00e4eme taastamisaladel rohkem kaasikuid, sest kask on toitainerikkas keskkonnas m\u00e4nnile tugev konkurent. Lisaks m\u00f5jutavad maastikuprotsesse foonil toimuv kliima (valdavalt temperatuuri ja sademete) muutus ja paiguti ka \u00f5husaaste.<\/p>\n
Teadust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub<\/p>\n
T\u00e4navu tehtud kaardip\u00f5hine taastatud soometsade anal\u00fc\u00fcs on aluseks j\u00e4rgmisel aastal toimuvatele teaduslikele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele. Teadlasi huvitab, kuidas muutub aladel elustik ja millises suunas arenevad kooslused muutuvad. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel on seirepunktide p\u00f5hine uuring, mis annaks \u00fclevaate n\u00f5rgemalt ja tugevamalt kahjustatud puistutest ning pakuks v\u00f5rdlusmaterjali kuivendatud, kuid taastamata j\u00e4\u00e4nud puistutega.<\/p>\n
Soode taastamise kogemust on Eestis juba \u00fcle tosina aasta. Taastamist\u00f6\u00f6de metoodikat on pidevalt edasi arendatud, l\u00e4htuvalt nii looduse kui ka \u00fchiskonna tagasisidest. Iga\u00fche enda m\u00f5elda j\u00e4\u00e4b, kas v\u00e4hem kui viie protsendi puistute tugev kahjustumine on looduskaitsealadel suur v\u00f5i v\u00e4ike l\u00f5iv selle eest, et soomaastikud saaksid kujuneda oma loomulikul viisil. Sealjuures arvestades, et ka surnud puud on olulised elupaigad paljudele ohustatud sambla-, sambliku- ja seeneliikidele.<\/p>\n
Puistu tasemel tehtavad anal\u00fc\u00fcsid aitavad veel paremini otsustada, mis on suurim koguv\u00e4\u00e4rtus, mida tuleviku soomaastikud meile pakkuda saaksid. K\u00f5ige olulisem on teadmine, et mitmekesised maastikud tagavad mitmekesisuse s\u00e4ilimise.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maa- ja ruumiameti ortofotodel p\u00f5hinevatest anal\u00fc\u00fcsist selgub, et aastatel 2013\u20132021 taastatud soometsades on tugevalt kahjustunud 400 hektari jagu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,25394,28,29,19,25,25392,25393,23,24,22,20,25141,30],"class_list":{"0":"post-50102","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-indrek-hiiesalu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-soometsad","24":"tag-taastatud-soometsad","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-veereziim","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115609385391321020","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}