Kirjanik ja kirjanduskriitik Mudlum \u00fctles kirjandussaates “Loetud ja kirjutatud”, kui ta saaks lugeda m\u00f5nd suvalist raamatut lihtsalt enda l\u00f5buks ega peaks sellest mitte midagi arvama ega kirjutama.<\/p>\n
Mudlumi t\u00f5mbas kirjandusmaailmasse ajakiri Vikerkaar ning ka v\u00e4rskes raamatus “N\u00f6\u00f6pidest ja muust h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsest” on jutud, millest paljud on ilmunud just Vikerkaares. Suur osa tekste ongi Muldumi s\u00f5nul sellised, mida ta ise poleks muidu kirjutanud, kui ajakiri ei oleks talt just selleteemalist juttu tellinud.<\/p>\n
Uue jutukogu esimest lugu nimetas autor h\u00e4biv\u00e4\u00e4rseks. “Kes julgeb panna oma 15-aastaselt kirjutatud juttu, mille kohta on \u00f6eldud ps\u00fchholoogiline okse, 30 aastat hiljem kuhugi v\u00e4ljaandesse,” k\u00fcsis Mudlum enda kohta. “Ma ei ole seda m\u00f5ttega ise t\u00e4ielikult suutnud ka praegu l\u00e4bi lugeda, seda tegi toimetaja. Ma ei taha, ma kardan seda 15-aastast mina,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
“Mu m\u00f5tted ei teeni narratiivi, vaid on kogu aeg hajali,” \u00fctles ta enda kirjutamisstiili kohta ja lisas, et \u00fcks tuttav peab seda tema loomingu parimaks osaks, sest hindab siirust ja filtri puudumist. K\u00f5ik Mudlumi jutukogud on seotud ja keskenduvad inimese \u00fchele omadusele: k\u00f5igepealt t\u00f5sine inimene, siis n\u00e4rviline inimene ja n\u00fc\u00fcd siis suguline inimene, uues jutukogus on tunda ka body horror’it.<\/p>\n
“K\u00f5ik see jutt, et sa ei ole naiskirjanik, kui sa ei ole kordagi kuskil kirjutanud verest, menstruatsioonist, ja mina kindlasti ei olnud, seet\u00f5ttu ma ei kvalifitseerinud naiskirjanikuks. See on teataval m\u00e4\u00e4ral protestikirjutis,” kinnitas ta ja lisas, et n\u00fc\u00fcd on ta kirjutanud nendel teemadel \u00fche p\u00e4ris kena jutukese. “\u00dcks raamat, \u00fcks kirjanik, \u00fcks kirjanduset\u00fc\u00fcp ei saa k\u00f5igile meeldida,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kirjanduse juures huvitab teda \u00fche inimese m\u00f5ttemaailm, mis saab tulla temani k\u00f5ige paremini l\u00e4bi kirjanduse ja autori. Minakirjanduse vohamine ei ole hiljutine n\u00e4htus, vaid nn oma pea sees elamine ja minakirjutised levisid juba 1920. aastatel. Ta \u00fctles, et teab palju inimesi, kes tunduvad n-\u00f6 tavalised, kuid kui nad hakkavad kirjutama, siis tuleb neist v\u00e4lja miskit erilist, mida ei olegi v\u00f5imalik v\u00e4ljendada muud moodi kui loomingu kaudu.<\/p>\n
Kirjanikuks sai ta l\u00e4bi kultuurir\u00fchmituse ZA\/UM-i, kus ta esimesed kirjutised ilmusid 2010. aasta paiku. Sinna l\u00e4ksid alguses tema kooli tarbeks kirjutatud esseed ning t\u00f6\u00f6teemalised kirjutised. “Ma olin andnud nooremale p\u00f5lvkonnale lubaduse r\u00e4\u00e4kida, kuidas on t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia. Enamik nendest ei k\u00e4inud t\u00f6\u00f6l,” r\u00e4\u00e4kis ta. \u00dcldiselt ei ole ta inimene, kes elaks minevikus, aga kirjutama hakates tuli see lihtsalt v\u00e4lja. “Paikade ja kohtade v\u00e4ga t\u00e4pne kirjeldamine viib mind ajas tagasi, nii saan sinna aega uuesti siseneda,” s\u00f5nas ta. N\u00fc\u00fcd nimetab Mudlum neid “vanainimese m\u00e4lestusteks”, kuid ta arvab, et tema raamatud ei ole ealiselt piiratud ning tal on eri vanustest lugejaid.<\/p>\n
Kriitikud on v\u00e4lja toonud Mudlumi erilist s\u00f5nakasutust ning k\u00fcsinud, kas ta ise ikka teab, mida need s\u00f5nad t\u00e4hendavad. Kirjanik on \u00fcles kasvanud keskkonnas, kus r\u00e4\u00e4giti palju murdekeelt. ”Mingisugused s\u00f5nad on meie peres nii tavalised, et ma ei tule selle pealegi, et nad kellelegi teisele seda ei ole,” selgitas ta. Mudlum usub, et suur osa meie keele rikkusest hakkab tulevikus p\u00fcsima just t\u00f5lkekirjandusteoste varal, kus neid vanu s\u00f5nu veel vaja on, uute s\u00f5nade v\u00e4lja m\u00f5tlemine teda otseselt ei huvita.<\/p>\n
Raamatute kohta tuleb tagasiside \u00fcsna aeglaselt, kuid tagasiside m\u00f5jutab Mudlumit ennast k\u00fcll. Ta m\u00f5istab, et ta ise kriitikuna on olnud vahel \u00fcsna karm. “Ma tean, et on kriitikuid, kes v\u00f5tavad vastu ainult asju, mis neile t\u00f5siselt meeldivad. Minu meelest ei ole ka p\u00e4ris aus teha ainult seda, mis sulle tundub hea, et sa ei peaks midagi halba v\u00f5i kriitilist \u00fctlema. Keegi peab julgema \u00f6elda ka v\u00e4lja, kui miski ei meeldi. Muidu j\u00e4\u00e4vad m\u00f5ned teosed ja autorid \u00fcldse t\u00e4helepanuta. Aga kui keegi \u00fctleb sinu enda kirjutatud asja kohta v\u00e4lja, et talle see ei meeldi, siis on kibe tunne k\u00fcll,” nentis Mudlum ja lisas, et ta uus raamat ongi ilmselt huvitavam just kriitikule kui tavalugejale.<\/p>\n
“Ma olen v\u00e4sinud sellest kirjandusmaailmast. K\u00f5ik, kes peavad kogu aeg ainult tekstiga t\u00f6\u00f6tama ja midagi muud nende elus ei ole, igatsevad hetke, kui nad saaksid v\u00f5tta raamaturiiulist suvalise raamatu, millest nad midagi arvama, r\u00e4\u00e4kima v\u00f5i kirjutama ei peaks ja mida nad saaksid lugeda vaid enda l\u00f5buks,” t\u00f5des ta.<\/p>\n
K\u00f5ik h\u00fcved, mida Eesti kultuuriruumil vabakutselisele kirjanikule pakkuda suudab, on tal juba saadud. Surve kirjutada on v\u00e4ga halb asi, ta nimetas oma kahte viimast raamatut protestikirjanduseks, kus ta on kirjutanud lihtsalt oma praegustest tegevustest.<\/p>\n
Enne v\u00e4rsket jutukogu hakkas ta kirjutama pikemat raamatut, mida ta teadis, et ta aastaga valmis ei saa. Seega on tal see pooleliolev raamat tiksumas ja ta on oma kirjanikukarj\u00e4\u00e4ri tuleviku suhtes ebakindel. “Kibestumus ja t\u00fcdimus kirjutamise vastu l\u00e4hevad \u00e4ra siis, kui ma vahepeal puhata saaks,” kinnitas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjanik ja kirjanduskriitik Mudlum \u00fctles kirjandussaates “Loetud ja kirjutatud”, kui ta saaks lugeda m\u00f5nd suvalist raamatut lihtsalt enda…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50284,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,178,5792,140,15544,25510],"class_list":{"0":"post-50283","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kirjandus","15":"tag-loetud-ja-kirjutatud","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-mudlum","18":"tag-reet-weidebaum"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115610234650687855","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50283"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50283\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50284"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50283"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50283"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}