Hetkel riigikogu heakskiitu ootav Eesti riigieelarve on valitsuse poolt kokku pandud p\u00f5him\u00f5ttel investeerida \u00fchelt poolt j\u00f5udsalt majanduskasvu ning samal ajal v\u00e4hendada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kulusid. Palju arutelusid on saanud nii \u00fcks kui teine pool, r\u00e4\u00e4kimata m\u00f5nedest ootustest, et betooni, kahurite ja raudtee asemel oleks t\u00f5husam suunata ressurss teadmistesse, uutesse tehnoloogiatesse ja teenustesse.<\/p>\n
Riigi kinnisvara haldamise ja arendamise n\u00e4itel v\u00e4idan siiski, et \u00fcks ei v\u00e4lista teist ning just ebakindlatel aegadel, tuleb hoida tasakaalu nende kahe, pealtn\u00e4ha justkui vastandpoole vahel. Seejuures tuleb selgemalt panna investeeringute fookus \u00fchiskonna valupunktide lahendamiseks, mis on alus kasvu takistavate t\u00f5kete eemaldamiseks.<\/p>\n
Liberaalses majanduskeskkonnas on riigi v\u00f5imalused majandusts\u00fckleid m\u00f5jutada teatavasti piiratud. Soodne maksukeskkond, stabiilne fiskaals\u00fcsteem ja madal halduskoormus on kindlasti tegurid, mida riik saab ja peab kujundama ettev\u00f5tluss\u00f5bralikuna, kuid need ei ole instrumendid, millega m\u00f5jutada majanduse ts\u00fcklilisust. Majanduse k\u00e4imat\u00f5mbamisel seisakuperioodidel on oluline roll avaliku sektori investeeringute ajastamisel.<\/p>\n
Fookus \u00fchiskonna valupunktide lahendamisele<\/p>\n
\u00dcks arengut takistav tegur on t\u00e4nases Eestis ebakindlus tuleviku osas ning \u00f5hukeseks kulunud turvatunne. Kuniks k\u00e4ib s\u00f5da Ukrainas, on paratamatu, et just julgeolek ja sealhulgas siseturvalisus on need valdkonnad, kuhu tuleb panustada ja investeerida. Seda nii teadmiste kui rajatiste n\u00e4ol.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcsides, kas riik on seda p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rginud, siis julgen \u00f6elda, et \u00fcha enam. Esmalt on kasvanud investeeringute kogumaht. Alates Ukraina s\u00f5ja algusest on aasta-aastalt suurenenud investeeringud avalike teenuseid toetavatesse hoonetesse nagu koolimajad, kohtuhooned, riigimajad, teaduskeskused. Viimastel aastatel on investeeringud l\u00e4bi Riigi Kinnisvara kasvanud 60 miljonilt aastas 80 miljonini.<\/p>\n
“Viimastel aastatel on investeeringud l\u00e4bi Riigi Kinnisvara kasvanud 60 miljonilt aastas 80 miljonini.”<\/p>\n
Oleks l\u00fchin\u00e4gelik arvata, et see trend on ainult suurendanud kulusid ning riigieelarve defitsiiti. Igasugune majandusloogika \u00fctleb, et majanduse langusaegadel tuleb investeerimist j\u00e4tkata ning avaliku sektori investeeringud on \u00fcks olulisemaid poliitikahoobasid \u00fchiskonna v\u00e4ljakutsete lahendamiseks \u2013 olgu selleks elanikkonna vananemine v\u00f5i ka viimastest aastatest teravalt tajutud Covidi-kriisi seljatamine.<\/p>\n
Riigi investeeringud hoiavad ehitussektori aktiivsena<\/p>\n
Investeeringud mitte ainult ei aita tugevdada \u00fchiskonna vastupanuv\u00f5imet, vaid hoiavad t\u00f6\u00f6s majanduses olulised sektorid. Nii nagu on selgelt tajuda taristuvaldkonna aktiivsust suurte maanteede rajamisel v\u00f5i Rail Baltica ehitamisel, nii on ka teiste valdkondadega. N\u00e4iteks \u00e4sjavalminud Viljandi uue tervisekeskuse Tervikumi m\u00f5ju Eestile ei ole lihtsalt lahendatava matemaatilise tehtega “miinus 104 miljonit eurot”, vaid see on andnud t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga paljudele projekteerijatele, ehitajatele, materjalitootjatele viimasel neljal aastal ning toonud ka t\u00e4iendavad eurorahad meie majandusse.<\/p>\n
Samuti tuleks n\u00e4ha m\u00f5ju laiemalt \u2013 kaasaegne hoone v\u00f5imaldab kasutada kaasaegset tehnikat, kasutada uusi tehnoloogiaid tuues piirkonda ka oma ala tipptegijaid. R\u00e4\u00e4kimata l\u00f5ppeesm\u00e4rgist \u2013 tagada inimeste heaolu, tervis ning aktiivsus \u00fchiskonnaelus. Seega tuleks eurode taga n\u00e4ha ka laiemat pilti.<\/p>\n
Riik peab sekkuma vaid seal, kus eraturg t\u00f5rgub<\/p>\n
Teine oluline k\u00fcsimus on selles, millised valdkonnad peavad olema prioriteetsed. Viimased aastad on riigi investeeringud suunatud suures mahus riigig\u00fcmnaasiumide rajamisele, aga ka riigimajade, kohtuhoonete ja teiste avalikke teenuseid pakkuvatesse hoonetesse. Meediast v\u00f5ib olla j\u00e4\u00e4nud ekslik mulje nagu riik raiskaks valdavalt raha asutuste moodsate ja kallite segistite soetamisse v\u00f5i v\u00e4ga kr\u00f5bedate \u00fc\u00fcripindade tasumisele. Tegelikkus on teine.<\/p>\n
“B\u00fcroopinnad moodustavad RKAS-i portfellist marginaalse osa, umbes viiendiku. Suur osa moodustab hoopis eriotstarbelisi hooneid alates vanglatest kuni ilmajaama, koolide ja maaelu teadmuskeskuse kasvuhooneni.”<\/p>\n
N\u00e4iteks b\u00fcroopinnad moodustavad Riigi Kinnisvara portfellist marginaalse osa, umbes viiendiku \u2013\u00a0200 000 ruutmeetrit meie miljonist ruutmeetrist. Samuti ei ole ka k\u00f5ik riigipinnad meie hallata, sh mitte furoori tekitanud Tervisekassa b\u00fcroo. Suur osa moodustab hoopis eriotstarbelisi hooneid alates vanglatest kuni ilmajaama, koolide ja maaelu teadmuskeskuse kasvuhooneni.<\/p>\n
Viimastel aastatel oleme v\u00f5tnud ka selge suuna, et piirkondades, kus turg toimib, nagu Tallinnas ja Tartus, ei pea riik tingimata ise investeerima, vaid on m\u00f5istlik minna eraturule. V\u00e4iksemates maakonnakeskustes ei ole toimivat \u00e4rikinnisvara turgu ja seal peame ise tagama head t\u00f6\u00f6tingimused.<\/p>\n
Suuremad investeeringud l\u00e4hevad siseturvalisusesse<\/p>\n
J\u00e4rgmiste aastate investeeringud on suunatud suures osas siseturvalisuse ja julgeoleku toetamisele. L\u00f5viosa rahast l\u00e4heb Sisekaitseakadeemia laiendamisse Tallinnas ja V\u00e4ike-Maarjas, V\u00f5ru lasketiiru rajamisse, uute p\u00e4\u00e4stekomandode rajamisse. Ka nende kulude m\u00f5istlikkust vaagides on tark arvestada kogu sotsiaalmajandusliku m\u00f5juga \u2013 t\u00f6\u00f6kohtadest kuni turvalisuse tagamiseni v\u00e4lja.<\/p>\n
See k\u00f5ik ei t\u00e4henda, et kokkuhoid ei peaks olema l\u00e4biv p\u00f5him\u00f5te nii riigi investeeringuid kavandades kui hooneid hallates ja renoveerides. M\u00f5istlik majandamine on p\u00f5him\u00f5te, mida tuleb m\u00f5istagi j\u00e4rgida nii majanduse hiilgeaegadel kui tardumise perioodidel. Oleme ka ise kokkuhoiu v\u00f5imalused pidevalt kaalukausil hoidnud ning tellijaga alati v\u00e4ga p\u00f5hjalikult k\u00f5ik alternatiivid l\u00e4bi kaalunud.<\/p>\n
Suurim kokkuhoid saab tulla v\u00e4iksemate pindade arvelt<\/p>\n
K\u00fcll aga pean m\u00f6\u00f6nma, et kui b\u00fcrooruumides ukselingi valimisel on kokkuhoidu lihtne saavutada, siis n\u00e4iteks lasketiiru heliisolatsioonil on kindlad ning tihtipeale kulukad n\u00f5udmised ja ka p\u00e4\u00e4stekomando rajamisel ranged ohutusreeglid. Seega kirvemeetodil kulude kokkuhoidu saavutada ei ole v\u00f5imalik, k\u00fcll aga n\u00e4en olulist potentsiaali pindade v\u00e4hendamises.<\/p>\n
Ka siin on v\u00f5imalusi ja tahke mitmeid. Oleme t\u00e4na v\u00e4ga tempokalt ja ka kasumlikult m\u00fc\u00fcnud riigile mittevajaliku vara ning kutsun j\u00e4tkuvalt riigiasutusi ja -ameteid kaasa m\u00f5tlema, millistest t\u00e4na v\u00e4he kasutuses olevatest pindadest saaks ja peaks loobuma. N\u00e4iteks Rakveres oleme suutnud kolmest erinevast, riigi teenuseid osutavast hoonest koondada kokku optimaalne, s\u00e4\u00e4stlik ja kaasaaegne hoone.<\/p>\n
“T\u00e4na on keskmiselt inimese kohta 19,5 m2, kuid arvestades paindlikku t\u00f6\u00f6aega ja kodukontorite v\u00f5iduk\u00e4iku, v\u00f5iks see 2028 j\u00f5uda 17 m2 tasemele.”<\/p>\n
\u00dche reaalse ja m\u00f5istliku kokkuhoiukohana n\u00e4en aga pinna v\u00e4hendamist inimeste kohta just b\u00fcroohoonetes. T\u00e4na on keskmiselt inimese kohta 19,5 m2, kuid arvestades \u00fcha enam paindlikku t\u00f6\u00f6aega ja -kohta ning kodukontorite v\u00f5iduk\u00e4iku, v\u00f5iks see aastaks 2028 j\u00f5uda 17 m2 tasemele. See ei too k\u00fcll h\u00fcppelist s\u00e4\u00e4stu \u00fches aastas, aga kumuleeritult kasvavad summad suuremaks. V\u00e4iksem on ka hoonetest tulenev keskkonnajalaj\u00e4lg.\u00a0<\/p>\n
Samuti on lahendus tuua ka teised, t\u00e4na veel asutuste enda hallata ja arendada olevad pinnad kokku Riigi Kinnisvara alla. Sellest tekib nii mahus\u00e4\u00e4st kui ka vabastab ametid ja asutused p\u00f5hitegevusega mitteseotud t\u00f6\u00f6\u00fclesannetest. T\u00e4nane olukord ka kinnitab, et suudame eraturuga v\u00f5rreldes hoida rendihinnad soodsamad. Riigiasutused on enamikel juhtudel B v\u00f5i madalama kvaliteediklassiga pindadel. Nende neto\u00fc\u00fcr j\u00e4\u00e4b meie portfellis \u00fcldjuhul vahemikku 6-10 eurot\/m2. Turu keskmine t\u00e4na sarnase asukoha ja energiaklassiga hoonetes on umbes 20 protsenti suurem, r\u00e4\u00e4kimata ka tsentraalsest haldamisest tekkivast kokkuhoiust.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes ei tohiks avaliku sektori investeeringuid n\u00e4ha vaid kuluna, see toob \u00fchiskonda tagasi nii otseste maksutulude kui ka kaudsete sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude n\u00e4ol ning loob t\u00e4iendavad eeldused ka majanduskasvuks. Paralleelselt investeeringutega tuleb endiselt k\u00e4rpida kulusid, kuid teha seda pikalt ette vaadates ning arvestades, et t\u00e4naste otsuste tegevus j\u00f5uab ehitusplatsile ja hoonetesse alles kolme kuni viie aasta p\u00e4rast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hetkel riigikogu heakskiitu ootav Eesti riigieelarve on valitsuse poolt kokku pandud p\u00f5him\u00f5ttel investeerida \u00fchelt poolt j\u00f5udsalt majanduskasvu ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50106,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7165,691,1016,8611,25395],"class_list":{"0":"post-50105","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeeringud","16":"tag-kinnisvara","17":"tag-riigieelarve","18":"tag-rkas","19":"tag-tarmo-leppoja"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115609420761118941","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50105"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50105\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50106"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}